finantsaabitsa tutvustus n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Finantsaabitsa tutvustus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Finantsaabitsa tutvustus

play fullscreen
1 / 23

Finantsaabitsa tutvustus

195 Views Download Presentation
Download Presentation

Finantsaabitsa tutvustus

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Finantsaabitsa tutvustus Igapäevased pangateenused ja laenamine Karl Anton Seesam Insurance, arendusjuht Eesti Pangaliit

  2. Igapäevased pangateenused • Makseteenused • Arvelduskonto ja arveldused • Internetipank • Maksekorraldused • Otsekorraldused, püsikorraldused ja e-arved • Pangakaardid

  3. Laenamine • Laenude mõte • Laenude liigid • Eluasemelaen • Tagatis ja käendus • Riiklik õppelaen • Tarbimislaenud • Autoliising • Kiirlaen • Makseraskused

  4. Makseteenused ja arvelduskonto • Makseteenuseid pakuvad • Pangad (ehk krediidiasutused) • Makseasutused • E-raha asutused • Arvelduskonto ja arveldused • Arvelduskonto on vajalik pangatehingute tegemiseks. • Võimalik iseseisvalt kasutada (vanem võib seada piirangud) alates 7. eluaastast. • Igal arvelduskontol on oma kindel number.

  5. Internetipank • Internetipank – elektrooniline keskkond pangatoimingute teostamiseks. • Internetipank võimaldab: • Teostada makseid ja erinevaid tehinguid. • Suhelda pangaga ja esitada erinevaid taotlusi. • Kontrollida oma rahalist seisu, investeerida ja laenata. • Oluline on pöörata tähelepanu turvalisusele! • Siseneda on võimalik ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, Mobiil-ID või koodikaardiga.

  6. Maksekorraldused • Maksekorraldus – ehk rahaline ülekanne ühelt kontolt teisele. • Riigisisene maksekorraldus • EU-makse • Rahvusvaheline maksekorraldus • Kiirmakse • Oluline: • Maksekorralduste hinnad on erinevates pankades ja makseasutustes erineva hinnaga. • Rahvusvaheliste maksete puhul tuleks arvestada erinevate valuutade ja valuuta konverteerimisega.

  7. Erinevad maksekorraldused

  8. Otse- ja püsikorraldused ning e-arved • Otsekorraldus – regulaarne makse saaja poolt esitatud summas. • Püsikorraldus – regulaarne makse kokkulepitud summas. • E-arved – internetipanka saadetud elektroonilisel kujul arve. • Oluline: • Otsekorraldus eeldab, et saaja on sõlminud pangaga lepingu. • Võimalik määrata piirsumma. • Võimalik teostada erinevate pankade vahel. • E-arved säästavad loodust.

  9. Pangakaardid • Pangakaart - võimaldab mugavalt ja turvaliselt tasuda teenuste ja kaupade eest. • Deebetkaart • Deebetkaardiga makstes võetakse ostuks vajalik summa maksja arvelduskontolt ehk kasutatakse maksja oma raha. • Võimaldab automaatidest välja võta sularaha tasuta (kuigi siin tuleb kindlasti jälgida, kust ja millisest automaadist raha välja võetakse).

  10. Pangakaardid • Krediitkaart • Krediitkaardiga makstes laenatakse ostuks vajalik summa pangalt. Krediitkaardid jagunevad: • Määratud tagasimaksega krediitkaart • Vaba tagasimaksega krediitkaart • Järelmaksu kaart • Oluline: • Kindlasti tuleks selgeks teha, kui kõrge on intress. • Sularaha väljavõtmine automaadist on enamasti kulukas.

  11. Laenamine • Laenu mõte – kohese ostujõu suurendamine tuleviku arvelt. • Enne laenu võtmist tasuks küsida: • Kas ostetavat asja on ikka vaja? • Kas ostu ei saaks edasi lükata? • Kas sääste ei ole võimalik kasutada? • Kas ei oleks võimalik säästa, et ost teha hiljem? • Kas ostetav asi kestab kauem kui laenu tagasimaksmine? • Oluline: Laen on kohustus, mis tuleb tagasi maksta algsest summast suuremas summas.

  12. Laenude liigid • Peamised eraisikutele suunatud laenud: • Eluasemelaen – ehk laen kodu soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Tagatiseks enamasti ostetav objekt. • Riiklik õppelaen – hariduse omandamiseks seotud kulude katmiseks. • Liising – laen, mille puhul ostetud asi jääb kuni laenu tasumiseni laenaja omandusse ning laenu tagatiseks. • Tarbimislaen – mitmesugused väikelaenud, järelmaksud ja arvelduskrediit. Enamasti teistest laenudest kõrgema intressiga.

  13. Eluasemelaen • Eluasemelaenuga kaasnevad tegurid: • Omafinantseering – ehk summa, mille peab laenu võtmisel olema võimeline tasuma laenaja ise. • Kaastaotleja – näiteks elukaaslane või vanemad, kes kaastaotlevad laenaja laenu. • Intress – tasu laenu teenindamise eest. Koosneb laenaja riskimarginaalist kuhu lisatakse tavaliselt Euribor. • Laenuperiood – laenu võtmise periood.

  14. Eluasemelaen • Annuiteetgraafik – annuiteetgraafiku alusel makstakse tagasi iga kuu sama suur summa. • Võrdsete põhiosamaksetega maksegraafik – graafik, kus laenu põhiosa tagasimakse on alati sama summa. • Maksepuhkus – on laenuvõtjale suunatud vabastus laenu tagasimaksmisest mingi perioodi jooksul. Enamasti on maksevabastus ainult laenu põhiosale!

  15. Tagatis ja käendus • Suuremate laenude puhul on enamasti nõutud laenu võttes tagatise või käenduse olemasolu. • Tagatiseks võib ollakinnisasi – ehk maa või ehitis. • Käendus – ehk käendaja poolt antud tagatis laenu tagasi maksmiseks. Käendused jaotuvad: • Täielik käendus: vastutab nii põhikohustuse kui ka kõikide muude võimalike kulude eest. • Rahasummagapiiratud käendus: vastutab varasemalt kokku lepitud summa ulatuses.

  16. Riiklik õppelaen • Laenajal ei pea olema töökohta. • Laenaja peab leidma kaks käendajat. • 2011.a. seisuga on riikliku õppelaenu intressiks määratud 5%. • 2011.a. seisuga on maksimaalne laenusumma 1917,35 eurot. • Laenu saab võtta iga õppeaasta alguses. • Oluline: • Tihti kiputakse laenatud raha kulutama koolivälistele asjadele. • Algselt “väike” summa võib aastate jooksul suureks kasvada.

  17. Tarbimislaenud • Krediitkaardid, arvelduslaenud ja väikelaenud • Enamasti väiksemad summad, mida on lihtne ja kerge taotleda. • Enamasti antakse välja ilma tagatise olemasoluta. • Oluline: • Laenude tingimused on toodete ja pakkujate lõikes väga erinevad. • Intress ja laenu võtmisega seotud kulud võivad olla väga kõrged.

  18. Autoliising • Autoliising – transpordivahendi soetamiseks võetud laen, kus laenuga ostetud objekt jääb laenaja omandisse kuni laenu tasumiseni. • Erinevad liisingutüübid: • Kasutusrent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab seda liisingperioodi jooksul kasutada. Perioodi lõppedes tagastatakse auto laenajale või tuleb auto eelnevalt kokkulepitud jääkväärtusega välja osta või edasi müüa. • Kapitalirent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab pärast liisingperioodi auto omanikuks.

  19. Autoliising • Sissemakse suurus – esmane makse liisingu võtmisel. Sissemakse suurus mõjutab tulevikus tehtavate liisingumaksete suurust. • Liisingu periood – mida pikem periood, seda väiksem igakuine makse, kuid suurem intressikulu. • Jääkväärtus – auto kokkulepitud väärtus liisingperioodi lõpul. • Intress – laenajale makstav tasu liisingu eest, mis sõltub mitmetest teguritest.

  20. Kiirlaen • Kiirlaen – ehk SMS-laen on näiliselt kiiret lahendust pakkuv laen, mida on äärmiselt kerge taotleda • Kiirlaenu võtmisel – tuleks hoolikalt kaaluda selle otstarvet • Kiirlaenu intressid – võivad ulatuda mitmetesse sadadesse protsentidesse aastas • Pidev kiirlaenude kasutamine – võib raskendada teiste laenude saamist tulevikus

  21. Erinevate laenutüüpide võrdlus Eesti Pangaliit

  22. Makseraskused • Makseraskuste ennetamiseks • Tegele säästmise ja investeerimisega. • Ära võta laene, mida sa ei suuda tagasi maksta. • Enne laenu võtmist või laenutoote kasutamist kaalu põhjalikult selle vajalikust ning enda tagasimakse võimet. • Võimalusel väldi kõrge intressiga laene. • Ära võta mitut laenu korraga. • Makseraskuste korral • Teavita kohe laenajat – sedasi saab probleemide kuhjumist ennetada!

  23. Lisainfo ja kontaktandmed Lisainformatsiooni leiab: Finantsaabitsa peatükid 2 ja 6 www.minuraha.ee Küsimuste korral: Karl Anton E-post: karl.anton@seesam.ee Telefon: 51 44 750