1 / 42

KULTUURIGEOGRAAFIA "LOOM.02.125"

KULTUURIGEOGRAAFIA "LOOM.02.125". Loengud esmaspäeviti 10.15 (v.a 6.mai) neljapäeviti 12.15 (v.a 4 aprill kui loengut pole ja 11. aprill, kui loeng on 14.15 ja ruumis 335) 31-36 nädal ruum 246 NB! Slaidid lähevad üles ÕIS-i. Iseseisev töö

oria
Télécharger la présentation

KULTUURIGEOGRAAFIA "LOOM.02.125"

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KULTUURIGEOGRAAFIA"LOOM.02.125"

  2. Loengud • esmaspäeviti 10.15 (v.a 6.mai) • neljapäeviti 12.15 (v.a 4 aprill kui loengut pole ja 11. aprill, kui loeng on 14.15 ja ruumis 335) • 31-36 nädal • ruum 246 NB! Slaidid lähevad üles ÕIS-i

  3. Iseseisev töö • Leidaiseseisvaltükskultuurigeograafilineteaduslikuurimus (soovitavaltartikkelandmebaasist Thomson Reuters Web of Knowledge, agavõib ka mujalt). Tehasellestkokkuvõtejalisadalühidaltomapoolnehinnanguuringule (mismeeldis, miseimeeldinud, misjäiartiklissegaseks, midaolekstulnudpõhjalikumaltkäsitledajne.). Samutiselgitadamõnelausega, millistmetoodikat on antuduurimuseskasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkelvms.) Teksteitohi olla pikemkuikaks A4 lk. • Tööesitamisetähtaeg on 5. mai 2013, aadressile pae@ut.ee (paberil pole vajaesitada). Esitatudtööpuhulpeabolemaselgeltarusaada, millistuurimust on kasutatud!

  4. Kirjandus „Kultuurigeograafia“ aine juurde • Kohustuslik kirjandus (kõik toodud artiklid on pdf-na aine kodulehel) • Knox, Paul L., Marston, Sallie A. 2004. Cultural Geographies. – Human Geography, pp. 174–211. • Denis Cosgrove, 2008. Geograafia on igal pool - Kultuur ja sümbolism inimese maastikes. – Vikerkaar, nr. 7/8, lk. 70-93. (originaalis ilmunud 1989) • Kaur, E., Palang, H., 2005. Inimmõjuga maastikest. – Eesti looduskultuur (koost. ja toim. T. Maran ja K. Tüür). Tartu, lk. 363–378. • Palang, H., Alumäe, H., Kaur, E., 2004. Eesti maastike tulevikust. Käsikiri • Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Kaur, E., Lang, V., Konsa, M., Külvik, M., Alumäe, H., Sepp, K., 2005. Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis: kultuurigeograafiline käsitlus. – Akadeemia, nr. 10, lk. 2209–2227. • Peil, T., Sooväli, H., 2008. Sotsiaal- ja kultuurigeograafia Eestis: taasavastatud vana? – Akadeemia, nr. 6, lk. 1182 - 1209. • Sooväli, H. 2008. Kultuurigeograafia. – Keel ja Kirjandus,nr. 8/9,lk. 654-664. • Sooväli-Sepping, H. (2011). Kultuurigeograafia. Tamm, M. (Toim.). Humanitaarteadustemetodoloogia (170-187). Tallinn: TallinnaÜlikooliKirjastus • Soovituslik kirjandus • The Human Mosaic – A Cultural Approach to Human Geography, 2010. M. Domosh, R. P. Neumann, P. L. Price, Terry G. Jordan-Bychkov, 452 p. • Bunkše, E.V. (2012). Geograafiajaelamisekunst. Tallinn: Varrak • Maastik: loodus ja kultuur: maastikukäsitlusi Eestis, 2000. Toim. H. Palang ja H. Sooväli. Tartu, 145 lk. • Eilart, J., 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Tallinn • Kant, E., 1927. Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Koguteos Tartu. Tartu, lk. 192–433 http://www.tartu.ee/grafo/index.php?ID=20 • Talve, I., 2004. Eesti kultuurilugu. Tartu, 686 lk. • Soans, O.,2009. Eestikultuuriloolisedkaardid. Koost. J. Tamm. Tallinn, 120 lk.

  5. Geograafia allharud • Suurjaotusena inim- ja loodusgeograafia, tihti eraldi ka kartograafia ja geoinformaatika • Inimgeograafia omakorda jaguneb • Loodusvarade geograafia • Majandusgeograafia • Poliitgeograafia • Kultuurigeograafia • Rahvastiku ja asulastiku geograafia • Demograafia • Hariduse geograafia • Linnastumise geograafia • Etnogeograafia • Rännete geograafia • Asulageograafia • Geograafia ajalugu • Inimgeograafia rakendusharud

  6. André Scupin, 2005. Geograafia uurimisalad lähtuvalt 1993-2002 Ameerika Geograafia Assotsiatsiooni igaastasele konverentsile saabunud abstractide põhjal

  7. Inimgeograafia • Mõiste eesti keeles suhteliselt uus. Geograafia on traditsiooniliselt olnud rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodil jagunes loodus ja majandusgeograafiaks. 1990. aastatel muudeti nimi inimgeograafiaks (eelkõige Ott Kursi eestvõitlemisel). Alguses oli harjumatu, kuid praeguseks on oma koha ja tähenduse leidnud.

  8. Kultuurigeograafia on niisiis inimgeograafia üks harudest Kultuurigeograafia on ruumiline kultuuriteadus • piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris • kultuuriline suhtlemine läbi ruumi • kultuuri mõju inimeste käitumisele • kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus • Oht, et kultuurigeograafia valgub laiali st. proovib hõlmata kõike st. kõik on ju kultuur (rootsi ja soome keeles tähendab kultuurigeograafia just meie mõistes inimgeograafiat (kulturgeografi ja kultuurimaantiede)

  9. Seosed teiste teadusharudega • Ajalugu • Suur osa kultuurigeograafiast põhineb nii või teisiti ajalool. Varem ehk rohkem, sest tänapäevane kultuurigeograafia käsitleb paljuski ka hetkeprotsesse, kuid neid ei saa siiski mõista ajalugu tundmata • Etnoloogia • Kindlat piiri etnoloogia ja kultuurigeograafia vahel on raske tõmmata. Paljud etnoloogialased tööd omavad tugevaid kultuurigeograafia aspekte. Siiski on mõlemal teadusharul rõhuasetused natuke erinevad. • Antropoloogia • teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eelkõige on tegu võrdleva teadusega, mis ei piirdu ainult traditsionaalsete ühiskondade kirjeldamisega, vaid üritab välja jõuda sügavama tunnetuseni inimese olemusest üldse. Veel lähedasemad on kultuurigeograafia suhted antropoloogia ühe allharu kultuurantropoloogiaga, mille huviorbiiti jääb inimene kui ühiskondlik olevus, tema käitumismustrid, tavad, kombed. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb aga märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta unikaalseks, kordumatuks. ja veel mitmed ..... (filoloogia, usuteadus.....)

  10. Institutsioonid • Mujal eraldi õppetoolid ja instituudid • Tulenevalt Eesti väiksusest institutsionaalselt väljakujunenud asutusi pole. • Tartu Ülikooli Geograafia osakond • Tallinna Ülikool • 23. jaanuaril 2007 asutati Tallinna Ülikoolis maastiku ja kultuuri keskus, mille eesmärgiks on uurida ühiskonnas toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Interdistiplaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, etnolooge ja antropolooge.

  11. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse

  12. Inimesedon loomult geograafid! • Meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta • Aja jooksul arusaamine ruumist muutub • väikelaps-vanainimene • Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti • Kultuurigeograafia pragmaatilisus • Vajati informatsiooni maailma kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel Mingi hetk hakati küsima ka, et miks on mujal teistmoodi? A. J. Krusensterni ümbermaailmareis Nuku Hiva saar, 1814

  13. Renessanss ja Suurte avastuste aeg viis geograafia õitsengule Kirjeldati aga prooviti ka seletada, miks eri piirkonnad erinevad Kui kõik maailma piirkonnad oleks ühesugused ei vajaks me geograafiat! Kaalutledes piirkondade erisuste ja sarnasuste üle on esmalt tähtis aru saada mida me näeme Kirjeldada sarnasusi ja erinevusi võimalikult täpselt Interpreteerida andmeid ja järeldada nendest, miks kaks piirkonda on erinevad või sarnased Mida? Kus? Miks? (Võime nimetada ka analüütiliseks geograafiaks)

  14. Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, peame esmalt defineerima kultuuri tähenduse • Väga raske • Omandatud (õpitud) kollektiivne käitumisviis • Kultuurigeograafia on erinevaid kultuurigruppe ja nende ruumilist talitlemist uuriv teadus • Uurides kultuuride ruumilisust on vaja arvesse võtta terve rida põhjuslikke faktoreid • Nt loodusgeograafiline keskkond – reljeef, kliima, taimkate, elusloodus, muld, veestik (kokkuvõtvalt ökoloogia) • Millised faktorid on põhilised? (enamasti pole häid vastuseid) • Teatud kultuurinähtust mõjutab suur hulk faktoreid • Nt. looduslikud tingimused, kuid kuivust saab parandad niisutusega, kasvuhooned, uued sordid, terrasside rajamine, väetamine jne

  15. Kultuuriregioon • Regioon • sarnaste tunnustega ala • Kultuuriregioon • Sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel • Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks • Vormiline (formal) kultuuriregioon • Talituslik (functional) kultuuriregioon • Paikkondlik (vernacular) kultuuriregioon

  16. Vormiline (formal) kultuuriregioon • Ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne • Eesti keele rääkijate kultuuriregioon • Rukki kasvatamine • jne • Loomulikult on see lihtsustus • Kultuuriregioon võib peegeldada rohkemaid tunnuseid Eskimote kultuuriregioon põhineb nt. keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel, elamutüübil .... • Kultuurilistel avaldustel pole enamasti täpselt samasuguseid piire • Eestlased ja venelased erinevad usu ja keele poolest (erinevad kultuuriregioonid). Samas paljud asjad on meil ühised (nt toit). Kas me kuulume ühte ja samasse kultuuriregiooni sõltub uurija vaatenurgast ja eesmärgist • Piirid pole enamasti teravad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geograafilise levikuga • Parem rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast

  17. Hüpoteetilised kultuuriregioonid. Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad

  18. Talituslik (functional) kultuuriregioon • Kui vormilise kultuuriregiooni märksõnaks on kultuuriline homogeensus, siis talituslik kultuuriregioon pole enamasti kultuuriliselt homogeenne • Enamasti on tegemist alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. • Nt linn, kogudus, talu, kaubandusareaal • Talituslikel kultuuriregioonidel on enamasti sõlmpunktid või keskkohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni • Linnavalitsus, kirik (pastoraat), taluhoone, tehas(-ekontor) • Sarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saame rääkida ka tuumaladest ja perifeeriast • Paljudel juhtudel on toimivatel kultuuriregioonidel kindlad piirid • Riigipiir, talupiir • Siiski on tihti piir väga hägune • Nt ajalehed, sõlmpunkt on tehas (trükikoda, toimetus), kuid levik on raskestimääratav ja ebaühtlane (eriti kui võtame arvesse Interneti) • Toiduained (nt õlletehas) • Ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid enamasti ei kattu ja see põhjustab enamasti probleeme talituslikule regioonile • Saksamaa näide

  19. Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest piiridest st. läbi Saksamaa kulgevad mitmete vormiliste kultuuriregioonide piirid.

  20. Euroopa religioonil ja keelegruppidel põhinevad vormilised kultuuriregioonid

  21. Paikkondlik kultuuriregioon • Asunike poolt tajutav kultuuriregioon • Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, poliitilistel või ajaloolistel aspektidel • Paikkondlik kultuuriregioon kasvab enamasti välja eneseteadvusest. Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormilistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. • Nt USA-s Dixie, Eestis Mulgimaa

  22. Kultuuri hajumine (diffusion) • Hoolimata kultuuriregiooni tüübist toimub kultuuri levimine (enamasti läbi kommunikatsiooni) • Kultuuri hajumise uurimine – ideede ja innovatsioonide levimine ruumis – on väga tähtsal kohal kultuurigeograafias • Kultuurielement võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laiali • Mõningatel juhtudel saame nähtuse viia tagasi tema algkodusse • Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust • Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode • Ajaline faktor on tähtis. Mõni nähtus levib kiiresti, teisel juhul aastasadadega

  23. Kaks tähtsamat kultuuri levimise viisi ekspansiivne ja teisaldav • Teisaldav levik (relocation diffusion) • Üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta • Laieneva leviku (expansion diffusion) saab jagada kaheks • Hierarhiline levik • Ideed levivad läbi võtmeisikute • Nakkav levik • Ideed levivad nagu laine (lumepall) • Stimuleeriv levik (stimulus diffusion) • Mitmed kultuurid kodustasid Siberis põhjapõdra lõunapoolsete kultuuride eeskujul (lõuna pool kodustati veised) Torsten Hägerstrand ja ajageograafia Tõkked

  24. Katku levik 14. sajandi Euroopas. Katk levis diffusiooniliselt (nn lumepallina). Tollal liikumine oli vähene, katku levikukiiruseks on hinnatud 300-600 km aastas. Võrreldes tänapäevaste pandeemiatega oli haiguse levik aeglane.

  25. AIDS-i laienemine Ohios. Levik toimub nii “nakkavana”, kui ka läbi “võtmeisikite”

  26. Kultuuriökoloogia • Kultuurigeograafide jaoks toimub inimest ja looduse vahel pidev vastastikkune mõju • Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeograafiast • Neid vastastikkuseid seoseid uurivat geograafia osa võime kutsuda kultuuriökoloogiaks • Keskkonna mõjud kultuurile • Inimeste mõju oma kultuuriga ökosüsteemile • On arvamusi, et kultuuriökoloogia ongi geograafia • Läbi aegade on kultuurigeograafia teooriates olnud erinevaid arusaami inimese ja looduse vahekorrast • Keskkonnadeterminis (enviromental determinism) • Possibilism (possibilism)

  27. Keskkonnadeterminism (enviromental determinism) • Ühiskonna areng on kõigis põhijoontes ette ära määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas) • Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur • Idee pärineb juba antiikajast, geograafia mõttes käsitles esimesena Friedrich Ratzel (1844-1904) • Tekivad küsimused? • Kui laialt determineerib, st. kas keskkond määrab kõik või vaid osa • Kui sügavalt determineerib, kas inimesele jääb mingi vabadus • Äärmuslik ja pragmaatiline determinism

  28. Soome-Vene piir Karjalas

  29. Korea poolsaar öösel. St. näide sellest, et inimtegevus jäljed ei ole ära määratud loodusoludest

  30. Possibilism • Possibilismi järgi on inimühiskond oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivne pool, looduskeskkond on kõigest inimeste tegevuse areen. Paul Vidal de la Blache 1845-1918

  31. Kultuurigeograafia arengulugu meil ja mujal!

  32. Carl Ortwin Sauer (1889–1975) • Kultuurigeograafiale aluse pannud artiklis “The Morphology of landscape” (1925) soovitas Sauer võtta geograafilise uurimise objektiks kultuurmaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Saueri arvates tuli keskenduda eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid nagu moevälgatused jms. ei suuda maastikule püsivamat ja uurimisväärsemat jälge jätta.Angloameerika inimgeograafia on edaspidi tegelenud paljuski Saueri vaadete toetamise või kritiseerimisega.

  33. Richard Hartshorne (1899–1992) väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Vastasrind eesotsas rootslase TorstenHägerstrandi (1916–2004, kunagise Tartu ülikooli majandusgeograafist rektori Edgar Kanti ideede edasiarendaja), Seattle’i koolkonna ja William Bunge’iga organiseeris kvantitatiivse revolutsiooni – püüdis geograafiat matematiseerida. Richard Hartshorne

  34. 1970. aastatel tekkis humanistlik geograafia eesotsas Yi-Fu Tuani, Edward Relphi, David Lowenthali,Anne Buttimeriga (Tartu ülikooli audoktor aastast 2004) ning mingis mõttes selle jätkuna nn uus kultuurigeograafia, eest vedamas toona veel noored Denis Cosgrove, Stephen Daniels, James Duncan, Peter Jackson. Teeneks võib pidada, et päästsid geograafia liigsest matematseerimisest. • kultuuriline pööre (cultural turn) Eesti geograafias aastast 2001 (Peil, 2006), siis ingliskeelses geograafias juhtus see paarkümmend aastat varem. See algas humanistliku geograafia tekkega 1970. aastatel ning jätkus nn. uue kultuurigeograafia sünniga 1980. aastatel. Nn. uues kultuurigeograafias pööratakse suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatsioon.

  35. Uurijad Eestis • Enne II maailmasõda – uurimine paljuski seotud kodu-uurimisega • Johannes Gabriel Granö(1882–1956). 1919–23 geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos Eestis “Eesti maastikulised üksused” ajakirjas “Loodus”, 1922. nr-d 2, 4 ja 5. Hiljem Soomes “Puhdas maantiede”1930. Paljuski põhineb see raamat ka Eesti materjalidele. 1997. tõlgiti ka inglise keelde “Pure geography”. Tõlkimine näitab, et 1930. aasta ideed pole veel aegunud. • Edgar Kant (1902–78). Granö õpilane; hiljem professor ja saksa okupatsiooni ajal ka ülikooli rektor. Pärast II ms. Elas Rootsis Lundis. Väljapaistvamad tööd koguteos Tartu linnageograafiline osa: Tartu. Linn kui ümbrus ja organism, 1927. Selle tööga pani aluse ka linnageograafiale ning äratas tähelepanu ka väljaspool Eestit. Oli ka Kanti magistritööks. Doktoritöö “Bevölkerung und Lebensraum Estlands" (1935). Olemuselt küll rohkem majandusgeograafiline ja rahvastikugeograafiline, kuid suhteliselt palju ka kultuurilisi momente. Välis-Eestis enam nii säravaid töid ei tulnud, kuid paljud õpilased on teda kiitnud ja räägitakse ka nn. Lundi koolkonnast. • August Tammekann (1894-1959). Tartu ülikooli geograafiaprofessor. Peamiselt küll geomorfoloog. Osales ka maakondlike koguteoste juures ning koos Kantiga koostasid sarja “Maailma maad ja rahvad”. 1932. Eesti maastikutüübid LUSi aastaraamatus.

  36. Eerik Inari, a-ni 1937 Erik Pi(i)penberg(1897-1998) Petserilinn. 1931. • PeeterPäts1880-1942 magistritöö Eesti-Läti piirist • Jaan Rumma (1887 Velise, Läänemaa—1926 Tartu). Geograafiamagister (1923), teemaks Viljandi orustik. Osales EKS Kodu-uurimise toimkonnas ja a-st 1921 oli seal palgalaine sekretär. Esimeste maakondlike koguteoste koostamine oli suuresti tema õlul. • JakobLukats (1878-1947)Magistritöö “Fidžisaared”. 1927 • Ants, a-ni 1935 Hans, Laasi(1909-1989) 1937 “Vormsimaastikulineselgitus”

  37. Pärast II maailmasõda • Nimetust kultuurigeograafia ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes jätkus kodu-uurimise traditsioon, loomulikult uue ideoloogia valvsa pilgu all. Esimeseks kultuurigeograafiliseks tööks võib lugeda Jakob Kentsi 1947. aastal ilmunud teost Eesti “kõrve “- nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad.

  38. Endel Varep (1915-1988)Lõpetas ülikooli 1938. aastal. Pärast II maailmasõda jäi tema õlule geograafia õpetamine TÜ-s. Kandidaaditöö 1948, “Keila ümbruse maastikud”. Enamik uurimistööst lähtub kodu-uurimisest. Tuntud on nn. Varepi kartoteek. Tegeles ka palju geograafia ja kartograafia ajalooga (nt. uuris Mellini atlast ja Rückeri kaarte). Loetakse üheks parimaks Eestimaa tundjaks läbi aegade. Ilmunud bibliograafia ja ka mälestusteos. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad palju selle elemente. Temalt lähtub ka suuresti siiamaani kasutatav Eesti maastikuline liigestus.

  39. Jaan Eilart (1933-2006) biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Tema töödes palju just kultuuriloolist. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust “Tallinna deklaratsioon”1983. Raamat “Inimene ökosüsteem ja kultuur” 1976. Tema seosed kunstnike ja kirjanikega olid üldtuntud ning ta otsis tihti loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris Rahvusmaastike temaatikat, kuid see jäi lõpuni välja arendamata. Tähtsal kohal ka Eesti Looduskaitse Selts (asut. 1966). Osales muu-hulgas ka Eesti raha kujundamisel.

  40. MattiEnnKaups (1932–1998). Väliseestlane. Uurinud skandinaavlaste asundusi Põhja-Ameerikas ja nt. ka soome sauna. Eestis suhteliselt vähetuntud. • Ott Kurs (1939). TÜ emeriitprofessor. Tegeles nõukogude perioodil mh. NL-i väikerahvastega. Taasiseseisvunud Eestis olidki peamised huvid poliitgeograafia ja ka kultuurigeograafia. Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas raamat “Rajamaade rahvaid” 2006. Ott Kursi eestvõttel hakati 1990. aastate alguse TÜ-s lugema kultuurigeograafia kursus, mis alguses oli seotud rohkem soome-ugri suunaga. • Hannes Palang. Doktoritöö 1998: Landscape changes in Estonia: the past and the future. • Tiina Peil. Doktoritöö 1999: Islescapes : Estonian small islands and islanders through three centuries • Helen Sooväli(-Sepping). Doktoritöö 2004: Saaremaa waltz. Landscape imagery of Saaremaa Island in the 20th century.

  41. Bekkeri auditoorium 1920. aastate alul

More Related