1 / 26

Internet - ülevaade ja kujunemislugu

Internet - ülevaade ja kujunemislugu. Malle Mattisen. Internet. Võrkude võrk Arvutid on ühendatud Iga arvuti on üheselt identifitseeritav selles võrgus. Arvamusi Internetist. Hiljuti leiutatud mõnus ajaviide, kus lehti lugeda ja sõpradega kirju vahetada Arvutihullude mänguasi

pelham
Télécharger la présentation

Internet - ülevaade ja kujunemislugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Internet - ülevaade ja kujunemislugu Malle Mattisen

  2. Internet • Võrkude võrk • Arvutid on ühendatud • Iga arvuti on üheselt identifitseeritav selles võrgus

  3. Arvamusi Internetist • Hiljuti leiutatud mõnus ajaviide, kus lehti lugeda ja sõpradega kirju vahetada • Arvutihullude mänguasi • Piiramatu reklaamikanal • Pervertide ja muidunapakate jahimaa • Müstiline kübermaailm

  4. Vastuolud • Palju kasulikku materjali - palju pahna • Palju meeldivaid inimesi - hulganisti troppe • Suhtlemise lihtsustaja - "ämbrite" allikas • Abisaamise koht - "siibri" põhjustaja • Meediakanal - kõmu ja tühijuttude pesa • Kirjandus ja kunst - "kemmergusein" • Muinasjutumaa - küberdzhungel

  5. ? • Internet on nagu nuga - arsti käes elupäästja, röövli käes tapariist • Internet on võimendi. Kontaktivõimendi, meediavõimendi, tarkusevõimendi, lollusevõimendi....

  6. Põhiteenused • WWW ehk veeb • E-post • Failitransport (FTP • Kaugkasutus (Telnet, SSH)

  7. Algusest Mõned võimalikud lähtekohad • Atlandi-alune telegraafikaabel 1858/1866 • Hackers -USA raadioamatöörid; Radio Act 1927 • Sputnik 1 – 1957"Sputnik 1" jj. (Laika & Co) - USA tajus ähvardavat mahajäämust.

  8. ARPA • 1958 - National Defense Education Act • Advanced Research Projects Agency (ARPA), tuumakilbiprogramm. Üheks eesmärgiks on luua " ka poolsurnuna töövõimeline" juhtimisvõrk - nagunii venelased ründavad esimesena! • -võrk, mis toimib ka pärast tuumasõda

  9. Võrgu teke • 1961 - MIT professor Leonard Kleinrock sõnastab uut tüüpi võrgu teoreetilised alused • 1964 - Paul Baran esitab võrgu praktilise realisatsiooni. • Põhimõte - võrgus liikuv info jagatakse autonoomseteks pakettideks, mis orienteeruvad võrgus iseseisvalt.

  10. Interneti sünnipäev • 1. September 1969.a. • Võrgus 4 arvutit - Santa Barbara, UCLA, Stanford, Utah • Hipiajastu => võrgukultuur

  11. TCP/IP • Algusaegade suurimaid probleeme - arvuteil oli raske leida ühist keelt. • Esimene katse - NCP (Network Control Protocol). Kihiline lähenemine. • 1974 - Transmission Control Program • 1978 - TCP/IP

  12. C keel ja Unix • 1969-70 Belli firmas kaks tänase Interneti tugitala: • programmeerimiskeel C • operatsioonisüsteem Unix.

  13. E-mail ja kübersuhtlus • 1971 - MIT arvutiinsener Ray Tomlinson saadab sõnumi esmakordselt ühest arvutist teise. • RT tutvustab oma süsteemi ARPANetile, mis selle heaks kiidab. RT võtab kasutusele ka @-sümboli. • 1972 - esimene reaalaja-suhtlusseanss arvutite vahel. "Psühhopaat" asus Stanfordis ja "psühhiaater" Massachusettsis.

  14. Laienemine • 1973 - võrk laieneb Inglismaale ja Norrasse. Termin "Internet" (rahvusvaheline võrk). • Bob Metcalfe sõnastab Etherneti alused. • Ilmub FTP spetsifikatsioon. • Esimene virtuaalkogukond (nagu BBS) - UIUC Plato Notes. • 1975 - esimesed meililistid. UUCP. • Briti kuninganna saadab esimese meili. • "Jargon File"

  15. 1978 - Chicagos avatakse esimene BBS. • 1979 - esimene MUD Essexi ülikoolis • Kevin MacKenzie soovitab toppida võrgutekstidesse kummalisi sümboleid, mis annaksid edasi kirjutaja meeleolu - algse vastaka suhtumise kiuste tulevad emootikonid kasutusse.

  16. Internet on valmis? • 1982 - TCP/IP protokoll muutub universaalseks Interneti "põhjaks" • 1983 - FidoNet • 1983 - esimene nimeserver (NIC) • 1984 - esimene nimeserver (DNS) • 1985 - Internet stabiliseerub. Põhiteenused on E-post, Telnet, FTP ja Usenet. • 1987 ARPANet - Internet (avati kõikidele soovijatele, mitte kommerts)

  17. TCP/IP

  18. Fidonet • Fidonet on amatöörsüsteem mis võimaldab elektronposti saatmist, BBS-i(bulletin board system – teadetetahvel).

  19. Hüpertekst • 1990-91 - CERNi (Euroopa Tuumauuringute Keskuse) teadlane Tim Berners-Lee töötab välja dokumentide hüpertekstilise (mittelineaarse) võrguesituse süsteemi. See võeti kasutusele ning levis FTP kaudu ka laboritest välja.

  20. Veebiplahvatus • WWW-hüpertekstiprotokoll (HTTP) • 1991. aastal ilmunud uus operatsioonisüsteem Linux ning sealt veidi hiljem võrsunud veebiserver Apache. • MS Windows - esimene tõeliselt massidele mõeldud graafiline PC kasutajaliides • Mosaic - esimene kaasaegne veebibrauser

  21. Interneti miljonärid alustavad • 1993 - Marc Andreessen loob Mosaic brauseri. asutab oma firma Netscape Communication • Brian Pinkerton, Washingtoni ülikooli tudeng, teeb valmis Webcrawleri, esimese otsiroboti, ja saab ka rikkaks. • Kaks tudengit David Filo ja Jerry Yangkoguvad kokku oma veebilingid ja teevad suure kataloogi: YAHOOYet Another Hierarchical Officious Oracle

  22. Edasine areng • 1993 - asja hakatakse organiseerima. Asutatakse InterNIC ja järgmisel aastal W3C. • 1995 - Java ja Apache • 1996 - kõva tants tsensuuri ümber - USA-s tullakse välja CDA ja COPA-ga. Kumbki ei lähe lõplikult läbi, kuid vägikaigast veetakse tänini.

  23. Kellele kuulub Internet? • Euroopa ja Põhja-Aafrika - RIPE NCC* • Ameerika manner ja lõuna-Aafrika - rs-Inter NIC* • Austraalia, Okeania ja suurem osa Aasiat - Asia-Pacific NIC*

  24. Microsofti ponnistused • 1996 - Microsoft saab aru, et Internetti ei saa ei ignoreerida ega endale haarata. Omapoolse tarkvara loomine saab täistuurid peale -brauserisõja algus. • Madin kestab tänini - taandunud Netscape'i asemele kerkivad uued võistlejad (Opera, Mozilla, Konqueror).

  25. Hiljutised arengud • Kommertsialiseerumine - E-reklaam, E-turundus, E-kaubandus, E-äri. • Multimeedia võidukäik - RealAudio, MP3, Flash jne. • Open-source lahenduste kui tõsise alternatiivi esiletõus.

  26. Internet Eestis • Eesti ühines 1991. aastal. • Tallinnas KBFI • Tartus Tõraveres

More Related