1 / 31

Auschwitzi “surmalaager”

Auschwitzi “surmalaager”. Vangilaagri rajas Hendrich Himmler 27. Aprillil 1940.a. Auschwitzi laagrit ei rajatud otseselt juutide hävitamiseks vaid vangilaagriks Poola poliitilistele vangidele. Auschwitz camp I. Hukkamiskompleks. küüditamispiirkond. Vange toimetati laagrisse enamasti rongiga.

piper
Télécharger la présentation

Auschwitzi “surmalaager”

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Auschwitzi “surmalaager”

  2. Vangilaagri rajas Hendrich Himmler 27. Aprillil 1940.a Auschwitzi laagrit ei rajatud otseselt juutide hävitamiseks vaid vangilaagriks Poola poliitilistele vangidele.

  3. Auschwitz camp I

  4. Hukkamiskompleks

  5. küüditamispiirkond

  6. Vange toimetati laagrisse enamasti rongiga

  7. Vangid elasid enamasti 2 - kordsetes kivi- majades. Maju ümbritses okastraadist aedik, millesse oli juhitud elekter ja kogu laagrit ümbritses kõrge kivimüür, mille väravateks olid suured rauast uksed.

  8. Magamistuba

  9. Vangid pidid kasutama ühiskäimlaid

  10. Vangi vormiriietus

  11. Vangide elamubarakid

  12. Vaade väravalt “ARBEIT MACHT FREI”

  13. Auschwitzi vangilaager muudeti ümber juutide massiliseks hävituslaagriks peale “juudiküsimuse lõpliku otsust”, mis tehti 1942a. Kolme aasta jooksul tapeti Auschwitzi camp IIes rohkem kui 1 000 000 vangi, kellest 90% olid juudid.

  14. Vangidelt korjati ära kogu nende vara: alates kuldsõrmustest lõpetades saabastega.

  15. Vange hukati peamiselt gaasikambrites, mis mahutasid korraga kuni 900 inimest. Tapmiseks kasutati närvigaasi nimega Zyklon-B Vangid läksid enda teada suurtesse ühis- pesuruumidesse, aga tegelikult jalutasid nad otse oma surmale vastu. Ohvrid surid gaasikambrites u. 5-15 minutiga, aga igaks juhuks hoiti vange pool tundi gaasikambrites enne, kui nende laibad sealt minema toimetati.

  16. Sissepääs gaasikambrisse

  17. Gaasikambrid mahutasid kuni 900 inimest

  18. Gaasikambri katus

  19. Gaasikambrid olid krematooriumi kõrval, et saaks laibad kohe ahju visata. Ahjudesse visati korraga 2-3 laipa. Päevas põletati u. 350 laipa

  20. Krematoorium (vasakul) ja gaasikamber (parempoolne ruum)

  21. Vange jäeti ka lihtsalt kongidesse surema.

  22. Laipu hakkas tekkima massiliselt ja ei jõutud enam laipu põletada. Seetõttu hakati laipu viskama massihaudadesse

  23. Aastatel 1941-1945 tapeti 6 000 000 juuti, millest ligikaudu 3 500 000 tapeti Poolas.

  24. Vangid, kes rõõmustasid kui vene armee laagri väravast läbi murdis

  25. Peale saksa armee lahkumist leiti laipu isegi kuuridest

  26. Lõpp Koostas: Teet Piho 10a Tartu Raatusegümnaasium

More Related