270 likes | 743 Vues
Metsade sertifitseerimine. Veiko Belials Luua Metsanduskool. Mis on sertifitseerimine?. Menetlus, mille raames sõltumatu osapool kinnitab, et toode, tootmisprotsess või teenus vastab eelnevalt huvigruppide ja riigi tasandil kokkulepitud reeglitele Reeglid on sätestatud kriteeriumites
E N D
Metsade sertifitseerimine Veiko Belials Luua Metsanduskool V. Belials
Mis on sertifitseerimine? • Menetlus, mille raames sõltumatu osapool kinnitab, et toode, tootmisprotsess või teenus vastab eelnevalt huvigruppide ja riigi tasandil kokkulepitud reeglitele • Reeglid on sätestatud kriteeriumites • Kriteeriumid on koondatud standardisse • Kriteeriumite täitmist näitavad indikaatorid V. Belials
Sertifikaatideliigitamine METSA MAJANDAMISE SERTIFIKAAT TARNEAHELA SERTIFIKAAT Metsaomaniku majandustegevuse sertifitseerimise alusel Metsa majandaja majandustegevuse sertifitseerimise alusel Puidu tarneahelas osaleva ettevõtte majandustegevuse alusel INDIVIDUAALNE SERTIFIKAAT INDIVIDUAALNE SERTIFIKAAT INDIVIDUAALNESERTIFIKAAT RÜHMA SERTIFIKAAT RÜHMA SERTIFIKAAT PIIRKONDLIK SERTIFIKAAT )Sertifikaat Metsa Omanikule - annab õiguse käsitleda varutud puitu sertifitseeritud puiduna )Sertifikaat Metsa Majandajale – on kui kvaliteedimärk metsamajandamise teenuse osutajatele, ei anna iseseisvalt võimalust käsitleda varutud puitu sertifitseerituna (sertifikaatpeab olema ka metsa omanikul) V. Belials
Milleks on sertifitseerimist vaja Eestis? • Edendada säästvat metsandust ehk garanteerida säästva metsanduse põhimõtete järgimine praktikas • Edendada metsatoodete turustamist • Tõsta Eesti metsanduse rahvusvahelist mainet • Tagada turg Eesti puittoodetele • Täita tarbijate ootusi V. Belials
Mis on säästev metsandus? Säästev metsandus: metsade majandamine ja kasutamine sellisel viisil, määral ja tempos, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elujõulisus ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, üleriigilisel ja globaalsel tasandil, kahjustamata muid ökosüsteeme. V. Belials
Oluline põhimõte sertifitseerimise juures! Protsessis osalemine on VABATAHTLIK Kedagi ei sunnita ühegi õigusaktiga oma metsi sertifitseerima V. Belials
Rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid ATFS (The American Tree Farm System) 6 juhtivat metsasertifitseerimise skeemi: CSA (The Canadian StandardsAssociation) SFI (Sustainable Forestry Initiative) V. Belials
Rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid MTCC (The MalaysianTimber Certification Council) PEFC (Pan European Forest Certification Scheme) FSC (Forest Stewardship Council) V. Belials
Rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid - • Esimene laiemalt levinud rahvusvaheline sertifitseerimissüsteem on FSC (Forest Stewardship Council – Metsahoolekogu), mis alustas oma tegevusega 1993 aastal ning on keskkonnakaitseorganisatsioonide poolt loodud süsteem • FSC metsasertifitseerimine algatati arengumaade metsade (troopikametsade) kaitseks V. Belials
FSC • Eesmärk: Metsade majandamine peaks toimuma: keskkonnasäästlikul sotsiaalselt kasulikul ja majanduslikult põhjendatud viisil. V. Belials
Rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid • 1998 aasta augustis algatati Soome, Saksa, Prantsusmaa, Norra, Austria ja Rootsi metsaomanike initsiatiivil Pan-Euroopa Metsa Sertifitseerimise protsess ehk PEFC • PEFC loodi kui alternatiiv FSC -le, mida peeti metsaomanike jaoks ebausaldusväärseks V. Belials
PEFC Esindatud 26 riigis Üle 46 miljoni ha Väljastatud üle 6000 logokasutuse õiguse Tarneahela sertifikaate 446 Vajalik on rahvuslik standard FSC Esindatud 56 riigis Üle 31 miljoni ha Väljastatud 466 sertifikaati Tarneahela sertifikaate ca 1500 Ei nõua rahvuslikku standardit PEFC ja FSC võrdlus V. Belials
PEFC liikmed Liikmed: 26rahvuslikku PEFC organisatsiooni • Austraalia, Austria, Belgia, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malaisia, Norra, Portugal, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Suurbritannia,USA V. Belials
Sertimine Eestis Eesti Säästva Metsanduse Nõukogu Asutatud 29.oktoobril 2001.a. Eesti FSC Asutatud 25.märtsil.2002.a. V. Belials
Sertimine Eestis Eesti Säästva Metsanduse Nõukogu Ühingu eesmärk on aidata kaasa säästva metsanduse printsiipide rakendamisele Eesti metsades arendades selleks välja Eesti oludesse sobiva metsasertifitseerimis-mudeli kooskõlas PEFC nõuetega. Eesti FSC eesmärkideks on: • Majanduslikultelujõulise, sotsiaalselt õiglase ja keskkonnasõbraliku metsamajanduse edendamine; • Keskkonda säästva eluviisi propageerimine. V. Belials
Eesti Erametsaliit (asutajaliige) Eesti Metsatööstuse Liit (asutajaliige) Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Põllumajandusülikool Luua Metsanduskool Eesti Looduskaitse Selts Eesti Metsatöötajate Ametiühing Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Eesti Metsaülemate Ühing Eesti Metsaselts Eesti Metsaüliõpilaste Selts Eesti Puutööliit Puitmajade Liit Järvamaa Omavalitsuste Liit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Maaturism MTÜ Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Eesti Apostlik Õigeusu Kirik Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu liikmed (2003.a. lõpp) V. Belials
Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond OÜ Baltic Connexions OÜ Metsakorralduskeskus OÜ Metsaekspert OÜ NEPCon AS Sirje Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ Võro Selts VKKF Eesti FSC (2003.a. lõpp) V. Belials
Tarneahela sertifitseerimise reeglid • Sertifitseeritav ettevõte peab: • Tõendama puidutoorme ja toodete päritolu • Pidama arvet toormaterjalivoogude ja varude üle • Füüsiliselt eraldama ja/või märgistama toormaterjali • Pidama dokumentatsiooni ja looma dokumenteeritud kontrollisüsteemi V. Belials
Tarneahela sertifitseerimise reeglid • Ettevõte võib taotleda tarneahela sertifikaati kas: • toodete partiile või üksikutele toodetele • üksikule tootmisüksusele (või tehasele või tootmisliinile) • kogu ettevõttele, mis võib tegutseda terve riigi või regiooni ulatuses V. Belials
Tarneahela sertifitseerimise reeglid • Tarneahela sertifitseerimise rakendusvariandid: • Laoseisu kontrollil ja puiduvoogude arvestusel põhinev • sissetuleva/väljamineva materjali süsteem (% sisse/% välja) • minimaalse keskmise protsentuaalse vahekorra süsteem • Füüsilisel eraldamisel põhinev V. Belials
Sertifitseerimisprotsessi etapid • sertifitseerimisavalduse esitamine ja lepingu sõlmimine • auditi ettevalmistamine • juhtaudiitori nimetamine • auditeerimisplaani koostamine • audiitorite rühma moodustamine • vabatahtlik eelaudit (soovi korral) • sertifitseerimisaudit • sertifikaadi andmise otsustamine • järelvalve ja kordusaudit V. Belials
ISO 14001 • Erinevalt metsastandarditest on tegu keskkonnajuhtimisstandardiga, mis on kasutatav mistahes tüüpi ja mistahes suurusega organisatsioonides. • ISO 14001 on sobitatav erinevategeograafiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tingimustega, ega piirne vaid metsaga. V. Belials
ISO 14001 ... eeldab süsteemsust planeerimisel, elluviimisel, kontrollil, regulaarsel süsteemi ülevaatamisel ja uute ülesannete püstitamisel. V. Belials
RMK sertifikaadid RMK on ainulaadne juhtum maailmas – esimene kord, kui ühe auditeerimise tulemusena anti korraga välja kaks erinevat sertifikaati. V. Belials
RMK sertifikaadid V. Belials
Loe lisa: http://www.efcs-estonia.org/ V. Belials