1 / 24

SÄÄRE LOODUSKAITSEALA Projekt

SÄÄRE LOODUSKAITSEALA Projekt. Kaspar Mölder Karl Eik Rebane Magnus Kaldjärv Hanna Tuus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilased Elurikkuse võistlusmäng, 2010 Võistkond Donna. Vaade Sääre looduskaitseala majaka lähedasele piirkonnale Foto: K. E. Rebane.

rane
Télécharger la présentation

SÄÄRE LOODUSKAITSEALA Projekt

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SÄÄRE LOODUSKAITSEALAProjekt Kaspar Mölder Karl Eik Rebane Magnus Kaldjärv Hanna Tuus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilased Elurikkuse võistlusmäng, 2010 Võistkond Donna

  2. Vaade Sääre looduskaitseala majaka lähedasele piirkonnale Foto: K. E. Rebane

  3. Sääre looduskaitseala üldiseloomustus • Paikneb Sõrve poolsaare tipus. • On oluline lindude rändetee – sääre tipp on lindude rände nn pudelikael, st sääre ümbrusesse koguneb rände ajal linde väga palju. • Eesti kõige pehmema ja merelisema kliimaga piirkond – seetõttu sobiv lindude talvitusalaks. • Sõrve sääre tipp on külastatavuselt Saaremaa turismiobjekt nr 3.

  4. Kaitse vajadused • Turismiarendajad on planeerinud arendada tegevust ekstreemse merespordi valdkondades. • Nii puhkavatele merelindudele kui ka ulukitele peetakse jahti. • Kinnisvaraomanikud on rajanud endiste rannaniitude äärde kommunikatsioone ja kruusateid. • Maaomanike, jahimeeste, kinnisvaraarendajate ja turismiarendajate tegevus võib kujutada ohtu Sääre rikkale linnustikule ja kogu loodusele.

  5. Sääre looduskaitseala asukoht, suurus, piirid • Paikneb Saaremaal Torgu vallas, Sõrve sääre lõunatipus. • Suurus 1072 ha, millest 384 ha on maa-ala ja 688 ha mere-ala.

  6. Elupaigatüübid • Kaitsealal esinevast 13st kooslusest kuulub 10 EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimistusse. • Kaitseala kõige laialdasemalt levinud kooslused on inimesele raskesti läbitavad roostikud koos nende vahel asuvate rannaniitudega. Palju on rannalompe. • Lisaks: lodustuva ilmeline salumets, liigniiskuse all kannatav männik, kadastikud, loopealsed, klibuvallid, pagurand, rannikulõukad; madalmeres palju karisid ja laide. • Kogu kaitsealal palju endisi militaarrajatisi. • Sääre maastikke iseloomustab vähene inimmõju ja võsastunud-risustunud ilme – seega sobiv elupaik paljudele liikidele.

  7. Linnud • Kokku tuvastatud 274 linnuliiki, neist pesitseb kaitsealalal 84 liiki; läbirändel 221 liiki, neist peatub 217 liiki. Eksikülalisi 50 liiki. • II kaitsekategooria lindudest pesitsevad raudkull, rukkirääk, rästas-roolind, III kaitsekategooria liikidest roo-loorkull, sookurg, kiivitaja, punajalg-tilder, väänkael, väike-kirjurähn, nõmmelõoke, vööt-põõsalind, punaselg-õgija, koldvint. • EL linnudirektiivis esinevaid liike on 53, Eesti punases raamatus 50 liiki. • Siin paikneb Eesti üks suurimaid hahkade sulgimiskogumeid, korraga on loendatud sulgimas kuni 48 000 hahka. • Kaitseala on oluline toitumispaik luikedele,aulidele, mustvaerastele, sõtkastele ja teistele veelindudele. • On oluliseks toitumispaigaks merikotkale.

  8. Mustlagled (Branta bernicla) Hahk (Somateria mollissima) Rohukoskel (Mergus serrator) Alk (Alca torda) VeelinnudFotod: K. E. Rebane

  9. Hallhaigur (Ardea cinerea) Fotod: K. E. Rebane Sookurg (Grus grus) Sääre “pikakaelalised”

  10. Kalad • Kokku on leitud 31 liiki kalu. • III kaitsekategooriasse kuuluvad hink ja võldas – need on ära märgitud ka EL Loodusdirektiivis. Eesti punasesse raamatusse kuulub 8 liiki. • Tavalised püsielanikud on lest ja emakala; räim, kilu, tuulehaug esinevad arvukamalt kudeaegadel. • Kaldaäärses madalas vees Sääre lahe põhjaosas leidub arvukalt ogalikku, luukaritsit, rünti, hinku; rannikulõukas elab hõbekoger.

  11. Merisiig (Corugonus lavaretus lavaretus) Foto: M. MölderÜks punase raamatu liikidest

  12. Imetajad • Kokku 21 liiki. • Kaitsealuseid liike on 3: III kaitsekategooriasse kuulub hallhüljes ja viigerhüljes (mere-alade liigid), põhja-nahkhiir (sõja-aegsetes punkrites talvituja). • Palju on väikekiskjaid – arvukus seotud nende saakloomade näriliste ja rändel hukkunud linnulaipade rohkusest. • Kaitsealal on kolm jahimeeste loomade söödaplatsi ja kaks linnuvaatlejate söödaplatsi – head toitumispaigad väikekiskjatele.

  13. Põder (Alces alces) Metssiga (Sus scrofa) Punahirv (Cervus elaphus) Sääretavalised imetajadFotod: K. E. Rebane

  14. Kahepaiksed ja roomajad • Kahepaiksed: III kaitsekategooriasse kuuluvad tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rabakonn – kõik kaitsealal väga tavalised. • Kõre on olnud varasematel aegadel arvukas, viimastel aegadel esinemine kaheldav. • Roomajad: III kaitsekategooriasse kuuluvad vaskuss, nastik, arusisalik, rästik. • Esineb täiesti musti rästikuid kui ka ilma kollaste kõrvalaikudeta nastikuid. • Kahepaiksetele ja roomajatele leidub palju sobivaid elupaiku: lodustuvad metsaalused, rannikulõukad, rannalombid, kraavid, kuivad klibuvallid jne.

  15. Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Vaskuss (Anguis fragilis) Fotod: K. Mölder K. E. Rebane

  16. Selgrootud • Kokku olulisemaid 108 liiki, neist looduskaitsealuseid 7 liiki, Eesti punases raamatus 4 liiki, EL loodusdirektiivides 3 liiki. • Säärel on viimastel aastatel Eestile leitud 5 uut liblikaliiki, herilasämblik ja rändtirts. • Uusleiud ja haruldased ajutised sisserändajad on tavaliselt lõunapoolsema levialaga, meile satuvad edelatuulega. • Mõned sisserändajad liigid suudavad pehme talvega säärel talvituda, näiteks kollatähn pajuliblikas.

  17. Päevasuru (Macroglossum stellatarum)Mõrsjaöölane (Noctua interjecta) Stepi-häguöölane(Hoplodrina ambigua) (Lithophane semibrunnea) Haruldasimaid liblikaid Fotod: M. Martinson ja R. Kurbel

  18. Rändtirts (Locusta migratoria) Herilasämblik (Argiope bruennichi) Veel mõned sisserändajad Fotod: M. Martinson ja A. Liiv

  19. Taimed • Kokku leitud 146 taimeliiki, neist looduskaitse all 9 liiki. • II kaitsekategooria: jumalakäpp; Eesti punasesse raamatusse kuulub 7 liiki (4. kategooria). • EL loodusdirektiivi lisadesse kuuluvad nõmmnelk ja emaputk. • 2010. a. juunis loendati Sääre idapoolsel loopealsel sadu jumalakäpa isendeid, varem ei ole neid seal nähtud! • Sügisene taimede uurimine ei ole võimaldanud kõiki taimi liigini määrata, liike kindlasti tunduvalt rohkem.

  20. Jumalakäpp (Orchis mascula) Foto: M. Mölder

  21. Kokkuvõte • Sääre looduskaitseala on väga mitmekesine: kokku tuvastati 591 liiki, neist kuulub looduskaitse alla 79 liiki, palju liike kuulub Eesti punasesse raamatusse ja paljud kuuluvad EL loodusdirektiivi ja linnudirektiivi . • Sääre tipp on oluline lindude rändetee, siit rändab läbi 221 liiki linde. • Ala põhiline kaitseväärtus on lindude puhkevõimalus enne mereületust. • Sääre looduskaitsealal on vaja keelata linnujaht ja väga täpselt on vaja reguleerida suurulukite jaht. • Arendatavad ehitustegevused peavad olema looduskaitse kontrolli all. • Veelindude häirimine peab olema keelatud.

  22. Lõpetuseks – kuidas me oma tööd tegime • Kogusime kokku linnuandmeid Eesti Ornitoloogiaühingult, Sõrve Linnuvaatlusjaamast, Viron Lintoseuralt, linnumehelt Mati Martinsonilt. • Liblikaandmeid saime liblikamehelt Teet Ruubenilt ja lugesime üle Sõrve Loodusmuuseumi andmeid. • Kasutasime Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste välipraktikate andmeid. • Ja – loomulikult tegime ise väga palju vaatlusi Säärel. • Kokkukirjutajad: Kaspar Mölder – kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad; Karl Eik Rebane – linnud; Magnus Kaldjärv – selgrootud; Hanna Tuus – taimed ja muu kirjatöö. • Kasutasime ära viimastel aastatel Sõrves tehtud fotosid. • Abistajateks olid õpetajad Mart Mölder, Inge Vahter ja Sõrve linnumees Mati Martinson

  23. Meie suurim soov: tulevikus eksisteerib Sääre looduskaitseala. See paik oma rikkaliku elustikuga väärib seda.

More Related