1 / 258

Linnud

Linnud. Mudel uurimuslikuks õppeks. Erinevate liikide arvukuse sõltuvus sobiva toidu rohkusest Ave Vitsut, VPG 2007. Lisainfo lindudest. Käivita. Millest need linnud toituvad?. Porr. Pasknäär. Ohakalind.

rogan-richards
Télécharger la présentation

Linnud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Linnud Mudel uurimuslikuks õppeks Erinevate liikide arvukuse sõltuvus sobiva toidu rohkusest Ave Vitsut, VPG 2007 Lisainfo lindudest Käivita

  2. Millest need linnud toituvad? Porr Pasknäär Ohakalind Linnud- soojaverelised sulgede ja nokaga enamasti lennuvõimelised loomad - on arenenud roomajatest - ürgsetest arhosaurustest. Vanim leitud ürglinnu kivistis on pärit Juura ajastust Keskaegkonnas. Tänapäeval on teada üle 8600 linnuliigi, kes on kujunenud kohastudes erinevate elutingimustega. Eesti vaheldusrikas maastik pakub elupaiku rohkem kui 300 liigile paiga-, hulgu- ja rändlindudele. Populatsioonide arvukus on aastate lõikes muutuv. Seda mõjutavad paljud ökoloogilised tegurid- temperatuur, sademed, toidu olemasolu, kiskjad ja konkurendid jne. Arvukuses kajastub pesitsemise edukus ja talvitumistingimuste sobivus linnuliigile. Käesolevas uurimusmudelis on vaadeldud kolme Eestis kohatavat linnuliiki- pasknääri , porri ja ohakalindu. Kõigepealt tutvu nende kirjeldustega, klõpsates linnu pildil hiire vasakut klahvi. Kuna lindude energiatarve on väga suur ja ainevahetus kiire, on neile eriti tähtis toidu rohkus ja pidev kättesaadavus. Edasi toiduvaliku juurde Ave Vitsut 2007

  3. Tagasi lindudega tutvuma Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Valik tuleb teha järjekorras tõrud,marjad -> putukad -> heintaimede seemned! Jälgi linnupopulatsioonide suurust erinevates toitumistingimustes! Ave Vitsut 2007

  4. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  5. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  6. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Palju tõrusid ja marju Palju putukaid Palju heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  7. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  8. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Valitud: Palju tõrusid ja marju Vähe putukaid Palju heintaimede seemneid Käivita mudel Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  9. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Palju tõrusid ja marju Palju putukaid Vähe heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  10. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Palju tõrusid ja marju Vähe putukaid Vähe heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  11. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  12. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  13. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Ave Vitsut 2007

  14. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Vähetõrusid ja marju Palju putukaid Palju heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  15. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Vähe tõrusid ja marju Palju putukaid Vähe heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  16. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Vähe tõrusid ja marju Vähe putukaid Palju heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  17. Vali hiire vasaku klahvi klõpsuga lindudele erinevate toiduobjektide hulgad! Käivita mudel Valitud: Vähe tõrusid ja marju Vähe putukaid Vähe heintaimede seemneid Tagasi toitu valima Ave Vitsut 2007

  18. Pasknäär , rahvapäraselt pasknärakas, paskraat, metsnäär, pajuharakas, on umbes haki suurune lind, tiiva pikkusega 17,5...19,5 cm, kehamassiga 145...185 g. Tal on suur kergelt kooldunud kooniline nokk. Ta on levinud üle kogu Euraasia, Eestis vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi - kuuse-segametsade olemasolule. Aastas on meil umbes 30 000...50 000 pesitsuspaari. Pasknäär on päevase eluviisiga paiga- hulgu- ning rändlind ja läbirändaja. Hulguliikumised on kõige märgatavamad sügisel (augusti lõpust oktoobrini).  Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem marju,seemneid jatammetõrusid. Talvevarudeks on põhiliselt tammetõrud. Tagasi Ave Vitsut 2007

  19. Ohakalind, rahvapäraselt tiglits, lepalind, pajulind on väike, tumeda pea ja erksa kollase tiivatriibuga linnuke, tiiva pikkusega 7,7...8,4 cm, massiga 15...20g.Tal on jäme lühike nokk. Üldiselt on liik levinud Euroopas, Edela-Aasias ja Põhja-Aafrikas.Arvukus üle kogu Eesti vastavalt pesitsuspaikade olemasolule kultuurmaastikel ja metsatukkades on 10...20 tuhat. Päevase eluviisiga hulgulind, elutseb salkadena. Osa isendeid talvitub siin, osa rändab talveks lõuna poole. Toit on peamiselt taimne, eriti korvõieliste seemned, heina- ja kaerapebred, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. Tagasi Ave Vitsut 2007

  20. Porr, rahvapäraselt tikk, krabi, piibutaja, on spiraalselt puutüvedel roniv, pika peenikese sirpjalt kõverdunud nokaga pruunikirju linnuke, pikkusega 11...17 cm, massiga 8,0...9,5g. Üldiselt on liik levinud kogu palearktilises ja neoarktilises regioonis.Eestis arvatakse pesitsevat 20 000...50 000 paari. Elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, kuid esineb ka igasugustes puistutes ja parkides. Aastaringselt paaridena elutsev päevase eluviisiga hulgulind. Põhitoiduks on putukad – metsakahjurid, keda otsib puudel liikudes. Porr on looduskaitse all. Tagasi Ave Vitsut 2007

  21. Punane tähistab olulisemaid, sinine vähemolulisi toiduobjekte. Tagasi liigikirjelduste juurde Ave Vitsut 2007

  22. Loe lindude kohta huvitavat lisainformatsiooni Loe lindude kohta huvitavat informatsiooni! Eesti linnuliikide kirjeldused http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm Loomariigi evolutsioon http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/loomariigi_evolutsioon_marialuik.htm Linnud erinevates elukeskkondades http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/linnud1_kadri.htm Lindude süstemaatika ja evolutsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Linnud#S.C3.BCstemaatika_ja_evolutsioon Ehituslikud iseärasused http://et.wikipedia.org/wiki/Linnud#Anatoomia_ja_f.C3.BCsioloogia Huvitav nägemismeel http://www.epl.ee/artikkel/352089 Algusse Ave Vitsut 2007

  23. Ave Vitsut 2007

  24. Ave Vitsut 2007

  25. Ave Vitsut 2007

  26. Ave Vitsut 2007

  27. Ave Vitsut 2007

  28. Ave Vitsut 2007

  29. Ave Vitsut 2007

  30. Ave Vitsut 2007

  31. Ave Vitsut 2007

  32. Ave Vitsut 2007

  33. Ave Vitsut 2007

  34. Ave Vitsut 2007

  35. Ave Vitsut 2007

  36. Ave Vitsut 2007

  37. Ave Vitsut 2007

  38. Ave Vitsut 2007

  39. Ave Vitsut 2007

  40. Ave Vitsut 2007

  41. Ave Vitsut 2007

  42. Ave Vitsut 2007

  43. Ave Vitsut 2007

  44. Uuesti toitu valima Ave Vitsut 2007

  45. Ave Vitsut 2007

  46. Ave Vitsut 2007

  47. Ave Vitsut 2007

  48. Ave Vitsut 2007

  49. Ave Vitsut 2007

  50. Ave Vitsut 2007

More Related