1 / 40

Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused

Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused. AUNE VALK 18. o ktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum. Mis on PIAAC ? Programme for the International Assessment of Adult Competencies.

ronny
Télécharger la présentation

Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused AUNE VALK 18. oktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum

  2. Mis on PIAAC?Programme forthe International AssessmentofAdultCompetencies • Rahvusvaheline täiskasvanute (16-65) oskuste uuring, andmekogumise ajal nimega TEAN ja OSKAN (http://www.youtube.com/watch?v=z8bwjnExabI) • Ca 160 000 vastanut 24st (peamiselt) OECD riigist, lisandumas 9 riiki. Eestist 7632 vastanut. • OECD + 8 organisatsiooni Euroopast ja USAst • Eestis HTM; valim ja andmekogumine - Statistikaamet • Ühtsed standardid, range kvaliteedikontroll • Eestis sai vastata 2 keeles: eesti ja vene kas arvutis või paberil

  3. Osalevad riigid: roheline 1 voor, kollane 2 voor

  4. Mida, kuidas ja miks mõõdeti? • Infotöötlusoskused: • funktsionaalne lugemisoskus • matemaatiline kirjaoskus • probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (ei mõõdetud neljas riigis ja neil, kes ei osanud-julenud arvutit kasutada) • Taustainfo hariduse, täiendõppes osalemise, töötamise, töö iseloomu, perekonna kohta

  5. Miks need oskused? • Globaalne konkurents ja kasvav vajadus teha keerukamat tööd • Neile baseerub mitmete teiste oskuste omandamine • Vajalikud eri olukordades: tervisega seotud info, finantskirjaoskus, töö, edasi õppimine, e-riigis osalemine jne • Õpitavad, mistõttu saab neid poliitika kujundamisega mõjutada • Võrreldavalt mõõdetavad, kaalutud mõõta ka nt sotsiaalseid oskusi, loovust, ettevõtlikust, …

  6. Infotöötlusoskuste olulisus muutuvas töömaailmas Allikas: Autor, Levy, Murnane (2003), 2002. aasta arvud David Autorilt

  7. Töökohtade muutus Euroopas alates 1998 (PIAAC ja Euroopa Tööjõu-uuring)

  8. Viis peamist järeldust 1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – head. 2. Arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendus-oskuse tase võiks olla parem. 3. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsi-võimeline. 4. Eestis on erinevused kõikides uuritud infotöötlusoskustes eri gruppide vahel väikesed, tippe on vähe. 5. „Kasuta või kaotad“ – oskustest olulisemgi (palk, hõive, aga ka oskuste säilimine) on nende kasutamine. Võiksime kasutada enam.

  9. 1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud riikides keskmiselt • Noorte tulemused võrdluses teiste riikide noortega paremad kui vanematel • Funktsionaalses lugemises 7. (noored 5.) koht • Matemaatilises kirjaoskuses 11. (noored 7.) koht

  10. Funktsionaalne lugemisoskus … on oskusmõista, hinnata ja kasutadakirjalikketeksteselleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ningarendada oma teadmisi ja võimeid. _______________________________________________ • Lihtne ülesanne: Leida lühikesest artiklist (jooniselt) riikide arv, kus geneerilistel ravimitel alla 10% turuosast. 86% õigeid vastuseid. • Keeruline: Otsida raamatukogu kataloogist pealkirjade ja lühikirjelduste alusel raamatut, mis argumenteeriks nii geneetiliselt muundatud toidu poolt kui vastu. Palju üleliigset ja segavat infot. 26% õigeid vastuseid.

  11. Matemaatiline kirjaoskus … oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid (arvud, kogused, mõõtmed, tõenäosused, protsendid jne), selleks, et tulla toime… ____________________________________________ • Lihtne: arvutada müügimehe päevas saadud kuluraha, vaadates läbisõidupäevikut ja teades 1km eest makstava bensiinikulu hinda ja sellele lisanduvate muude kulude eest makstavat summat. 71% õigeid vastuseid. • Keeruline: leida graafikult viidatud aastaarvule vastav üle 6 a kooliskäinud Mehhiko meeste osakaal, kusjuures esitatud on palju lisainfot. 31% õigeid vastuseid.

  12. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse keskmised tulemused 16-65

  13. Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)

  14. Matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)

  15. 2. Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on madal • Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuses 16. (noored 12.) koht. • 13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT kasutust nõudvate ülesannetega. • 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks tehnoloogiarikkas keskkonnas. • 50-65 aastaste hulgas on oskust ja julgust arvuti abil probleeme lahendada alla 50%-l. • Kasutame probleemilahendusoskust tööl väga vähe. • IKTd kasutavad tööl 64% hõivatutest (69% keskmiselt, Põhjamaades 80+%); need, kes kasutavad – kasutavad sageli.

  16. Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas …on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid. ____________________________________________ • Lihtne ül.: sorteerida meilikeskkonnas vastuseid peokutsele, kasutades selleks olemasolevaid kaustu. 59% • Keeruline ül.: Kasutades kaht keskkonda (meil ja ruumibroneerimissüsteem), leida ja broneerida sobivad ruumid arvestades erinevaid soove, mis on vastuolulised. Edastada vastused. 22%

  17. Probleemilahendusoskus: 2-3. tasemega inimeste osakaal noorte hulgas (16-24) ja keskmiselt (16-65)

  18. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes

  19. Miks probleemilahendusoskused halvad? • Mõõdeti esmakordselt – metoodika? • Kumb oskus? Kas IKT või probleemilahendus? • Teeme liiga lihtsat tööd: probleemilahendusoskust kasutatakse väga vähe. • Pole suutnud IKTd tööle rakendada: IKT oskust kasutavad vähesed: hõivatutest 64% meil, 69% keskmiselt, üle 80% Põhjamaades. Kes kasutavad, teevad seda palju. • Üldiselt väiksem valmisolek riskida, katsetada, ennast proovile panna? • Probleemid haridusega: arvutit kasutatakse meelelahutuseks, kuid vahest ei õpetata (kõrg/ kutse)koolis piisavalt loovust ja eri oskuste kombineeritud kasutamist uudsetes olukordades. • Probleemilahendusoskus sõltub vähem koolis käidud aastatest kui teised mõõdetud oskused (kõigis riikides). Potentsiaal. • Halb Internetiühendus kodudes. • Mis veel? – arutame edasi paneeldiskussioonis

  20. Probleemilahendus ja Internetiühendusega majapidamiste osakaal

  21. 3. Kaasaegse hariduse kvaliteet maailmas konkurentsivõimeline • Põhihariduse osas kinnitus PISA tulemustele • Keskharidusega noorte oskused samuti vaid 2-3 (7) riigis meist paremad • Kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmised

  22. Matemaatiline kirjaoskus PISAs ja PIAACis Üle OECD keskmise PISAs, alla OECD keskmise PIAACis Nii PISAs kui PIAACis üle OECD keskmise r=0,53 (p<0,05) R2 = 0,28 Alla OECD keskmise PISAs, üle OECD keskmise PIAACis Nii PISAs kui PIAACis alla OECD keskmise

  23. * Kui kutse- ja kõrgharidus oleks sama hea, kui madalamad tasemed, oleks elu nagu …

  24. 16-34, mitte-õppijad

  25. Kutse-ja üldkeskhariduse lõpetajate lugemisoskuse keskmine tulemus, 16-29

  26. 4. Riigisisesed erinevused väikesed, tippe vähe Erinevused soo lõikes väikesed… • Rahvusvahelises võrdluses kuulub Eesti selgelt väikseimate sooliste erinevustega riikide hulka (sarnane ka Slovakkia) • FL puhul erinevus statistiliselt mitteoluline • MK puhul 6 punkti meeste kasuks • PL puhul 4 punkti meeste kasuks, mehi 2.-3. tasemel 28,3%, naisi 26,9%. • Suurimad on soolised erinevused Saksamaal, Hollandis ja Belgias

  27. … samuti erinevused haridustasemete (juba räägitud) ja sotsiaalmajandusliku tausta lõikes • Osalenud riikides keskmiselt on ema ja isa haridus vastaja oskustega suhteliselt võrdselt seotud • Eestis on ema haridus selgelt olulisem • Isa haridus osalenud riikidega võrreldes Eestis selgelt väheolulisem → Eesti ühiskonna suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus oskuste ja hariduse vallas → Võrreldes teiste riikidega on siin suhteliselt lihtsam omandada head oskused sõltumata vanemate haridustasemest.

  28. … ja suhteliselt väikesed ka piirkonniti… • Paremate oskustega inimesed koonduvad sinna, kus on rohkem oskusi nõudvad töökohad ehk Põhja- ja Lõuna-Eesti tiheasustusega aladele. • Tasakaalustatud arenguks, eriti Kirde-Eesti arendamiseks on vaja leida viise, kuidas meelitada sinna paremate oskustega inimesi.

  29. Erineval tasemel lugemisoskusega inimeste osakaalud maakonniti

  30. Erineva tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskusega inimeste osakaal

  31. Erinevused on suured erinevate vanusegruppide vahel… • Paljudes riikides funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus kõrgeim 25–34-aastaste hulgas, tippriikides kestab kasv kauem, “langus“ algab hiljem • Suurimad erinevused nooremate ja vanemate vanusegruppide vahel on Soomes ja Koreas: haridussüsteemis toimunud muudatused. • Erinevused on suured ka Eestis

  32. Infotöötlusoskuste keskmised tulemused vanusegrupiti

  33. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse keskmine tulemus vanusegrupiti

  34. …ja suhteliselt suured ka koduse keele lõikes • Muu koduse keelega täiskasvanute infotöötlusoskuste tulemused 11-25 punkti madalamad kui eesti koduse keele puhul → paremate oskustega muukeelsete elanike suurema emigratsioon? → probleemid venekeelse haridusega?

  35. Kolmes oskuses maailma ülemise ja alumise 20% hulka kuulujad

  36. 5. Kasuta või kaotad: oskused ilma neid rakendamata ei ole iseseisev väärtus • Oskuste kasutamisest sõltub nii nende tase kui väärtus • Oskuste omandamisel väga oluline kasutamine, eeskätt kasutamine igapäevaelus • Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt seotud nende kasutussagedus tööl • Eesti tööturg hindab formaalharidust kõrgemalt kui oskusi (VÕTA)

  37. http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCMhttp://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCM

  38. Andmebaasid ja andmete kasutamine • Mikroandmetega andmebaas OECD lehel: 22(?) riiki+ Austraalia andmed – tuleb taotleda • International dataexplorer; http://www.oecd.org/site/piaac/publicdataandanalysis.htm • PIAAC Põhjamaade andmebaas koos registriandmetega, alates nov 2013. Taotluse alusel • Andmete kasutamise koolitus 11. ja 12. detsembril

  39. Rohkem infot: Halapuu, V., Valk, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused. Tartu: HTM. http://www.hm.ee/piaac OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills, OECD Publishing. http://www.oecd.org/site/piaac/ Aitäh!

More Related