PHARE Business Support Programme of the European Union UEAPME - SME FIT II

1. PHARE Business Support Programme of the European UnionUEAPME - SME FIT II

2. Estonian VET � the present situation and perspectives

3. Estonian Education System

4.  VET strategy for 2005-2008 The development of VET system is driven much more by the needs of society and economics as it was previously Increasing demand for qualified workers and technicians Labour market demand must be much more taken into consideration in planning VET but also other fields of education The system of professional qualifications will be developed in the context of European developments (EQF)

5. Cooperation with social partners Involvement of social partners in all aspects of VET In strategic planning In planning of study places In management of VET system as a whole and in the management of VET schools In preparation of professional standards and vocational curricula In organising of practical training for students in enterprises In teacher training In evaluation of graduates (exams)

6. Improving quality and modernising VET VET standard � was approved by the Government in April 2006 Developing Methodical Centre for VET National (core) curricula Centres of further training for vocational teachers and trainers Preparation of learning materials Developing e-learning possibilities Quality assurance system for VET Renovation of 10 VET centres using ERDF money until 2008 and most of the rest to 2013

7. New and flexible study possibilities in the Life Long Learning context New study possibilities for different target groups VET training for people without basic education VET training without general education Additional training (extra year) for those who want to go on to higher education Apprenticeship (on-job) training Continuous VET and retraining for adults Introducing VET in general education (both in basic shools and general upper secondary schools)

8.  Rising attractiveness of VET Developing the career guidance system and informing youngsters about the opportunities and fields of study in VET schools Improving the benefits/grants system to increase availability of training: Monthly grants Transportation grants School lunch Hostel grants* Highlightning the need for support of students (not only for those with disabilities) Euroopa �lemkogu Lissaboni tippkohtumine 2000.a - strateegiline eesm�rk aastaks 2010: �Saada j�tkusuutliku majanduskasvu, uute t��kohtade ja sotsiaalse tasakaaluga k�ige konkurentsiv�imelisemaks ja d�naamilisemaks teadmistel p�hinevaks majandusruumiks maailmas.� Euroopa �lemkogu Barcelona tippkohtumine 2002.a �Haridus on Euroopa sotsiaalse mudeli alus; hariduss�steemid peaksid kujunema kvaliteedim�rgiks kogu maailmas aastaks 2010.� Hariduse kvaliteedi t�stmiseks: parandada �petajate ja koolitajate p�hi- ja t�iendkoolitust arendada oskusi teadmistele p�hineva �hiskonna ehitamiseks kindlustada k�igile huvigruppidele juurdep��s IT-le suurendada �li�pilaste vastuv�ttu teaduse ja tehnoloogia valdkonnas kasutada paremini olemasolevaid ressursse Haridusele juurdep��suks: luua avatud �pikeskkondi muuta �ppeprotsess huvitavaks toetada v�rdsete v�imaluste kindlustamist, sotsiaalset sidusust ja aktiivseks kodanikuks olemist Haridusasutused atraktiivsemaks l�bi: tugevdada sidemeid igap�eva t��elu ja teaduse ning �hiskonna kui terviku vahel toetada ettev�tluse arengut toetada v��rkeelte �ppimist t�hustada mobiilsust, sh vahetustegevust tugevdada �leeuroopalist koost��d Euroopa �lemkogu Lissaboni tippkohtumine 2000.a - strateegiline eesm�rk aastaks 2010: �Saada j�tkusuutliku majanduskasvu, uute t��kohtade ja sotsiaalse tasakaaluga k�ige konkurentsiv�imelisemaks ja d�naamilisemaks teadmistel p�hinevaks majandusruumiks maailmas.� Euroopa �lemkogu Barcelona tippkohtumine 2002.a �Haridus on Euroopa sotsiaalse mudeli alus; hariduss�steemid peaksid kujunema kvaliteedim�rgiks kogu maailmas aastaks 2010.� Hariduse kvaliteedi t�stmiseks: parandada �petajate ja koolitajate p�hi- ja t�iendkoolitust arendada oskusi teadmistele p�hineva �hiskonna ehitamiseks kindlustada k�igile huvigruppidele juurdep��s IT-le suurendada �li�pilaste vastuv�ttu teaduse ja tehnoloogia valdkonnas kasutada paremini olemasolevaid ressursse Haridusele juurdep��suks: luua avatud �pikeskkondi muuta �ppeprotsess huvitavaks toetada v�rdsete v�imaluste kindlustamist, sotsiaalset sidusust ja aktiivseks kodanikuks olemist Haridusasutused atraktiivsemaks l�bi: tugevdada sidemeid igap�eva t��elu ja teaduse ning �hiskonna kui terviku vahel toetada ettev�tluse arengut toetada v��rkeelte �ppimist t�hustada mobiilsust, sh vahetustegevust tugevdada �leeuroopalist koost��d

9. Quality Assurance in VET Developed Quality Assurance Framework for Estonian VET system (on the basis of CQAF) Developing licencing and accreditation systems for VET schools Obligatory internal evaluation (self-evaluation and internal control) as new approach instead of total monitoring Voluntary Quality Award Model for VET (basing on EFQM model)

10. Figures about Estonian VET 32 state schools, 3 municipal and 12 private vocational schools Over 27�000 students, ~17`600 of them after basic school and ~8`700 after secondary school Almost 5�000 drop-outs in one year (18%) ~2�096 teachers (48% of them over age of 50 and 7% under age of 30, 70% of them are women)

11. Vocational Schools in Estonia

12. Teachers

13. VET for people with special needs

14. Leonardo da Vinci program Looking back .......... 1997 - 2009

15. Students in Leonardo Mobility projects 1998-2006 �eldakse, et on olemas v�ike vale, suur vale ja statistika. Siiski julgen t�na just statistikaga v�lja tulla, sest tean, et iga minu tabelis esitatud numbi taga on keegi,keda t�nane saalisolija tunneb ja kelle ta ehk ise aastate jooksul praktikale v�i l�hetusse on saatnud. 1200 �ppurit ja tudengit, veidi alla 900 �petja on praktikal ja sta�eerimas k�inud. Oleme �petajate sta�eerimise prioriteediks kuulutanud, sest n�nda j��b omandatud oskusteave kooli ja pikapeale tekib vajalik kriitiline mass avarama m�tlemisega koolitajatest.�eldakse, et on olemas v�ike vale, suur vale ja statistika. Siiski julgen t�na just statistikaga v�lja tulla, sest tean, et iga minu tabelis esitatud numbi taga on keegi,keda t�nane saalisolija tunneb ja kelle ta ehk ise aastate jooksul praktikale v�i l�hetusse on saatnud. 1200 �ppurit ja tudengit, veidi alla 900 �petja on praktikal ja sta�eerimas k�inud. Oleme �petajate sta�eerimise prioriteediks kuulutanud, sest n�nda j��b omandatud oskusteave kooli ja pikapeale tekib vajalik kriitiline mass avarama m�tlemisega koolitajatest.

16. Financing of Mobility projects � 3 881 197 (60 727 536 EEk) Meile eraldatud vahendid oleme teie abiga investeerinud inimestesse, igal aastal veidi rohkem kui eelmisel, nii et perioodi l�puks on summa pea kaheksakordistunud.Meile eraldatud vahendid oleme teie abiga investeerinud inimestesse, igal aastal veidi rohkem kui eelmisel, nii et perioodi l�puks on summa pea kaheksakordistunud.

17. Number of Mobility projects by years Projektide arv on k�ll n�itaja, kuid tegelikult on tegu v�gagi labiilse suurusega. Projekt on see, kui 1 �petaja sta�eerib 1 n�dala naaberriigis (enamik neist ei ole muidugi kaugeltki nii lihtsad) Projekt on ka see, kui k�mme tudengit l�hevad kahe aasta jooksul iga�ks erinevasse riiki erineva kestusega ja v�gagi erineva kavaga praktikat sooritama. Projektide arv on k�ll n�itaja, kuid tegelikult on tegu v�gagi labiilse suurusega. Projekt on see, kui 1 �petaja sta�eerib 1 n�dala naaberriigis (enamik neist ei ole muidugi kaugeltki nii lihtsad) Projekt on ka see, kui k�mme tudengit l�hevad kahe aasta jooksul iga�ks erinevasse riiki erineva kestusega ja v�gagi erineva kavaga praktikat sooritama.

18. Leonardo projects 1998-2006 by measures 122 �ppurite ja tudengite projekti 128 �petajate projekti 46 t��tajate projekti 122 �ppurite ja tudengite projekti 128 �petajate projekti 46 t��tajate projekti

19. Development projects 2000 -2006� 2,972,723 (46 513 007 EEk) Arendusprojektid on oma olemuselt olnud midagi t�iesti unikaalset. Uues programmis nimetame neid uuendusloome projektideks. Iga loodud projekt on rikastanud meie haridusvaldkonda millegagi, mida seni pole olemas olnud. Nende projektide t��mahtu on v�rreldud Bologna-eelse magistrit��ga. Selliseid projekte on meil kokku olnud 18, neist II faasis 12. L�petuseks Hando Runneli kutsehariduse-alane luuletus � kuidagi ei taha l�petada statistikaga ....Arendusprojektid on oma olemuselt olnud midagi t�iesti unikaalset. Uues programmis nimetame neid uuendusloome projektideks. Iga loodud projekt on rikastanud meie haridusvaldkonda millegagi, mida seni pole olemas olnud. Nende projektide t��mahtu on v�rreldud Bologna-eelse magistrit��ga. Selliseid projekte on meil kokku olnud 18, neist II faasis 12. L�petuseks Hando Runneli kutsehariduse-alane luuletus � kuidagi ei taha l�petada statistikaga ....

20.