1 / 48

Kõrbed

Kõrbed. Koostas Lea Koppel. Kus levivad kõrbed?. Kõrbed levivad lähisekvatoriaalsetelt aladelt kuni parasvöötme mandrilise kliimaga piirkondadeni. Studium , 2011. ASEND KAARDIL. Gobi. Kesk-Aasia. Suur nõgu. Surmaorg. Araabia ps. Sahara. Mehhiko. Atacama. Namibi. Suur Liivakõrb.

sadah
Télécharger la présentation

Kõrbed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kõrbed Koostas Lea Koppel

  2. Kus levivad kõrbed? Kõrbed levivad lähisekvatoriaalsetelt aladelt kuni parasvöötme mandrilise kliimaga piirkondadeni. Studium, 2011

  3. ASEND KAARDIL Gobi Kesk-Aasia Suur nõgu Surmaorg Araabia ps. Sahara Mehhiko Atacama Namibi Suur Liivakõrb Kalahari Victoria kõrb Patagoonia

  4. PÖÖRIJOONTE ÜMBRUSE KÕRBED • Aasta läbi kõrgrõhkkond. • Laskuv õhk soojeneb ja suurendab võimalikku aurumist. Sahara Araabia pool-saare kõrbed Austraalia kõrbed

  5. Kõrbed – kõige kuivemad piirkonnad Maal • aasta jooksul sajab vähem kui 250 mm; • nii ööpäevane kui ka aastane temperatuuri erinevus võib olla suur.

  6. KÜLMADE HOOVUSTE MÕJU • Mandrite läänerannikul. • Kuivad idatuuled. • Külmad hoovused. • Maailma kuivemad kõrbed. Atacama kõrb Namibi kõrb

  7. MÄESTIKE VARJUS • Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist. Surmaorg Patagoonia kõrb

  8. PARASVÖÖTME MANDRI SISEOSADES • Mandri siseosas asuvad kõrbed on kaugel niiskete õhumasside tekkekohast. Suur Nõgu Gobi kõrb

  9. TUUL – pinnamoe kujundaja Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. BARHAANID. Tekkinud liivakuhjatisel kasvab peamiselt selle keskosa. Tuulepealne nõlv lihvitakse laugeks, tuulealune muutub järsuks.

  10. Luited Saharas Foto: LucaGaluzzi http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Libya_5230_Wan_Caza_Dunes_Luca_Galuzzi_2007.jpg

  11. Luited NASA satelliidipildil http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rub%27_al_Khali_(Arabian_Empty_Quarter)_sand_dunes_imaged_by_Terra_(EOS_AM-1).jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:IssaouaneErg_Algeria_ISS010-E-13539.jpg

  12. Lopsaka taimestikuga oaasid asuvad seal, kus vesi paikneb maapinna lähedal.

  13. Tuul tõstab lahtise liiva õhku ja võib selle väga kaugele kanda. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KelsoSand.JPG

  14. Liiva alla võivad mattuda madalad mäed … http://en.wikipedia.org/wiki/File:Libya_4985_Tadrart_Acacus_Luca_Galuzzi_2007.jpg Foto: LucaGaluzzi

  15. … ja palmisaluga oaas. Liivast ulatuvad veel välja palmiladvad. Foto: Franzfoto http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alfejej_-_Oase_Gabrun,_Dattelpalmen.jpg

  16. Kuidas kujundavadkõrbemaastikku murenemine ja tuul? Foto: Thomas Wilken Foto: LucaGaluzzi http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Im_Salar_de_Uyuni.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Libya_5101_Fozzigiaren_Arch_Tadrart_Acacus_Luca_Galuzzi_2007.jpg Suur ööpäevane temperatuurierinevus murendab kivimeid kiiresti. Tuul kannab kaasa maapinnalt õhku tõstetud liivaterakesi, mis ajapikku lihvivad kivimitest kõrbele iseloomulikke „skulptuure“.

  17. Liivakivist kalju kihid peavad tuule kulutusele erinevalt vastu.

  18. Lõhki kuivanud maapinnaga savikõrb Jordaanias

  19. Miks tekivad soolakõrbed? Foto: Cybelter Foto: Daniel Mayer http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Badwater_Death_Valley.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:CHILI_lagunas_020.jpg Vesi aurub ja maapinda jääb katma soolakiht. Soolakoorik Surmaorus (USA) ja Atacamas (Tšiili).

  20. Soolakõrb Atacamas http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Salar_Maricunga_Atacama.jpg Foto: Lucash

  21. Miks on Surmaorus kõrb? Foto: Roger469 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Death_Valley,19820817,Zabriskie_Point,arid_river_fludge.jpg Vaikselt ookeanilt ei jõua sademed Surmaorgu, sest mäeahelikud püüavad need kinni.

  22. Kivikõrb – Mojave (USA) Vihmaperioodil voolab siin ajutiselt jõgi. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mojave_AftonCanyon.jpg

  23. KUIVAD JÕESÄNGID AAFRIKAS - VADID Vadi Iisraelis Negevi kõrbes. Marokos

  24. AUSTRAALIAS, USA-s: KRIIK

  25. KÕRBETAIMEDE KOHASTUMINE • JUURED: • pikad, sügavale tungivad; • hästi arenenud pindmine juurestik; • maa-alused säilitusorganid. • VARS: • paks; • lihakas; • puitunud. • LEHED: • pisikesed; • lehtede asemel astlad; • nahkjad; • paksud; • kaetud pehme karvastikuga. TAIMESTIK - hõre. LÜHIEATAIMED (efemeerid) – kasvavad, arenevad paari-kolme nädalaga. SUKULENDID – taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse, viljadesse.

  26. Lühike vihmaperiood paneb kõrbe õitsema.Kuidas on taimed kohastunud kõrbetingimustega? Foto: JavierRubilar http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Desierto_florido.jpg

  27. SAHARAS, ARAABIA ps. KÕRBETES Kaameliastel-akaatsia Kõrbetarn Puju

  28. PÕHJA-AMEERIKA KÕRBETES Suureviljaline viigikaktus Lühilehine tääkliilia Agaav

  29. KESK - AASIA KÕRBETES Turkestani magun Hall kevadik Tamarisk Saksauul

  30. Sammaskaktused Californias Foto: TomasCastelazo http://en.wikipedia.org/wiki/File:Baja_California_Desert.jpg

  31. Kuidas on loomad kõrbetingimustegakohastunud? Foto: Thierry http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Douz_Sahara%27s_gateway.jpg

  32. LOOMADE KOHASTUMINE Liivasisalik Kõrbehüpik Skink-geko *heledavärvilised *varjub liiva alla *öine eluviis *väike keha *sabasse, küüru ladestuvad rasvad *vajab eluks vähe vett Kaamel *suveuni *puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed Skorpion Kilpkonn

  33. Kaljukits Antiloobid Fennek Hüään Karakalid Šaakal

  34. Kaksküürkaamel – baktrian - elab kodustatult Aasias. Üksküürkaamel – dromedar - elab kodustatult Aafrikast Indiani. Inimesed saavad kaamelilt: * piima; * liha; * nahka; * villa * kaamel on liiklusvahend ja veoloom.

  35. Atacama kõrbe niiskemates kohtades, karjatatakse laamasid. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Llamas.jpg Foto: PhilWhitehouse

  36. OAASID On kohad, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Aleksandria Mingsha

  37. DATLIPALM – oaasipõllunduse peamine kultuur Datlid – toit. Kaitseks kõrvetava päikese eest. Lehed – loomasööt, ehitusmaterjal. Puit – ehitusmaterjal, tarbeesemed.

  38. SAUDI-ARAABIA • Rändkarjakasvatajad BEDUIINID. • Kasvatatakse oaasides teravilja, puuvilla, puuvilju, õlitaimi. • Nafta – peamine maavara (Kuveit, Araabia Ühendemiraadid jt.). • Islami usk. • Meka – muhamediusu pühapaik. Kuveit

  39. Niisutuspõllud Liibüas http://en.wikipedia.org/wiki/File:Libyan_pivot_irrigation_460142568_02e969004a_o.jpg Kõrbepinnas on sageli viljakas, puudub vaid vesi, et taimed kasvada saaksid.

  40. KALAHARI NAMIB • HOTENTOTID, BUŠMANID (võsainimesed). • Tegevusaladeks: jaht, karjakasvatus (karakulllambad).

  41. GOBI KÕRBES • Karjakasvatajad: mongolid - nomaadid. • Jurta – kuplikujuline elamu. • Kasvatatakse jakke, lambaid, kitsi, kaameleid, veiseid.

  42. AUSTRAALIA • ABORIGEENIDEST pooled elavad linnades. • Sise- ja Põhja – Austraalias on neile eraldatud reservaadid. • Sisemaal kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid.

  43. TURISM

  44. KESKONNAPROBLEEMID • Ülekarjatamine; • muldade väljakurnamine; • puude, põõsaste kütteks raiumine; • kõrbete laienemine; • nafta- ja põhjaveereostus. KÕRBESTUMINE – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM!

  45. Foto: W. Robrecht Foto: Nickfraser http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bedouinnasserwadirum.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hoggar_caravane2.jpg Beduiin lõkkel teed keetmas ja tuareeg dromedariga Sahara kõrbes. Iseloomusta kõrberahvaste riietust ja selle otstarbekust.

  46. Kõrbelinn Ammān Mille poolest erinevad kõrbelinnad ja sealsed elamud meie omadest?

  47. La Silla observatoorium Atacamas Foto: IztokBoncina/ESO http://commons.wikimedia.org/wiki/File:La_Silla_Telescope_Ring.jpg Miks on kõrb sobiv koht astronoomilisteks vaatlusteks?

  48. Kasutatud piltide allikad WikipediaCommons Lea Koppeli erakogu

More Related