250 likes | 473 Vues
Euroopa Liidu finantstulevik. 5.12.2012. Mis läks valesti. Euroopa integratsiooni mootor:. Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni. Söe- ja teraseühendus – 1950 Euroopa Majandusühendus, Rooma leping 1957 Ühtse Euroopa Akt – 1986
E N D
Euroopa Liidu finantstulevik 5.12.2012.
Euroopa integratsiooni mootor: Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni Söe- ja teraseühendus – 1950 Euroopa Majandusühendus, Rooma leping 1957 Ühtse Euroopa Akt – 1986 Maastrichti leping 1992 • 1990-94 Siseturu arendamine sh kapitali vaba liikumine • 1994-99 Euroopa Keskpanga ja keskpankade süsteemi loomine ja majandusliku konvergentsi saavutamine • 1999 vahetuskursifikseerimine ja euro käiberaha • 2002 euro sularaha käibele tulek
Majandus- ja rahaliit • Liikmesriikide majanduspoliitikate koordineerimine • Liikmesriikide eelarvepoliitikate koordineerimine • Ühine sõltumatu rahapoliitika • Ühisraha ja euroala Liikmesriigid, komisjoni abil ning stabiilsuse ja kasvu pakti alusel Euroopa Keskpank
Ülehinnati • Euroala kui optimaalne valuuta piirkond • Riikide võimet vastutustundlikku poliitikat ajada • Riikide kollektiivset sunnivõimet Konvergentsikriteeriumid • Tugev riigi rahandus • Eelarve puudujääk < 3% SKPst • Riigivõlg < 60% SKPst või selle poole piisava kiirusega liikumas • Madal ja stabiilne inflatsioon: kolme madalaima keskmine +1,5% • Stabiilne vahetuskurss: 2 aastat vahetuskursimehhanismi ERM II liikmelisust • Pikaajalised intressimäärad: kolme madalaima keskmine +2%
Alahinnati • Asümmeetriliste šokkide tõsidust ja suurema kriisi riski • Puudus kriisimehhanism • Ei kasutatud võimalusi konkurentsivõime parandamiseks: EL vahendid, madalad intressimäärad • Finantssektori deregulatsiooni mõju riskivõtmise valmidusele • Riskid kuhjusid
Kriis • 2008 ületatakse riskitaluvus finantssektoris • Pankade päästmine avaliku sektori rahaga • Majanduse elavdamine • saavutatakse piir mõnedes euroala riikides • 2010 Kreeka ja Iirimaa • 2011 Portugal • 2012 Hispaania ja Küpros
Laenuprogrammid • Kreeka I laenuprogramm 73 mld € (2010-2012) • Iirimaa 67,5 mld € (2010-2012) • Portugal 78 mld € (2011-2013) • Kreeka II 142,6 mld € (2012-2014) • Hispaania ca 45 mld € • Võimalik Küpros ca 15 mld € • Rahastajad: euroala riigid, EFSF, EFSM, IMF, bilateraalsed laenud
Kriisilahenduse meetmed • Kreeka I kahepoolne laenuprogramm • EFSF ja EFSM (440+60 mld €) • EFSF lubadused Iirimaale, Portugalile ja Kreekale kokku 192 mld eurot • ESM 08.10.2012 • Laenuvõime 500 mld €; koos EFSFiga 700 mld € • Kogukapital 700 mld, sellest sissemakstav 80 mld
EKP erakorralised stabiilsusmeetmed • Likviidsusabi pankadele • Nt 2011 IV kvartal USD likviidsusoperatsioonid • Riigivõlakirjade tugiostud • Securities Market Programme (SMP) – alates mai 2010: 211 mld € • Pikaajalised (3a) rahapoliitilised laenud • Long-term refinancing operations (LTRO) –529 mld € (dets 489€) • OTM
Riigirahanduse koordinatsiooni tugevdamine • Majandusjuhtimise I pakett (nn 6-pakk) • Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine • Makrotasakaalustamatuste seire • Majandusjuhtimise II pakett (nn 2-pakk) • Eelarvekavade hindamine • Probleemsete riikide süvendatud seire ja programmi soovitamine • Fiskaallepe • struktuurne eelarve positsioon kuni -0,5% SKPst • korrektsiooni mehhanism, et reageerida eelarve olukorra halvenemisele
4 presidendi raport • Vaheraport 10/2012 ja lõppraport 12/2012 • Eelarve liit • Pangandusliit • Majandusliit • Euroala demokraatlik kontroll
Eelarve liit • Rakendada täielikult majandusjuhtimise raamistik • Euroala eelarve või eelarve võimekus • Euroala rahandusminister, eurokassa • Eurovõlakirjad, võlakustutamise fond • Fiskaalleppe toomine põhilepingutesse • ESM toomine EL õigussüsteemi
Pangandusliit • Ühtne pangandusjärelevalve • Euroala+ • Siseturgu arvestav • Ühtne kriisihaldus ja lahenduste rahastamine • Ühtne hoiuste tagamise süsteem
Majandusliit • Majanduspoliitikate koordinatsiooni laiendamine • Reformide kiirendamine • Tööturu paindlikkuse suurendamine • Konkurentsi piirangute kaotamine • Sotsiaalkindlustuse reformid • Riigi osaluse vähendamine • Maksupoliitika
Mida Eesti arvab • Teha ära majandusjuhtimises juba kokkulepitu • Täiendav pädevuste ära andmine liikmesriigi tasandilt võib tähendada referendumit • ELTL art 125 ei loobu, st ei soovi euro võlakirju • Euroala eelarve või eelarve võimekuse loomisse suhtume skepsisega • Pangandusliiduga oleme nõus • Majandusliidus nõus reformide toetamisega, aga teeme seda juba niigi praeguste Euroopa poliitikate raames