Kvaliteedikindlustamisest kõrgkoolis

1. Kvaliteedikindlustamisest kõrgkoolis Jari Kukkonen

2. Jari Kukkonen Juhtimiskonsultant aastast 1986 Sadu kvaliteedijuhtimissüsteemide nõustamisi Euroopa Kvaliteediauhinna hindaja Soome Kvaliteediauhinna hindaja Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna ekspert ja koolitaja Kutseõppe asutuste kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja Turismi ettevõtete kvaliteedimärgi koolitaja Tallinna koolide ja lasteaedade kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja Edasipürgiv organisatsioon tunnustuse ekspert ja koolitaja Kõrgkoolide õppekavade üleminekuhindamise hindajate koolitaja ISO 9001 ja ISO 14001 audiitor Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige 2005 -2007 Kontakt: Jari.kukkonen@vitalonga.eu 50 666 70 www.vitalonga.eu

3. Käsitletavad teemad Kvaliteet, kvaliteedijuhtimine ja juhtimise kvaliteet; Eestis välja töötatud sisemise kvaliteedikindlustamise kord ja suunised kõrgkooli peamised tulemusvaldkonnad huvipoolte lõikes; tulemuste põhjus-tagajärg seoste struktureerimine kõrgkooli kvaliteedikindlustamise süsteemis.

4. Kvaliteet Kasutuskohasus või –sobivus (Juran) Kvaliteet peab olema määratletud klientide olemasolevate ja tulevaste väärtuste baasil (Deming) Täielik toote/teenuse turundus-, kavandamis-, tootmis- ja hoolduskarakteristikute kogum läbi mille toode/teenus vastab klientide ootustele (Feigenbaum) Vastavus nõuetele (Crosby) Olemi karakteristikute kogum, mis võimaldab täita määratletud või eeldatavaid vajadusi (ISO 8402:1994) Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (ISO 9000:2007)

5. Kvaliteet ja kvaliteedijuhtimine Kvaliteet on suhteline mõiste Kvaliteedijuhtimine on lubaduste andmise ja lubaduste täitmise protsess

6. Kvaliteedi mõiste areng Kvaliteedi mõiste areng Suund ‘kõvalt pehmele’ (From hard to soft) Ahelad Organisatsioon Süsteem Protsess Toode Teadmuse areng Tehniline Sotsiaalne Mentaalne

7. Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004) Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis Mitmemõõtmeline mõiste, mida ei saa hinnata vaid ühe indikaatori abil

8. Haridusasutuse kvaliteet Haridusasutuse võime vastata ühiskonna, tööandjate ja õpilaste ning teiste huvipoolte vajadustele.

9. Kvaliteedi dimensioonid

10. Sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi tagamise eesmärk ja tähtsus kõrgkoolis Arengud Euroopa Liidus Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise Euroopa Võrgustik (ENQA) Kvaliteedikindlustamise kokkuleppelised standardid, kord ja suunised Väliseksperthinnangu süsteem Arengud Eestis Kohanemine EL nõuetega Ülemineku periood Arengud õppekavagruppide kvaliteedihindamisel ja institutsionaalsel akrediteerimisel

11. Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise Euroopa standardid ja suunised Kvaliteedikindlustamise poliitika ja kord, mis arvestab erinevaid huvipooli Õppekavade ja akadeemiliste kraadide kinnitamise, perioodilise läbivaatamise ja kontrollimise mehhanism Üliõpilaste hindamisel rakendada avalikustatud kriteeriume, eeskirju ja korda Õppejõudude kvaliteedi tagamine Õpiressursid ja üliõpilaste toetamine Toetavad infosüsteemid Avalik teave

12. Primus programmi raames kõrgkooli sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi toetamine SA Archimedes: “KÕRGKOOLI KVALITEEDIKINDLUSTAMISEPROTSESSI LÄBIVIIMISE ALUSED JA KORD” Sisemise kvaliteedikindlustamise protsessi eesmärgid: võimaldada kõrgkoolil selgitada välja oma tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, mille põhjal saab planeerida parendustegevusi ja jälgida edusamme; aidata kaasa kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi arendamisele ja kõrgkoolide töö tulemuslikkuse tõstmisele; jagada kogemusi kõrgkoolide sisemisest kvaliteedikindlustamise süsteemidest; tunnustada kõrgkoolide sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist.

13. KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID1/2 Tulemustele orienteeritus – selliste tulemuste saavutamine, millega on rahul kõrgkooli kõik olulised huvigrupid. Mõtestatud eesmärkide püstitamine ning saavutatu võrdlemine eesmärkide ja teiste kõrgkoolide tulemustega aitab säilitada kõrgkooli head taset. Tulemuslikkus põhineb küllaldasel informatsioonil ja selle analüüsil ning kõigi oluliste osapoolte vajaduste tasakaalustatud rahuldamisel; Kliendikesksus – pikaajalise väärtuse loomine klientide jaoks. Huvigruppide nõuete ja rahulolu silmaspidamine on parim viis nende lojaalsuse suurendamiseks ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse tagamiseks. Huvigruppide hulka kuuluvad nii kõrgkooli töötajad, üliõpilased, tööandjad ja ühiskond tervikuna kui ka omanikud ja rahastajad. Kõrgkoolil tuleks hinnata huvigruppide ja nendega seotud organisatsioonide tänaseid ja tulevasi vajadusi, täita neid ja püüda ületada ootusi; Eestvedamine ja eesmärgipärasus – kõrgkooli juhtide inspireeriv eestvedamine, mis kujundab organisatsiooni eesmärgi ühtsuse kõikide jaoks. Juhtide tegevus ja isiklik eeskuju loovad kõrgkooli eesmärkide selguse ja ühtsuse. Juhtkond määrab organisatsiooni teadlikkuse ja suundumuse, kujundades seeläbi töökeskkonna, kus töötajaskond saab keskenduda eesmärkide elluviimisele; Protsessidele ja faktidele tuginemine – kõrgkooli juhtimine vastastikku seonduvate süsteemide, protsesside ja faktide kaudu. Kõikidest omavahel seonduvatest tegevustest arusaamine ja nende süsteemne juhtimine tagab kõrgkooli mõjusa toimimise. Soovitud tulemusi saavutatakse kiiremini, kui tööd juhitakse protsessidena;

14. KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID2/2 Töötajate arendamine ja kaasamine – töötajate panuse maksimeerimine nende arengu ja kaasamise kaudu. Töötajate tervikpanus kasvab ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise toel. Töötajate aktiivne osalus suurendab iga üksikisiku pädevuse rakendumise võimalust kõrgkooli hüvanguks; Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine – muutuste ellukutsumine ja parendusvõimaluste loomine, kasutades organisatsioonilist õppimist ja innovatsiooni. Kõrgkooli tegevuse tulemuslikkus on suurem, kui see põhineb teadmiste juhtimisel ja jagamisel pideva õppimise, innovatsiooni ja täiustamise õhkkonnas. Tegevuste pidev parendamine peaks olema kõrgkooli toimimise püsiosa; Partnerluse arendamine – lisaväärtusega partnerlussuhete arendamine ja hoidmine. Kõrgkool töötab mõjusamalt, kui partneritega on loodud usaldusel, infovahetusel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud suhted. Parim tulemus sünnib koostöös; Organisatsiooni sotsiaalne vastutus – väljumine kõrgkooli otsese tegevuse piiridest, püüdes mõista ühiskonna erinevate gruppide ootusi ja neile vastata. Kõrgkooli ja tema töötajate pikaajalisi huve teenib kõige paremini eetilise suhtumise omaksvõtmine ning ühiskonna ootuste ja vajaduste täitmine

15. Visioonkeskne juhtimine Visioon ja missioon Huvipooled Eesmärgid Kriitilised edutegurid Strateegia Operatiivjuhtimine & protsessid Juhtimisarvestus & juhtimisinfo

16. Edukate organisatsioonide omadused(Collins ja Porras, de Geus, Fitz-Enz) Tugev, positiivne, väärtustel põhinev kultuur Pühendumus õppimisele ja eneseuuendamisele Pidev adapteerumine, kasutades sise- ja väliskeskkonnast saadud tagasisidet Strateegiline koostöö sisemiste ja väliste partneritega, klientidega ja tarnijatega Tahe riskeerida ja eksperimenteerida Tasakaalustatud, väärtustel tuginev lähenemine toimivuse mõõtmisele, mis hõlmab järgmisi valdkondi Organisatsiooni jätkusuutlikkus (finantsiline) Organisatsiooni ‘vormisolek’ (tõhusus, mõjusus) Koostöö tarnijate ja klientidega Pidev õppimine ja areng Organisatsiooni sidusus ja töötajate rahulolu Organisatsiooni panus kohalikku kogukonda ja ühiskonda Läheb kokku kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise põhiprintsiipidega.

17. Kõrgkooli kvaliteedikindlustamise kriteeriumid

18. Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act 2. Rakendatus (Do) Kuidas kokkulepitu on ellu viidud? 1. Lähenemisviis (Plan) Kokkulepitud lähenemised ja tegevused 3.Tulemused (Check) Milline on toimimise tase? 4. Ülevaatus(Act) Kuidas lähenemisviiside ja rakendatuse tulemusi üle vaada- takse ja parendatakse?

19. 1. Eestvedamine ja organisatsioon (kõrgkool või tema struktuuriüksus) Kõrgkooli juhid  arendavad ja toetavad kõrgkooli missiooni ja visiooni saavutamist, edendavad jätkusuutliku arengu kindlustamiseks organisatsiooni väärtushinnanguid ja süsteeme ja elavad ise nende järgi. Muutuste perioodidel säilitavad nad eesmärgi püsivuse ja suudavad teisi inspireerida.

20. 2 Poliitika ja strateegia Kõrgkool  viib oma missiooni ja visiooni ellu huvigruppidele keskenduva strateegia arendamise kaudu, mis arvestab nii haridusturgu kui teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TA&I) ning õppetegevuse valdkonda. Kogu organisatsiooni jaoks töötatakse välja ja viiakse ellu arengukava teostamiseks vajalikud põhimõtted, tegevuskavad  ja protsessid.

21. 3. Töötajad Kõrgkool juhib, arendab ja kasutab oma töötajate  potentsiaali nii individuaalsel ja meeskonna tasandil kui ka kõrgkoolis tervikuna, väärtustab õiglust ja võrdsust, motiveerib, kaasab ja volitab töötajaid.

22. 4. Partnerlus ja ressursid Kõrgkool planeerib ja juhib partnerlussuhteid ja sisemisi ressursse (nii Eestis kui rahvusvaheliselt), toetamaks  missiooni täitmist, arengukava(de) elluviimist ja protsesside mõjusat ning tõhusat toimimist.

23. 5. Protsessid Kõrgkool kavandab, juhib ja parendab oma protsesse lähtuvalt erinevate sihtgruppide vajadustest  ja ootustest.

24. 6. Huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega) seonduvad tulemuse Milliseid tulemusi on kõrgkool saavutanud seoses oma huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega). Kõrgkool hindab oma tegevuse tulemuslikkust regulaarselt ning omab huvigruppidega seonduvalt silmapaistvaid tulemusi. Huvigruppidega toimenäitajad võivad olla seotud kõrgkoolisiseste ja –väliste näitajatega, mida kasutatakse toimimise ja efektiivsuse hindamiseks, kavandamiseks, seireks, mõistmiseks ja parendamiseks, et tagada huvigruppide hinnanguga arvestamine.

25. 7. Töötajatega seonduvad tulemused Kõrgkool mõõdab süsteemselt töötajatega seonduvaid tulemusi. 7a Töötajate hinnangu seonduvad näitajad 7b Töötajatega seotud toimenäitajad

26. 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused Kõrgkoolid mõõdavad ulatuslikult ja saavutavad ühiskonnaga seonduvalt silmapaistvaid tulemusi.

27. 9. Kõrgkooli tulemusnäitajad Need näitajad on kõrgkooli poolt määratletud toimivuse võtmetulemused ja on kooskõlastatud arengukavades, poliitikas (tegevuspõhimõtetes), valdkondade arengukavades ja tegevuskavades Toimivuse võtmetulemused Peamised majandustulemused

28. Ajakava

29. Kokkuvõtteks 1/2 Kvaliteedikindlustamise mudel pakub süsteemse lähenemise: Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise Euroopa standardid ja suunised – poolt määratletud seitsme valdkonna juhtimiseks: Kvaliteedikindlustamise poliitika ja kord, mis arvestab erinevaid huvipooli Õppekavade ja akadeemiliste kraadide kinnitamise, perioodilise läbivaatamise ja kontrollimise mehhanism Üliõpilaste hindamisel rakendada avalikustatud kriteeriume, eeskirju ja korda Õppejõudude kvaliteedi tagamine Õpiressursid ja üliõpilaste toetamine Toetavad infosüsteemid Avalik teave Võimaluseks arvestada sisehindamise, välishindamise ja akrediteerimise protsesside vajadustega Enesehindamise teostamiseks Võrdlusuuringute teostamiseks (benchmarking ja ranking)

30. Kokkuvõtteks 2/2 Vaja tagada ühtsus ja võrreldavus ning samas võimaldada paindlikult läheneda oma kvaliteedikindlustamisele lähtuvalt oma eripärast = olemasolevate juhtimispraktikate integreerimine üheks sünergiat loovad tervikuks Tuleb olla valmis rahvusvaheliseks kogemuse vahetamiseks (rahvusvaheliselt arusaadavate mudelite rakendamine) Kvaliteedijuhtimise ulatus on muutunud post-industriaalses ühiskonnas – kvaliteedijuhtimisest juhtimise kvaliteedini