Download
mansid n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Mansid PowerPoint Presentation

Mansid

355 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Mansid

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Mansid Berit Eriste 4.B klass

  2. Sissejuhatus Mansid (vanem venepärane nimetus vogulid, vene keeles вогулы) on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Mansid on üks kahest obiugri rahvast, teine obiugri rahvas on handid. http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

  3. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid https://mariuvere.files.wordpress.com/2012/04/hant-mansid.jpg

  4. Mansisid on 2002. aasta andmetel 11 432. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

  5. Ajalugu 1 Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid.Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist, mil Jermak Timofejevitš tõi suurema osa Lääne-Siberist Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvu. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. Et mansid on olnud Vene ja Nõukogude võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtlises vene keelt.Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432. http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid

  6. Ajalugu 2 Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. http://et.wikipedia.org/wiki/Mansid http://mariuver.info/vs/6/hmar.htm

  7. Elatusalad 1 Kalapüük ja küttimine on manside peamised elatusalad. Berjozovo rajoonis Saranpauli ümbruskonnas kasvatatakse põhjapõtru. Põhjapõtrade karjatamisel on karjustel abilisteks koerad. Põhjapõtru kasvatati varem laiemal alal, aga tänapäeval on põhjapõdrakasvatusel väike tähtsus. Mansid peavad ka muid koduloomi (veiseid, hobuseid, lambaid) ning kasvatavad kartuleid, kapsaid ja porgandeid. Elatusaladest kõige suurema tähtsusega on kalapüük. Kalu (haug, luts, nelma, muksun) püütakse võrkude, nootade ja mõrdadega. Manside traditsioonilised veesõidukid on ühest puust (haab, seeder) õõnestatud vene, seedrijuurtega kolmest osast (põhjast ja kahest küljest) kokku õmmeldud paat ning laudadest valmistatud suurem paat. Tänapäeval on üldisel kasutusel metallpaadid, mille päras on mootor, ka laudadest valmistatud paadil on mootor, kuid vene ja mitmest osast kokku õmmeldud paadiga liigutakse vees mõla abil. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

  8. Elatusalad 2 Kütitakse peamiselt püssiga, aga tarvitatakse ka ostetud metalllõkse ja omavalmistatud püüniseid. Kütitavateks ulukiteks on oravad, kärbid, saarmad, polaarrebased, rebased, põdrad ning lindudest pardid, haned, tedred, mõtused ja laanepüüd.Mansi naised tegelevad ka korilusega, korjatakse jõhvikaid, pohli, rabamurakaid, vaarikaid ja sinikaid. Marju korjatakse nii enda tarbeks kui ka müügiks vastuvõtupunktidesse, kuhu viiakse ka seedripähkleid ja seeni. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

  9. Toitumine 1 Manside põhiliseks toiduks on kala ja liha. Kõige enam süüakse keedetud kala, aga ka toorest, kuivatatud, suitsutatud ja soolatud kala. Sisikondadest ja peadest keedetakse pajas ka kalarasva: rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Nüüdisajal praetakse kalu pannil ka toiduõliga.Liha süüakse keedetult, toorelt, kuivatatult ja suitsutatult. Mansid, kes kasvatavad põhjapõtru, söövad põhjapõdraliha ning toiduks tarvitatakse ka noorte põhjapõtrade pehmeid sarvi, need puhastatakse karvadest ja kõrvetatakse tules. Süüakse kütitud metsloomade (põder, jänes, orav, karu) ja lindude (part, hani, teder, laanepüü) liha.Toiduks tarvitatakse ka eelpoolnimetatud marju, millest keedetakse ka moosi ning segatakse kalarasva hulka. Söögiks korjatakse ka metsikult kasvavaid sibulaid. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

  10. Toitumine 2 Juba mitu sajandit tagasi said mansid jahu kaubavahetuse käigus vene ja tatari kaupmeestelt. Sellest küpsetati leiba. Varem tehti seda rukkijahust, nüüd valmistatakse leiba peamiselt nisujahust. Manside leivaahjud asuvad õuedel.Kaasajal tuuakse palju toiduaineid poest: leiba, saia, jahu, makarone, küpsiseid, suhkrut, võid, toiduõli, moose, mahlu, kompotte jm. Söögi kõrvale juuakse teed, mida varem keedeti kasekäsnast, pohla- ja mustikalehtedest, kaasajal on üldine poest ostetud tee. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

  11. Asulad ja ehitused 1 18.-19. sajandil elasid mansid väikestes asulates, kus oli kuni 20 elamut koos kõrvalhoonetega. Elanikke oli nendes asulates kümnest üheksakümneni. Mansidel oli mitu asulat ning sõltuvalt aastaajast ja majanduslikust tegevusest (kalapüük, küttimine, põhjapõtrade kasvatamine) asusid nad ühest asulast teise.20. sajandi algul olid manside elamuteks ristpalkelamud, püstkojad ja neljakandilised elamud. Tänapäeval neljakandilisi onne enam ei kasutata, traditsioonilised algelised ristpalkelamud ning püstkojad on veel vähesel määral kasutusel. Sajandi algul olid ristpalkelamud üheruumilised, seintel oli 6-14 palgirida. Katuste roovpalkidele asetati kisklauad, mis kaeti kasetohuga, millele asetati palgid või latid. Talveelamute katus kaeti sageli mullaga. Elamu uks oli laudadest. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Need olid väikesed, umbes 30 × 30 cm, vahel isegi 10 × 15 cm, harva 100 × 50 cm. Elamutel oli muldpõrand, mis vahel kaeti plankude või lattidega. Talveelamutel oli esikülje ühes nurgas kaminataoline ahi. Sellel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

  12. Asulad ja ehitised 2 Suveelamutel asetses keset tuba lõkkekoht, harva oli nurgas ahi. Elumaja sissekäigu vastaskülje ääres oli püha koht, kus varem asusid koduvaimude kujutised, iidolid. Tänapäeval koduvaimude kujutusi enam seal ei hoita. Kui nad on olemas, siis tavaliselt asuvad nad pööningul.Kaasajal kasutatakse traditsioonilistel ristpalkelamutel kasetohu asemel tõrvapappi või musta kilet ning majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Harva on nendes majades kaminataoline ahi, tavaliselt on seal plekkahi. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html