ÄRITEGEVUSE EETIKA

1. ÄRITEGEVUSE EETIKA 3 teema Virve Siirde

2. ETTEVÕTLUS JA EETIKA • Ettevõtlus (äritegemine) eetika hõlmab väga laias valdkonnas ettetulevaid eetilisi probleeme - praktiliselt kogu ühiskondlikus ettevõtluses (nii kasumil põhineval kui riigieelarvelises kui sponsoreeritavas ettevõtluses). • Ärieetika tegeleb inimese praktilises tegevuses esilekerkivate eetiliste probleemide lahendamisega või kitsamas mõttes lahendusmeetodite leidmise ja õpetamisega (näit. Kutse-eetika).

3. Ärieetikat võib nimetada majanduseetikaks selles mõttes, et siin käsitletakse enamasti hea-halva vahekorda seostatuna kallis-odav vahekorraga (praktilise väärtusega). • Ärieetika kui kutse-eetika ajalugu on pikk. Juba vanades käsitööliste ameti-eeskirjades sisaldus eetiline kood. • Majandus - eetiline dilemma, mis on põhjustanud kaasaegse ärieetika tekkimise ja arengu, on tingitud põhiliselt kolmest kaasaja iseärasusest:

4. 1. Teaduslike avastuste - leiutiste kiirest praktikasse juurutamisest; 2. Uute toodete (teenuste) kiirest masstootmisse juurutamisest; 3. Demokraatlikust mõtteviisist.

5. 1. Individuaaltootmise ajajärgul oli side tootja ja tarbija vahel suhteliselt tihe. Tarbijal oli lihtne ise otsustada, kui kõrge kvaliteedi ja ohutuse eest ta suudab ja tahab maksta. Tänapäeval peab tihti kohtus eetika-ekspert otsustama, kas ökonoomia toote konstruktsiooni osas, mis võis olla õnnetuse põhjuseks, ei olnud omakorda põhjustatud tootja kuritahtlikust suhtumisest keskkonda, tarbijaskonda jne.

6. 2. Tõelist majanduslikku efekti annab põhiliselt masstarbijale suunatud toodang. Seepärast määrab tootja edukuse enamasti see, kui kiiresti ta suudab oma toote (avastuse, leiutise) masstootmisse viia - siin on tähtis hinna ökonoomia, mis omakorda võib meelitada ohutusnõuete eiramisele vms. 3. Demokraatlik mõtteviis - nii tervishoiult kui ka hariduselt nõutakse, et need oleksid laiemale üldsusele kättesaadavad. Püütakse anda kõigile abivajajatele (nii rikastele kui vaestele) tipptasemel meditsiinilist abi. Teaduse kiire arenguga tekivad eetilised probleemid: näit. tervishoius - kui kaua hoida haiget aparaatide abil elus.

7. Ärieetika tänapäevasel kujul pärineb USA-st. Vajaduse selle järgi tingisid suured korporatsioonid. • Kuna korporatsiooni eluks on vajalik ühtne majandamispoliitika, on vaja ühist eetilist koodi, millest juhinduksid ka allettevõtete töötajad.

8. KAPITALISM JA EETIKA • Kapitalism on majandussüsteem, mis põhineb eraomandusel ja vabaturu konkurentsil. • Kuna need kaks omadust tingivad-soosivad indiviidide egoistlikku käitumist (eesmärk -suurendada isiklikku kasumit ja võita konkurente), tekib osadel inimestel usk või veendumus, et kapitalistlik tootmine põhjustab paratamatult nn. "HUNDIMORAALI" ja et ärieetikat kasutatakse vaid silmakirjaks, no oma tegude "heas valguses" näitamiseks, mitte aga eetilise käitumise tagamiseks.

9. Tegelikult on kapitalism oma olemuselt eetiline süsteem, mis ei lase indiviidide loomupärasel egoismil üle pea kasvada: ettevõtlus sõltub tarbijate soovidest; toote hind kehtestatakse küll pealtnäha võimalikult kõrge, ent võidab konkurentsis see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut; võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust -ebaefektiivsed, ühiskonnale vähemkasulikud ja liiga ahned ettevõtted laostuvad. Kuna pole olemas midagi ideaalset, siis üldjuhul positiivne tulemus on saavutatud mitmete reeglite rikkumise kaudu.

10. Seetõttu kerkib üles järgmisi eetilise iseloomuga küsimusi: 1. Kapitalism põhineb eraomandusel - kas see õigus on täies ulatuses moraalselt kaitstav või peaks siin olema piiranguid? 2. Kaupade-teenuste pakkumine tuleneb tarbijate nõudlusest, kuid - tubakas, relvad, alkohol jne. - mil määral peaks säärast nõudlust piirama, või - mil määral kujundab tootja tarbija maitset ja turunõudlust, s.t. kas tarbija on üldse vaba?

11. 3. Kapitalism töötab võistluse kaudu - kas see loob konkurentide vahel vaenuliku õhkkonna? Kus on piir, kus lõpeb "terve" konkurents? 4. Kapitalism soodustab rikkuste kuhjumist, ebavõrdset jaotust. Kuidas on see kooskõlas põhimõttega "suurim hüve suurimale hulgale"? 5. Öeldakse, et kapitalism põhineb vabal tegevusel (ost, müük, investeerimine). Mil määral on need vabadused illusoorsed?

12. 6. Kapitalismi juhib turg. Kas see ei soodusta madalamate hüvede domineerimist kõrgemate üle? 7. Kapitalism põhineb isiklike huvide maksimeerimisel. Kas see ei soodusta liialt egoistlikkust ja isiksuse madalamaid kirgi (vastuolu vanade kreeklaste eetilise isiksusega).

13. KORPORATSIOONID JA EETIKA • Korporatsioonid tekkisid keskaegses Euroopas. See on inimeste rühm, kes ühinesid mingi eesmärgi saavutamiseks (ülikoolid). • Kaasaegsed korporatsioonid on põhiliselt kasumit taotlevad majandusorganisatsioonid. • Korporatsioonide teoreetiline eesmärk peaks olema aktsionäride kasumi suurendamine. • Korporatsioonide iseärasustest tekib järgmisi eetilisi probleeme:

14. 1. Korporatsioon on juriidiline isik -missugused õigused peaksid sellega kaasnema? 2. Korporatsiooni kohustused - on tal ka sotsiaalseid kohustusi? 3. Aktsionäride vahekord huvilistega - kas ja mil määral on korporatsioon vastutav huviliste ees? 4. Suur- ja väikeaktsionäride vahekord. Milline on suuraktsionäri vastutus väikeaktsionäri ees? 5. Piiratud vastutuse eetiline mõju: • Pankrott ja võlausaldajad; • Pankrott ja huvilised.

15. 6. Direktorite jt. Tippjuhtide positsioon - mil määral on nad teenistujate, mil määral korporatsiooni või aktsionäride huvide eest väljas? 7. Korporatsiooni sisese info salastatus -info müük konkureerivale firmale? 8. Rahvusvahelised korporatsioonid -missugused kohustused on neil vähearenenud maade suhtes kelle tööjõudu, materjali vms nad kasutavad?

16. TÖÖANDJATE JA TÖÖVÕTJATE VAHELISED EETILISED PROBLEEMID 1. Juhtkond ja ülejäänud töötajad -tohutu palgavahe. 2. Arveametniku moraalsed kohustused - kust algab ebaausus, mil määral peab kaitsma korporatsiooni huve, aktsionäride huve? 3. Muud juhud "ettekandmisel" - millal pidada seda pealekaebamiseks? 4. Streikijate - streigimurdjate eetiline suhe? 5. Töötajate testimise probleemid - kui suurt privaatsust võib töötaja nõuda? 6. Sugudevahelised probleemid - tööõigused, töötasu, hüvised jne.

17. TARBIJASUHETE EETIKA 1. Reklaami aususe küsimus. 2. Info kogumine ostjate ja nende eelistuste kohta. 3. Info varjamine ostjate eest. 4. Bluffimine allahindlusel. 5. Ülikasum defitsiitse kauba pealt. 6. Suurema kahjutasu maksmine kahjukannatanud tarbijale tingimusel, et ta juhtunut ei avaldaks.

18. KESKKOND JA ÄRIEETIKA 1. Kas tulevastel põlvedel on õigusi? 2. Kas enamarenenud riikidel on suurem vastutus? 3. Kas ettevõtlus meelitab tarbijat raiskama ülemäära? (Keskkonna arvel?) 4. Kas loomadel on õigusi? (Testimine, koduloomade pidamistingimused jne.) 5. Mil määral on tootja vastutav saastumise eest? Kas peaks tootma ainult "roheliselt"?