1 / 15

Erametsaomanike ühistegevuse võimalustest Saaremaal

Õppepäev Kuressaares 21.08.2013. Erametsaomanike ühistegevuse võimalustest Saaremaal. Praegune olukord erametsanduses. Paljudel erametsaomanikel esineb raskusi oma metsamajandamist isiklikult korraldada järgmistel põhjustel: Oma põhitööga suure hõivatuse tõttu.

sinjin
Télécharger la présentation

Erametsaomanike ühistegevuse võimalustest Saaremaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Õppepäev Kuressaares 21.08.2013 Erametsaomanike ühistegevuse võimalustest Saaremaal Koostas: Kaido Humal

  2. Koostas: Kaido Humal Praegune olukord erametsanduses Paljudel erametsaomanikel esineb raskusi oma metsamajandamist isiklikult korraldada järgmistel põhjustel: Oma põhitööga suure hõivatuse tõttu. Elukohast tingituna – omanik elab oma metsast kaugel. Metsaomandi väiksusest ja asukohast tingituna. Vähese oskusteabe tõttu metsanduse valdkonnas Vanusest tingituna.

  3. Koostas: Kaido Humal Praegune olukord erametsanduses Metsaomaniku saadav tulu jääb väikeseks, sest: Ostjale pakutav kogus on väike, millest tuleneb ka madal hind. Väikese puidukoguse ülestöötamiseks ja metsast kättesaamiseks kulub rohkem raha ehk kulu tihumeetri kohta on suurem kui suuremate koguste korral. Raieõiguse võõrandamise korral, kus metsamaterjali ülestöötaja ja materjali ostja on sama firma, puudub sisuline kontrollivõimalus metsast saadud sortimentide ja ka tegelikult raiutud puidu koguste üle.

  4. Koostas: Kaido Humal Praegune olukord erametsanduses Kohatine ebaaus konkurents metsafirmade vahel Metsaomanikele lubatakse suuri ja konkreetseid summasid raie teostamise eest (kuigi lepingu järgi on arvestus materjali väljatuleku pealt). Metsaomanikule näidatakse raiekulud tegelikest väiksematena (eriti harvendusraiete puhul). Sellised pakkumised viitavad metsafirma soovile metsast ise endale (metsaomaniku teadmata) vajaliku suurusega tasu võtta!

  5. Koostas: Kaido Humal Mida võidaks metsaomanik ühistuga liitudes? Mastaabiefekti kaudu kulude vähenemise ja tulude suurenemise. Näiteks: kogunes Muhu saarel ühise raietegevuse läbiviimiseks paarkümmend metsaomanikku, raiemahuga ca 8000 tm, tänu millele sai võimalikuks esimeste puidulaevade väljasaatmine Kuivastu sadamast. Üldiste tööde organiseerimis- ja veokulude kokkuhoiu tulemusena teenisid metsaomanikud ca 5 €/tm rohkem.

  6. Koostas: Kaido Humal Mida võidaks metsaomanik ühistuga liitudes? Kindlustunde ja usalduse olulise suurenemise majandamise tulemuste osas Ei pea muretsema ega kulutama aega ja närve metsamajandamisega seotud asjaajamisele, kusjuures metsatöö korraldamise ja metsamaterjali müügiga seonduvad isiklikud kulud metsaomaniku jaoks sisuliselt ei muutu. Inimesed ei ole harjunud pidama arvestust asjaajamisega kaasnevate isiklike kulude kohta. Ise oma metsas tööde organiseerimisega tekivad samuti telefoni- ja transpordikulud ning tegelikult maksab ka inimese enda tööaeg, tahetakse siis seda tunnistada või mitte.

  7. Koostas: Kaido Humal Mida võidaks metsaomanik ühistuga liitudes Metsamajandustööde parema kvaliteedi Töid teostatakse vastavaid oskusi omavate tegijate poolt ning ühistus töötavate metsandusharidusega spetsialistide järelvalve all.

  8. Koostas: Kaido Humal

  9. Koostas: Kaido Humal

  10. Koostas: Kaido Humal

  11. Koostas: Kaido Humal

  12. Koostas: Kaido Humal Mida võidaks metsaomanik ühistuga liitudes Metsaühistul on olnud eesmärgiks lahutada metsamaterjali ülestöötamine ja metsamaterjali ost. See tähendab, et metsamaterjali ülestöötaja ei saa materjali endale. Seega ei ole tal huvi vähendada väljatulevate tihumeetrite hulka, vassida väljatulnud sortimentide proportsioonidega või võtta maha raiele mittekuuluvaid puid. Eeltoodu tõttu paranevad ka oluliselt metsamaterjali mõõtmistulemused ja metsaomaniku kättesaadava raha hulk. Ühistul on võimalik tellida professionaalsed tegijad. Näiteks praegu töötab ühistu alltöövõtjana rohkem kui 15-aastase RMK töökogemusega ettevõte.

  13. Koostas: Kaido Humal Mida võiksid metsaomanikud arvestada? Metsaomanikel oleks soovitatav oma metsatöid vähemalt kaks aastat ette planeerida. Ühistu liige peaks oma metsamajanduslikke töid teostama läbi ühistu. Ühistu liikmel säilib võimalus isiklikult oma metsas soovitud ulatuses töötada. Tulevikus saavad paljusid metsamajanduslikke toetusi ainult metsaühistud või nende liikmed. Metsaühistust saab küsida sõltumatut nõuannet.

  14. Koostas: Kaido Humal Metsaühistu lähimad eesmärgid Saada metsaomanikega kokkulepped lähima kahe aasta metsamajanduslike tööde osas. Hankida kindlad koostööpartnerid nende tööde läbiviimiseks. Hoida jätkuvalt lahus metsamaterjali ülestöötamine ja müük. Pakkuda enampakkumise korras müüki suuri koguseid metsamaterjali, mis läheb raiegraafikute alusel raiesse alles peale ostja leidmist. Otsida võimalusi liikmete aitamiseks metsauuendamisel, otsides ka selleks koostööpartnereid.

  15. Koostas: Kaido Humal Kas tahan küsida? Lisateavet saab küsida: Kaido Humal kaido.humal@hotmail.com 53059455

More Related