1 / 30

Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditi kokkuvõte

Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditi kokkuvõte. 2006. Auditist. Eesmärk: selgitada välja seosed, mille alusel on kujunenud hinnangud ja arvamused SiM tegevusele ja kommunikatsioonile Meetod: süvaintervjuu

sirvat
Télécharger la présentation

Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditi kokkuvõte

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditikokkuvõte 2006

  2. Auditist • Eesmärk: selgitada välja seosed, mille alusel on kujunenud hinnangud ja arvamused SiM tegevusele ja kommunikatsioonile • Meetod: süvaintervjuu • Intervjueeritavad: 6 valitsemisala töötajat ning 20 sihtrühmade ja partnerorganisatsioonide esindajat • Aeg: september-november 2006 • Läbiviija: Hill & Knowlton Eesti

  3. Rõhuasetused valitsemisalasiseses küsitluses • Esmaseosed • Arusaamad turvalisusest • Hinnang sisejulgeoleku tagamisele • Hinnang suhtlusele partnerite ja avalikkusega • Hinnang valitsemisalasisesele kommunikatsioonile • Arusaamad organisatsiooni identiteedist

  4. Rõhuasetused küsitluses väljastpoolt valitsemisala • Esmaseosed • Arusaamad turvalisusest • Hinnang tegevusele • Ootused sisejulgeoleku tagajatele • Vastavus ootustele • Ootused strateegilisele planeerimisele • Hinnang kommunikatsioonile partnerite ja avalikkusega

  5. Vaade valitsemisala seest

  6. Vastajate toodud positiivsed arengud • Alarahastatuse probleemid on jõudnud avalikkuse ja valitsuse ette • Avalik arutelu on aidanud probleeme lahendada • Kliendikesksus on suurenenud • Planeerimisele suurema tähelepanu pööramine • Hea tehniline varustatus • Siseministeerium on arvestatav rahvusvaheline partner

  7. Vastajate toodud negatiivsed arengud • Suurenenud bürokraatia • Valitsemisala asutuste poliitiline juhtimine • Strateegilise juhtimise puudumine • Nõrk õiguskeskkonna kompetents, poliitikakujundaja rolli kaotamine • Ametite ja ministeeriumi omavaheline vastandumine • Asutustevaheline konkurents, meeskonnatöö puudumine • Ühiskonnamuutustest mahajäämine • Usalduskriisi tunne

  8. Vastajate arusaam sisejulgeolekust • Riigijulgeolek ja inimeste turvalisus • Füüsiline (kuritegevuse tase) ja emotsionaalne (kommunikatsioon) turvalisus • Sisejulgeolek on laiem kui siseministeeriumi tegevusvaldkond

  9. Vastajate hinnang sisejulgeolekule ja siseministeeriumi tegevusele • Eesti on suhteliselt turvaline • Füüsiline turvalisus on olnud viimase 5 aasta jooksul stabiilne • Jõustruktuurid täidavad oma ülesandeid • Töötajate puudus • Töötajate madal motivatsioon • Alafinantseeritus, ülesandeid on rohkem kui vahendeid • Piiratud ressurssidega töötavad asutused maksimaalselt • Asutused tulevad toime vaid tagajärgedega • Strateegiline planeerimine on nõrk • Seadusandlik initsiatiiv ja meedia tähelepanu on ära antud • Vähe on ümberkujunemist vastavalt ühiskonna arengule • Kommunikatsioon ei toeta turvatunde tekkimist

  10. Sihtgruppide ja partnerite tundmine • Koostöö toimib igapäevaste ülesannete piires • Suhtluse sihipärast arendamist ei toimu • Toimib situatsioonist lähtuv suhtlus • Allasutustes on suhtluse arendamine teadlikum kui ministeeriumis

  11. Vastajate hinnang koostööle ja suhtlusele partneritega • Jõuministeeriumina on arvestatav organisatsioon • Nõrk positsioon teiste ministeeriumidega koostöös • Vajalike seisukohtade puudumine • Koostööd segab poliitika • Siseministri kui peamise kõneisiku ülekoormatus

  12. Vastajate hinnang kommunikatsioonile valitsemisala sees • Infovahetus on ebapiisav • Igas ametis on oma sisekliima • Kommunikatsiooni takistab bürokraatia, efektiivsem on suhtlus isiklike kontaktide kaudu • Info liigub halvasti juhtidelt allapoole, juhid moonutavad informatsiooni • Ametite vahel on konkurents raha, inimeste ja oskusteabe pärast • Ministeeriumis puudub pilt, kuidas ametites infoliikumine toimib • Ministeerium on allasutuste jaoks kauge • Allasutused tunnevad vajadust ministriga otse suhelda

  13. Vastajate arvamus ühtse identiteedi vajalikkusest • Tavatöötaja tasandil on ühtsus olemas, juhtkonna tasandil mitte • Ametid ei tunne ühtse identiteedi vajalikkust • Ühtsustunnet segab ametitevaheline konkurents • Ühtsus tähendab halva maine laienemist kõigile asutustele • Ameteid võib omavahel siduda ühtne visioon • Vajalikud on ühtsed üldised väärtused ja tööpõhimõtted, ent rõhuasetus asutuseti erinev

  14. Vaade väljastpoolt

  15. Vastajate toodud positiivsed arengud • Töö ELi suunas • Paranenud avatus ja meediasuhtlus • Probleemide avalik tunnistamine • Päästeameti ja politsei suutlikkus vaatamata ressursipuudusele • Politsei struktuurireform ja seeläbi avaliku usalduse tõus • Organisatsiooni tervenemine tänu korruptsioonivastasele võitlusele • Pääste- ja piirivalveameti tegevused merereostuse likvideerimisel

  16. Vastajate toodud negatiivsed arengud • Tähtsates küsimustes ministeeriumi seisukoha puudumine • Riigiteenistuja rolli mittetajumine • Isikuskandaalid • Meedia ja erakondade liiga suur mõju otsustele • Läbipaistmatus, põhjendamata otsused • Ametite haldamiseks vajaliku aparaadi puudumine • Professionaalse järelkasvu puudumine • Ebaselge identiteet (politseiministeerium) • Politseinike ja päästjate madalad palgad • Kurtmine väikeste palkade üle • Olemasolevate ressursside otstarbetu kasutamine • Meeskonnavaimu puudumine • Monumendisõjad • Politseinike distsipliiniprobleemid (joobes sõidud, altkäemaksud)

  17. Vastajate arusaam sisejulgeolekust • Inimeste turvalisus – ohutunne õhtul tänaval, sotsiaalne kindlustatus, elukeskkond, meeleseisund • Sõltub paljus inimesest endast • Sõltub asutuste reageerimise kiirusest • Siseministeeriumi ülesanne – ennetustegevus, kasvatus, partnerite koondamine • Riigijulgeolek – siseministeerium panustab läbi kapo tegevuse • Sõltub siseriiklike rahvuslike konfliktide lahendamisest • Sõltub NATOst ja EList • Seotud Eesti geograafilise olukorraga - ei saa ennast lõdvaks lasta julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes

  18. Vastajate hinnang sisejulgeolekule • Eestis on küllaltki turvaline, kuid ohumäär on päris suur • Keskendumine välisohtudele, siseriskidega ebapiisav tegelemine • Riskid tulenevad eelkõige inimeste hoiakutest, nende muutmisega ei tegeleta piisavalt • Turvatunnet vähendavad tugevad sõnumid rahanappusest • Kõige ebaturvalisemalt on põhjust ennast tunda eakatel, lastel ja noortel, välismaalastel, elu hammasrataste vahele jäänud inimestel ja nendel, kes ei mõtle enda ohutusele

  19. Vastajate nägemus turvalisuse tulevikust • Illegaalne immigratsioon kasvab • Sisserändajate arvu kasv suurendab ühiskonna lõhestatust • Sotsiaalsed pinged suurenevad • Süvenevad rahvustevahelised konfliktid • Tulemas on vaikiv ajastu, tekkimas on politseiriigi hirm • Enesehävituslik eluhoiak ei vähene • Tagasi tuleb kommuuni tunne, turvalisus tekib alt üles

  20. Vastajate hinnang siseministeeriumi tööle • Ministeeriumi nõrkus sisejulgeolekupoliitika kujundajana • Otsustamatus • Tagajärgedega tegelemine, ebapiisav ennetustöö • Analüütilise tegevuse puudumine • Ebapiisav kompetents • Töötajate madal motivatsioon • Käsukultuur

  21. Partnerite ootused sisejulgeolekutagajatele • Olukorra analüüs, riskide hindamine, tuleviku visioneerimine, strateegiline planeerimine, teaduspõhisus • Tegevuse järjepidevuse säilitamine ministrite vahetumisel • Probleemide ettenägemine ja ennetamine • Lisaks probleemidest rääkimisele ka nende lahendamine • Suurem kompetents • Ministeeriumi tugevdamine • Kiire reageerimine • Suurem läbipaistvus

  22. Vastutus siseturvalisuse tagamisel vastajate seisukohalt • Inimesed ise • Riik • Valitsus • Erinevad ministeeriumid koostöös (sise-, justiits-, välis-, sotsiaalministeerium jt) • Siseministeerium peab olema eestvedaja

  23. Vastajate nägemus turvalisuse strateegilisest planeerimisest • Erinevate osapoolte dialoog • Uuringute läbiviimine, olukorra analüüsimine • Visiooni paikapanek • Eesmärkide ja mõõdikute määratlemine • Haakuvus teiste arengustrateegiatega • Sidusus erinevate asutuste vahel • Strateegia – reaalne töödokument • Strateegia – selgelt sõnastatud valik

  24. Strateegiasoovitused partneritelt • Keskendumine kodanikuühiskonnale – kodanike initsiatiivi kaasahaaramine • Keskendumine noorte kasvatusele • Eesti- ja venekeelse kogukonna vahel ühisosa leidmine • Sotsiaalsete suhete tugevdamine, inimeste võõrandamise vähendamine • Inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste muutmine • Huvigruppide kaasamise põhimõtete rakendamine

  25. Vastajate hinnang suhtlusele partneritega • Algatusvõime puudumine • Venitamine probleemide lahendamisega • Venitamine vastamisega • Lisaülesannete saamise kartus • Reaktiivne probleemide tunnistamine • Ebapiisav võimekus lahenduste leidmisel ja elluviimisel • Ebapiisav infovahetus partneritega • Soov teha koostööd on olemas tavatöötajate tasandil

  26. Vastajate hinnang avalikule kommunikatsioonile • Kommunikatsioon ei ole eesmärgistatud • Kommunikatsioon ei ole järjepidev • Ametite häält on rohkem kuulda kui ministeeriumi oma • Vähe kõneisikuid • Sõnumid ei ole alati sisukad • Kommunikatsioon on valdavalt reaktiivne • Sõnumid on keskendatud probleemidele, mitte nende lahendamisele • Meediasuhtlus toimib hästi, teiste sihtgruppidega suhtlemine on ebapiisav • Aus probleemide tunnistamine

  27. SUURE JULGEOLEKU POOLE Siseministeerium kui Suure Julgeoleku ideoloog

  28. Suure Julgeoleku ideoloogia • Suur Julgeolek on ametkondade piire ületav kontseptsioon, mille eesmärk on tagada Eesti elanike igakülgne turvalisus • Suure Julgeoleku mõiste on sihilikult sõnastatud sellisena, et oleks välistatud väiklus, büroopoliitika ning kildkondlik asjaajamine

  29. Suure Julgeoleku strateegia • I ülesanne: siseministeeriumi sees esinevate kommunikatsioonitõkete kõrvaldamine • II ülesanne: Suure Julgeoleku ideoloogia elluviimine ministeeriumi allasutuste raames • III ülesanne: tõkete kõrvaldamine suhtluses partnerite ja liitlastega • IV ülesanne: ideoloogia elluviimine üleriigiliselt, hoides ministeeriumi käes initsiatiivi

  30. Suure Julgeoleku skeem

More Related