Download
1 / 15
150 likes | 520 Vues
Minust. Nimi: Ott Ojanurme. Olen TPÜ 4. kursuse füüsika tudeng ja teie õpetaja veebruari lõpuni. Tegevusplaan . 06.02 eslatsusjõud, kordamine kontrolltööks 10.02 kontrolltöö 13.02 rõhk 17.02 resultantjõud 20.02 kontrolltöö 24.02 Eesti iseseisvuspäev
E N D
Minust Nimi: Ott Ojanurme. Olen TPÜ 4. kursuse füüsika tudeng ja teie õpetaja veebruari lõpuni.
Tegevusplaan • 06.02 eslatsusjõud, kordamine kontrolltööks • 10.02 kontrolltöö • 13.02 rõhk • 17.02 resultantjõud • 20.02 kontrolltöö • 24.02 Eesti iseseisvuspäev • 27.02 kehad vedelikus ja gaasides
Hõõrdejõud • Hõõrdejõud – jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. • NB! Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. • Erinevalt gravitatsioonijõust esineb hõõrdejõud vaid siis, kui kahe keha pinnad puutuvad kokku.
Hõõrdejõu tekkepõhjused: • Pindade krobelisus. Krobedatel pindadel on konarused, mis ühe asja teise peal libistamisel üksteise taha kinni jäävad ja takistavad liikumist. • Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine. Mida lähemal molekulid üksteisele on seda suurem on tõmbejõud. • Pealmine keha vajub alumise sisse. Nt: Kelk libiseb jääl paremini kui pehmes lumes.
Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikumahakkamist. (Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga mis on seisuhõõrdejõust suurem.) • Liugehõõrdejõud on hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Elastsusjõud • Lauale asetatud kaaluviht avaldab lauale raskusjõudu. • Laud deformeerub ja avaldab vastasmõju - elastsusjõudu.
Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. • Elastsusjõud moodustub osakeste vahelisest jõududest. • Keha kokkusurudes lähenevad aineosakesed üksteisele ja tekib osakestevaheline tõukejõud. • Keha venitades osakesed eemalduvad teineteisest ja tekib osakestevaheline tõmbejõud.
Deformatsioon • Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist. • Deformatsioone jaotatakse: • elastseks – deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Nt joonlaud, vedru; • plastiliseks - deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Nt alumiinium traat, kahvel; *Kui vedru üle venitada, siis on tegu plastilise deformatsiooniga.
Kõige lihtsamad deformatsiooni liigid on tõmbe- ja survedeformatsioon • tõmbedeformatsioon (x > 0) • survedeformatsioon (x < 0).
Paindedeformatsioon Felast=-mg • Keha avaldab alusele raskusjõudu (mg). • Alus deformeerub ja avaldab vastasmõju –elastsusjõudu (Felast).
Jõu mõõtmine • Mõõteriista, millega mõõdetakse jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. • Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. • Verdus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.
Kordamine Gravitatsioonijõud • Gravitatsioon - maailmaruumi kõikide kehade vastastikune tõmbumine. • Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass. • Gravitatsioonijõud on seda väiksem, mida suurem on kehade omavaheline kaugus.
Raskusjõud • Raskusjõud on gravitatsioonijõu eriliik. • Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat jõudu nimetatakse raskusjõuks. • Raskusjõudu arvutatakse valemist Fr=mg • g on tegur, mille väärtus maapinnal on 9.8 N/kg (arvutuste lihtsustamiseks võetakse g=10 N/kg).
Kuidas on võrdetegur g sõltuvuses kõrgusest? • Kas igal taevakehal on võrdetegur g=9.8 N/kg? Põhjenda vastust. • Kuul on võrdetegur g kuus korda väiksem kui Maal. Kui suurt jõuga mõjutab keha massiga 60 kg a) Maa pinda b) Kuu pinda?
Kodus: • Õpikust lk 97-103 ning kordamisküsimused vihikust.
