1 / 11

Mis on FIDE ?

Mis on FIDE ?. Eesti Euroopa õiguse sektsiooni tutvustus XXVIII Eesti õigusteadlaste päevadel Dr iur Julia Laffranque. FIDE idee. Euroopa arhitektuuri kooshoidvaks jõuks on õiguslik raamistik – Euroopa Liidu õiguskord.

Télécharger la présentation

Mis on FIDE ?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mis on FIDE ? Eesti Euroopa õiguse sektsiooni tutvustus XXVIII Eesti õigusteadlaste päevadel Dr iur Julia Laffranque

  2. FIDE idee • Euroopa arhitektuuri kooshoidvaks jõuks on õiguslik raamistik – Euroopa Liidu õiguskord. • Õigusliku struktuuri eest vastutavad Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide juristid. Nemad peavad kandma hoolt, et Euroopa õigus ei kaugeneks kodanikest ega muutuks arusaamatuks ja abstraktseks. • Parim võimalus eri riikide targad pead ühendada, on kokku tulla ja aktiivselt aktuaalsetel teemadel diskuteerides vajalike lahendusteni jõuda.

  3. FIDE olemus • See FIDE – lühend prantsuskeelsest nimest: Fédération internationale de droit européen (Rahvusvaheline Euroopa õiguse föderatsioon) – ei tegele erinevalt üldtuntud FIDE-st maletamisega kuigi Euroopa õigust võib omamoodi malemänguna vaadata küll! • FIDE ühendab endas Euroopa õigusega tegelevaid ja lihtsalt Euroopa õiguse huvilisi juriste üle maailma. Nii teoreetikuid kui ka praktikuid. • FIDE eesmärgiks on läbi mõttevahetuse Euroopa õiguse võtmeteemadel panustada Euroopa õiguse arengusse, andes soovitusi nii Euroopa Liidu institutsioonidele kui ka liikmesriikidele.

  4. FIDE tegevusja kongressid • FIDE tegevus toimub peamiselt iga kahe aasta tagant korraldatavate kongresside vormis. • Kongressid leiavad aset iga kord ise liikmesriigis ja erinevatel teemadel. Võõrustajaks on vastava liikmesriigi FIDE rahvuslik üksus. • Kongressi töökeeled on prantsuse, inglise, saksa. • Kongressid on populaarsed osalejate hulgas ja omavad kõrget reputatsiooni. • Avasõnu ja tervituskõnesid peavad tavaliselt riigipead või valitsusjuhid, ministrid, parlamendi esimehed, ülemkohtunikud. • Alati on kaasatud Euroopa Kohus eesotsas selle presidendiga, kes tavaliselt peab kõne andes ülevaate vahepeal aset leidnud olulisematest arengutes Euroopa õiguses ja kohtus.

  5. FIDE kongresside ülesehitus • Kongressi teemad (tavaliselt kolm) koos küsimustikuga jagatakse välja varem ja iga asjasthuvitatud liikmesriik (aga ka EL või EFTA institutsioon, enamasti kohus) esitab teemade kohta oma raporti koos vastustega. • Iga teema pearaportöör võtab liikmesriikide aruanded kokku ja koostab teema kohta koondaruande. Kõik aruanded, sh koondaruanne, avaldatakse kogumikus, mis valmib koos teisi teemasid käsitlevate kogumikega ja jagatakse osalejatele kongressi avapäeval laiali. • Varem on aruannetega võimalik tutvuda Internetis. • Kongressil arutatakse töögruppides vastava teema pearaportööri ja töögrupi juhataja osavõtul teema veel kord läbi. Kõik, soovijad võivad sõna võtta ja oma arvamust avaldada. Pearaportöör võtab kongressi lõpuks töögrupis toimunud arutelu kokku. Kokkuvõte avaldatakse hiljem koos teiste töögruppide kokkuvõtete ning kongressi avakõnedega kongressijärgses kogumikus. • Mõnikord arutatakse eriti aktuaalset teemat plenaaristungil kõigi osalejate juuresolekul. • Kirjalike kaasmaterjalide traditsioon muudab kongressid kergesti jälgitavateks ja viljakateks. Kongressi dokumente loevad ja tsiteerivad huviga eri riikide Euroopa õigusega tegelevad teadlased aga ka praktikud.

  6. Seni toimunud FIDE kongressid • Avalöök anti 12. 10. 1961 Brüsselis toimunud kongressiga. • Kongresse on peetud lisaks Brüsselile veel Haagis, Pariisis, Roomas, Berliinis, Luxembourg’is, Kopenhaagenis, Londonis, Dublinis, Thessalonikis, Madriidis, Lissabonis, Stockholmis ja Helsingis. • Teemadeks on olnud: konkurentsiõigus; Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse suhe; Euroopa õiguse ja siseriikliku õiguse suhe; põllumajandust ja energeetikat puudutav Euroopa õigus; Euroopa Kohtu praktika; eurointegratsioon; Euroopa majanduspoliitika; isikute vaba liikumine ja sotsiaalpoliitika, põhiõigused ja -vabadused; haldusmenetlus Euroopas; Euroopa õiguse rikkumine ning selle eest kohaldatavad sanktsioonid; Euroopa Liidu institutsioonide olevik ja tulevik; maksukorraldus Euroopa Liidus; Euroopa Liidu välissuhted; meediapoliitika; kindlustusõigus; dumpinguvastane võitlus; ettevõtete asutamisõigus; pangandusõigus; Euroopa kultuuripoliitika juriidilised aspektid; tööhõivepoliitika; tsiviillennundus; direktiivide rakendamine; finantsteenused; subsidiaarsuse põhimõte ja lojaalsuse printsiip, Euroopa keskkonnaõigus.

  7. FIDE Dublin 2004 • Sel aastal 2.-5. juunini toimunud FIDE oli erakordne, sest: 1) samal ajal oli Iirimaa Euroopa Liidu eesistuja riik; 2) hiljuti oli aset leidnud läbi aegade suurim Euroopa Liidu laienemine; 3) Euroopa põhiseadusleppe vastuvõtmine oli väga lähedal. • Kongressi teemad olid: • varjupaiga ja sisserände õigus Euroopa Liidus; • Euroopa Liidu konkurentsiõigus ja -poliitika; • Euroopa Liidu kriminaalõigus. • Plenaaristungil arutati Euroopa põhiseadusleppe üle. • Otsustati: Eesti FIDE saab kohe asutamisjärgselt FIDE liikmeks! • Eestist neli esindajat ja iga teema kohta raport: dr Anneli Albi, Ilona Nurmela, Natalja Rüütel ja siinkõneleja. Mulle oli see juba kolmas FIDE kongress. • Loodetavasti on tulevikus Eesti osalejaid rohkem! • Järgmine FIDE kongress toimub 2006. aastal Küprosel.

  8. FIDE Eesti asutamise vajadus ja viis • Küllap ei kahtle te eeltoodu põhjal enam FIDE Eesti loomise vajaduses! • Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina peab osalema sellisel foorumil kus kaudselt otsustatakse tulevase Euroopa õiguse üle. • Otstarbekaim võimalus on koonduda juba olemasoleva ja toimiva organisatsiooni raames: Eesti Juristide LiiduEuroopa õiguse sektsioonina.

  9. Eesti Juristide LiiduEuroopa õiguse sektsiooni eesmärk ja liikmed • Eesmärk: aidata kaasa Euroopa õiguse tutvustamisele Eestis ning ühendada Euroopa õigusest huvitatud juriste, kaitstes nende ühishuve. • Liikmeks võib olla õigusalase kõrgharidusega Eesti Juristide Liidu liige, kes on kutsealaselt seotud Euroopa õiguse uuringute, analüüsi, rakendamise ja õpetamisega või on Euroopa õigusest muul viisil huvitatud. • Liikmeks astuda soovijal tuleb esitada sektsiooni juhatuse kinnitatud kirjalik sooviavaldus Eesti Juristide Liidu esimehele.

  10. Eesti Juristide LiiduEuroopa õiguse sektsiooni kavandatav tegevus • Korraldab oma liikmeskonda ühendavaid üritusi (seminarid, konverentsid, loengud jne) ja avaldab publikatsioone Euroopa õiguse valdkondade uurimiseks ja selgitamiseks; • teostab ja toetab teadusuuringuid Euroopa õiguse valdkonnas; • korraldab konverentse, seminare jm üritusi või aitab kaasa oma liikmete osalemisele nendes; • loob ja arendab koostöösuhteid teiste eriala-ühendustega nii Eestis kui rahvusvaheliselt; • osaleb õigusloomes, avaldades arvamusi ja andes nõu Euroopa õiguse alal; • toetab oma liikmete tegevust Euroopa õiguse uurimisel.

  11. Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse sektsiooni ametlik asutamine Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse sektsiooni ametlik asutamine toimub XXVIII Eesti õigusteadlaste päevade raames - reedel, 22. oktoobri lõunasöögil, mis korraldatakse eraldi Euroopa õigusest huvitatuile Vanemuise Kontserdimajas algusega kell 14.00. Lõunal esineb ettekandega Soome FIDE president Matti Kauppi

More Related