1 / 14

LAUSEMOODUSTUS. LIHTLAUSE

LAUSEMOODUSTUS. LIHTLAUSE. “Keel ja ühiskond” X klassile 18.ptk. Mare Hallop KiNG 30.10.2012. 8.11.2012. süntaks e lauseõpetus – püüab välja uurida seaduspärasusi, mille alusel lauseid modustatakse. Lausemoodustus. Lihtlause. vaatama, võtma, leidma Tüdruk leidis sõrmuse.

svea
Télécharger la présentation

LAUSEMOODUSTUS. LIHTLAUSE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LAUSEMOODUSTUS. LIHTLAUSE “Keel ja ühiskond” X klassile 18.ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 8.11.2012

  2. süntaks e lauseõpetus – püüab välja uurida seaduspärasusi, mille alusel lauseid modustatakse Lausemoodustus. Lihtlause vaatama, võtma, leidma Tüdruk leidis sõrmuse magama, paistma, õitsema Tüdruk magab. (mida? – ei saa küsida)

  3. Laiendid • laiendite arv sõltub tuuma iseloomust, sihilisusest • sihitutel on üks laiend – see, kes tegevust teeb • sihilistel kaks laiendit – tegija + objekt, millele tegevus suunatud • verbi valents – mitu laiendit verb endaga seob • aevastama ühevalentne – poiss aevastab (seob tegijat) • armastama kahevalentne – ma armastan sind (seob armastajat ja keda armastatakse) • laenama kolmevalentne – ma laenan sulle raha (laenaja, mida laenatakse ja kellele)

  4. Seotud ja vabad laiendid • verbidel saab olla rohkem laiendeid • seotud laiendid – kohustuslikud • vabad laiendid – võivad olla (aeg, koht jne) • Jaan aevastas kaks minutit tagasi. (ühevalentne) tegija tuum aeg kohustuslik vaba laiend Jaan armastab Liisit kaugelt. (kahevalentne) kohustuslik kohustuslik vaba Jaan laenas rongis raamatu Liisile. (kolmevalentne) Kohustuslik vaba kohustuslik kohustuslik

  5. Fraasid • Lause moodustajad • ühest või mitmest sõnast koosnevad fraasid (sama ülesannet täitvad üksused) KES pühkis KUST MIDA [Vend] pühkis [ekraanilt] [tolmu] • Need saab asendada mitmesõnaliste ühenditega KES pühkis KUST MIDA [Jaani noorem vend] pühkis [ekraani pealt] [sinna kogunenud tolmu] nimisõnafraas kaassõnafraas nimisõnafraas • Igas fraasis on oma põhisõna, mis on kohustuslik, laiendid võivad olla, aga ei pea olema. Iseseisvaina need esineda ei saa.

  6. Moodustajate funktsioonid lauses • Eri tüüpi fraasidel lauses erinev tähenduslik roll • tegija roll – agent (kes? mis?) – nimisõnafraas • Noorem vend magab. • kellele, millele suunatud – patsient (keda? mida?) – nimisõnafraas • Noorem vend sööb kuuma suppi. • Erinevat tüüpi fraasid võivad täita sama tüüpi tähenduslikku rolli (vahendi roll – millega? mille abil?) • Noorem vend sööb kuuma suppi lusikaga.(nimisõnafraas) • Noorem vend sööb kuuma suppi lusika abil. (kaassõnafraas)

  7. Fraasitüübid

  8. Fraasitüübid

  9. Moodustajatevahelised seosed • Fraasid on omavahel seotud • tähtsaim –predikatsiooniseos • lause tuum + tegevuse sooritaja - nimisõnafraas • alistusseos • lause tuuma ja ülejäänud laiendite (fraaside) vahel • fraasi põhisõna ja tema laiendite vahel • Lause moodustajate vahelised seosed on nagu puu harude hargnemised: suuremad harud jagunevad väiksemateks.

  10. Süntaktiline puu LAUSE PREDIKATSIOONISEOS tegusõnafraas nimisõna- fraas ALISTUSSEOSED tegusõna nimisõna-fraas kaassõnafraas nimisõnafraas omadussõnafraas nimisõna nimisõna- fraas kaassõna omadussõna määr-sõnafraas Jaan saatis Marile posti teel väga kuuma suudluse. Iga üksiksõna võib omakorda olla mõne fraasi koostisosa: määrsõna väga on osa omadussõnafraasist väga kuuma, mis omakorda kuulub nimisõnafraasi väga kuuma suudluse.

  11. Lauseliikmed • moodustajatevahelise seose tüüp ja fraasitüüp on aluseks lauseliikmete määramisele • tegusõnale alistuvad • sihitis • määrus • öeldistäide • nimisõnale alistuvad • täiendid • määrsõna ja omadussõna laiendid • määrused

  12. Lause moodustajate liigitamine • põhisõna liigi alusel fraasitüüpideks • nimisõnafraas (NF) • tegusõnafraas (TF) • kaassõnafraas (KF) • määrsõnafraas (MF) • tähenduse alusel rollideks • agent • patsient • saaja, omaja jne • grammatilise seose alusel lauseliikmeteks • alus • öeldis • sihitis • määrus • täiend

  13. Lause süntaktiline analüüs Tähenduslikke rolle ja lauseliikmeid eristatakse eesti keeles eelkõige käänetega: agent/alus enamasti nimetavas, patsient/sihitisosastavas või omastavas, saajamäärus (Marile) alaleütlevas käändes jne. Morfoloogia roll lauseehituses väga oluline.

  14. Tähenduslike rollide ja lauseliikmete seos • Üldjuhul on vastavus selline nagu lauses Jaan saatis Marile Pärnust posti teel suudluse agent=alussaaja=määruskoht=mviis=mpatsient=sihitis On aga ka erandeid: Jaan praeb kartuleid Kartulid praevad juba pool tundi agent patsient agent (ehkki tegevus suunatud) Jaan ehmatas Kadrit hirmsasti. Kadri ehmatas hirmsasti Jaani nähes. mõlemas lauses on kannataja ( patsient) Kadri, aga teises lauses on ta alus. Nii saab võrrelda ka sihitist ja määrust. Jaan viskas kiviaknasse. Jaan viskas akentkiviga. (sisu sama) sihitis koht=määrus sihitis määrus Järelikult: üht tähenduslikku rolli saab vormistada eri lauseliikmetena ja üks ja sama lauseliige võib olla mitmes tähenduslikus rollis.

More Related