1 / 7

Laiuss

Laiuss. Marianne Olbrei 2002. Laiuss. on inimese sooleparasiit; kinnitub iminappade abil inimese peensoole seina külge; võib kasvada kuni 12 m pikkuseks; toitub otse läbi kehapinna; tal ei ole suud, seede-, vereringe- ja liikumiselundeid; ka meeleelundid on taandarenenud;

talitha
Télécharger la présentation

Laiuss

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Laiuss Marianne Olbrei 2002

  2. Laiuss • on inimese sooleparasiit; • kinnitub iminappade abil inimese peensoole seina külge; • võib kasvada kuni 12 m pikkuseks; • toitub otse läbi kehapinna; • tal ei ole suud, seede-, vereringe- ja liikumiselundeid; ka meeleelundid on taandarenenud; • paljunemiselundid on aga hästi arenenud.

  3. Laiuss on lülilise kehaga. Pea ehk päis. Ussi peapoolses osas tekib kogu aeg uusi lülisid juurde. Munadest tulvil emakas Viimased lülid eralduvad koos küpsete munadega. ja munad.

  4. Inimese nakatumine laiussiga toimub siis, kui ta sööb toorest või mitteküllaldaselt praetud, keedetud kalaliha ja -marja. Laiussiga võivad nakatuda ka mõned imetajad loomad, kes söövad kala (koer, kass, karu, rebane). Inimene on kõige suurem laiusside levitaja. Eriti oluline on vältida inimese väljaheidete sattumist veekogudesse, sest laiussi areng jätkub, kui munad satuvad vette.

  5. 2-3 nädalaga areneb peen-sooles suguküps laiuss Laiussi munad väljaheites Lõpp-peremees -peamiselt inimene Laiussi elutsükkel Ujuv vastne Esimene vaheperemees sõudik (1,3 mm) Kala lihastes areneb piklik vastne (vageltang) Teine vaheperemees - kala (haug, ahven, luts, siig, kiisk)

  6. Need kalad ja peaaegu pooled Eesti järvedes elutsevad röövkalad on nakatunud laiusstõppe.

  7. Toores kala ja kalamari on ohtlik! Vähetöödeldud kala süües võid alla neelata ka laiussi vastse. Laiussi vastu aitab: Kala sügavkülmutamine (vähemalt kaks ööpäeva miinus 18 kraadi juures). Kala hoolikas küpsetamine (praadimine pannil kaane all või küpsetamine praeahjus).

More Related