Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine

1. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine Vahehindamise tulemused 26.november, 2010

2. Teemakava Sissejuhatus 1 2 Meetmete rakendumine 3 Programmi mõjud

3. SissejuhatusMAK vahehindamise eesmärk, tegevused ja ajaraam • Vahehindamise eesmärgiks on ettepanekute tegemine MAKi ja selle kvaliteedi parandamiseks. Vahehindamise tulemusena • antakse tagasisidet probleemistiku jätkuva asjakohasuse kohta • antakse hinnang, kas MAK on kooskõlas muutunud majandusolukorraga • vahendite kasutuse analüüs • vastatakse EK hindamisküsimustele • leitakse tulemus ja mõjuindikaatorid • antakse hinnang eesmärkide saavutamise kohta • Vahehindamise raame teostatavad tegevused: • Intervjuud • Küsitlused kasusaajatele • Fookusgrupid • Paneeldiskussioonid • Hindamise ajaraam: • Hindamisel kasutatav info on seisuga 30.04.2010 • Hindamise kestvus märts – detsember 2010

4. Hindamise lähtealusedMeetmete sekkumisloogika

5. Hindamise lähtealused Hindamise protsess

6. Teemakava Sissejuhatus 1 2 Meetmete rakendumine 3 Programmi mõjud

7. 1. Telg MAK 2007-2013 4. Telg - Leader • Telg • Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

8. Meede 1.1 - Koolitus- ja teavitustegevused Meetme ülevaade Eesmärk: Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. • Määratud toetuse summa moodustab 28% eelarvest. • I taotlusvoorus on väljamakstud toetuste osakaal määratud toetustest maakondlikes tegevustes 63% ja üleriigilistes tegevustes 15,2% • II taotlusvoorus on samad näitajad vastavalt 12% ja 0,8%. • Koolitustel on osalenud kokku 3082 inimest - sihttasemest täidetud 15,4% • Naiste ja meeste osakaal on vastavalt 46% ja 54% • 40 aastaste ja vanemate osakaal on 74% kõikidest osalejatest • Läbiviidud koolituspäevi kokku on 126 (sihttase 500 täidetud 25%) • Valdkondadest on enim koolitusi läbi viidud uute tehnoloogiliste protsesside ja masinate valdkonnas (30 päeva) ning muu tegevusvaldkonna (58 päeva) jaotusesse jäävatel tegevustel • Tegevustel osalenutest 89% on hõivatud põllumajanduses

9. Meede 1.1 – Koolitus- ja teavitustegevusedHinnang ja ettepanekud • Koolitus- ja teavitustegevusi on läbi viidud vastavalt koolitusvajaduse uuringus tuvastatud ootustele. • Seni on edukamalt kulgenud maakondlike tegevuste läbiviimine. • Seatud eesmärkide saavutamine eeldaks programmi teisel poolel märgatavalt aktiivsemat koolituste läbiviimist just üleriigiliste tegevuste osas ning märgatavalt aktiivsemat inimeste kaasamist koolitus- ja teavitustegevustele. • Koolitus- ja teavitustegevustel osalenutest 89% on hõivatud põllumajandusesektoris • Põhjustena, miks pole koolituste läbiviimine kulgenud ootuspäraselt, toodi ekspertide poolt välja järgmised asjaolud: ebasoodsaid tingimusi majanduses, mis on kahandanud osalejate huvi; ebapiisavalt koordineeritud koolituskalendrit, mille tulemusena sageli koolitus- ja teavitustegevused toimuvad samal ajal. • Ettepanek: Muuta meetme taotlejate ringi nii, et toetuse taotlejateks on lõppkasusaajaid esindavad organisatsioonid. See võimaldab viia otsustuse lähemale toetuse kasusaajatele, neid esindavad organisatsioonid suudavad kriitiliselt hinnata koolituste teemasid, nende vastavust ootustele, järjepidevalt jälgida koolitusvajaduse muutust oma valdkonnas ja saavad operatiivsemalt suunata koolitusi. Seeläbi võib tõusta koolituste kvaliteet ja koolituste kalendrit on võimalik kooskõlastada nii, et koolitused samas valdkonnas või samale sihtrühmale ei toimuks samal ajal.

10. Meede 1.2 – Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses . • Taotluste summa ületas meetme planeeritud eelarvet 2,1 korda • Kolme taotlusvooru põhjal on toimunud väljamakseid 8,8 miljoni euro ulatuses ning 74% planeeritud meetme eelarvest • Kogu perioodile planeeritud toetatud noorte põllumajandusettevõtjate sihttase on 312-350. Toetatud on 231 noort ettevõtjat, seega sihttasemest täidetud ligikaudu 70% • Heakskiidetud taotlustest oli erialase ettevalmistusega taotlejate osakaal 79,7% • Varasem töökogemus põllumajanduses oli olemas 72,3% toetatavatest. • Oma vanematele või vanavanematele kuulunud ettevõtte võttis 25% toetuse saajatest. • Valdkondadest on kõige enam investeeritud põllukultuuride kasvatamisse (44,8%) ja loomakasvatusse (24%) • Toetusi taotlevad ettevõtted on tegutsenud keskmiselt alla 2 aasta • Müügikäibe mahult kui ka kasumi näitajatelt keskmistest ettevõtetest sektoris oluliselt väiksemad

11. Meede 1.2 – Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus Hinnang ja ettepanekud • Meede 1.2 on rakendunud poolel programmperioodil hästi ning nii taotluste arv kui summa ületab prognoositud tasemed. • Heakskiidetud taotluste hulgast oli erialase ettevalmistusega taotlejate osakaal 79,7% ning varasem töökogemus põllumajanduses oli 72,3% taotlejatest ning pooltel oli kõrgharidus. Meede toetab valdkonnapõhiste eesmärkide saavutamist, tuues põllumajandusse täiendavat kompetentsi ja ettevõtlusinitsiatiivi, mis mõjutab positiivselt põllumajandussektori arengut. Ettepanek: 1. Soovitame muuta sisukamaks toetuse taotlemisel nõutav äriplaan, nii et sellega oleks ettevõtjatel võimalus anda detailsem ülevaade planeeritavatest tuludest ja kuludest ning mis võiks sisaldada rahavoogude plaani. See võimaldab taotlejal paremini ja realistlikumalt planeerida oma tulevast majandustegevust. 2. Arvestades meetmest pakutava toetuse suurt nõudlust ja positiivset mõju põllumajanduse struktuursele kohandumisele, soovitame suunata meetmesse lisaressurssi.

12. Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Meetme ülevaade Tegevus 1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine Eesmärk: Toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. • Tegevuse raames on toimunud kolm taotlusvooru, kus on kokku esitatud nõuandeteenuse osutamisse 2010 taotlust, heaks on kiidetud 1936 taotlust kogusummas 1,02 miljonit eurot. Meetme eelarve on 3,04 miljonit eurot. • Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 34% meetme eelarvest • Põllumajandustootjate osakaal on 99% ning vaid 1% on erametsavaldajad • Toetuse saajatest 68,7%on mõne teise I telje meetme alt toetust taotlenud. • 52,9% saadud nõuannetest moodustas finantsmajandus-, 17,4% taimekasvatus- ja 17,2% ettevõtte majandamisalased nõuanded.

13. Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Hinnang ja ettepanekud Tegevus 1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine • Toetuse saajatest on põllumajandustootjate osakaal 99% ning vaid 1% on erametsavaldajad. Põhjus on ilmselt selles, et metsandusvaldkonna nõuandeteenust pakub riigieelarveliste vahendite kaudu ka Erametsakeskus SA, kelle nõustajate kvaliteeti ja kättesaadavust hinnati paremaks, lisaks nende pakutav nõuanne 15 tunni ulatuses erametsaomanikule tasuta. • Kõikidest osutatud nõuandeteenustest üle 52% moodustas finantsmajanduse alane nõuanne, teised enamesinenud valdkonnad olid taimekasvatuse (17,4%) ja ettevõtte majandamine (17,2%). • Ettepanek: Suunata nõuandetoetusi enam põllu- ja metsamajanduslike sisuvaldkondade nõustamisele. • Taotlemise protsessi peetakse keerukaks ja rahade väljamaksmine toimub liiga pikal perioodil. Ekspertide poolt toodi välja peamise probleemina konsulentide ebaühtlane tase, mis mõjutab nõuandeteenuse kvaliteeti. • Ettepanek: Nõustajate pädevuse tõstmine läbi erialakoolituste ja konsulentide tööpraktika toetuse kasutamise edendamise.

14. Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Meetme ülevaade Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks Eesmärk: nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste paremini kättesaadavaks muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele • Meetme tegevuse raames makstakse toetust kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest arvestades, et toetuse summa väheneb järk-järgult kuni viie aasta jooksul alates nimetatud tegevustega alustamisest. • Toetuse taotlejateks on nõuandekeskused ja koordineeriv keskus. • Aastaks 2013 on eesmärgiks seatud 15 ümberkorraldatud keskust 2009. aastaks oli eesmärgist täidetud 100%. • Meetme tegevuse eelarve on 0,92 miljonit eurot ning seisuga 30.04.2010 on välja makstud 52% eelarvest. • Kõige suurema osakaaluga väljamakstud kuludest on palgakulud ja konsulendi töövahendite ostmise kulud, mis moodustasid vastavalt 33% ja 32% väljamakstud kuludest. • Väga väikese osakaaluga on koolituste ja tööpraktikaga seotud kulud (vastavalt 2% ja 1%).

15. Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine Hinnang ja ettepanekud Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks • Nõuandekeskused pakuvad tuge ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Nõuandekeskuste konsulentide küsitlusele tuginedes on nõutumad nõuandevaldkonnad finantsmajandus (83%) ja ettevõtete tegevuse mitmekesistamine (54%) ning mahepõllumajanduse nõustamine (45%). • Probleemina toodi välja, et erialavaldkonna (taime ja loomakasvatus) nõuande osutamine on tagaplaanil ning konsulentide vähene koostöö ja koordineerimine nõuandekeskuste poolt, mis toob kaasa tervikteenuse pakkumise puuduse. • Probleemne on ka ebaühtlane konsulentide tase ja konsulentide järelkasvu tagamine. • Ettepanek: Nõuandekeskuste ühtse juhtimisorganisatsiooni loomine, mis annaks võimaluse ühtse strateegilise planeerimise ja koordineerimise sisseseadmiseks. Täna tegutseb iga keskus iseseisvalt ja puudub nõuandekeskuste arendamisele ühtne vaade ning nõuandekeskuste vaheline koostöö on ekspertide hinnangul nõrk. Ühtne organisatsioon võimaldaks tõhusamalt koordineerida nõuandeteenuse pakkumist, arendada tervikteenuse kontseptsiooni ning tagaks konsulentidele paremad võimalused täiendõppeks.

16. Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks Alameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandusettevõtjate investeeringuid, millega suureneb nende konkurentsivõime, ajakohastatakse põllumajandussektorit, parandatakse toodangu kvaliteeti ja  aidatakse kaasa keskkonna ning loomade heaolu parandamisele. Samuti on eesmärgiks säilitada tööhõivet põllumajanduses. • Heaks on kiidetud 1686 taotlust kogusummas 64,5 miljonit eurot. • Seisuga 30.04.2010 on väljamakstud 46% alameetme eelarvest • Poolel programmperioodil on alameetmes planeeritud koguinvesteeringute maht kokku 140,5 miljonit eurot, mis moodustab 66,6% sihttasemest. • Peamised valdkonnad on taimekasvatus (üle 50%) ja segatootmine (30%) • Tegevustest on kõige enam (65%) toetusi määratud masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks ning 30% toetustest on läinud traktori ostmiseks • Küsitluse tulemused: • 68% olid nõus väitega, et toetus on tõstnud ettevõtte tootlikkust • 89% oli nõus või täiesti nõus väitega, et toetus on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti. • Üle 90% nõustusid väitega, et nende ettevõtte konkurentsivõime on tänu toetusele paranenud

17. Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks Hinnang ja ettepanekud • Nõudlus antud toetuse järgi on suur, seda kinnitab suur taotluste hulk taotlusvoorudes ning toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on hea, mida kinnitab väljamaksete kõrge osakaal heakskiidetud toetustest. • Toetus on valdavalt läinud teraviljakasvatusse ja segatootmisse ning teised valdkonnad on vähem toetatud. Teiste tegevuste (näiteks aiandus ligipääsu toetusele piirab mikroettevõtete töötajate piirarv. • Ettevõtjad näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. • Ettepanek: Väikeettevõtete puhul töötajate arvu kitsendust ei peaks rakendama aianduse valdkonna ettevõtetele, see looks võrdsed võimalused kõigile valdkondades tegelevatele põllumajanduslikele väikeettevõtetele toetuste taotlemisel. • Soovitame tõsta põllumajandusettevõtjate finantsplaneerimise oskust läbi ettevõtjate koolituse, sellega tagatakse investeeringutega seotud äriplaanide kvaliteedi paranemine. Äriplaanide ebapiisav kvaliteet on üheks takistuseks projektidele pankadepoolse kaasfinantseeringu saamisel.

18. Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse Alameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandusettevõtjate investeeringuid põllumajandusettevõtte ajakohastamise kaudu, et suurendada põllumajandusliku tootmise konkurentsivõimet soodustada uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ja aidata kaasa keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele • Alameetme eelarve on 64,5 miljonit eurot. • Seisuga 30.04.2010 on alameetmes toimunud kolm taotlusvooru, kus on kokku esitatud 344 taotlust, heaks on kiidetud 298 taotlust kogusummas 60,6 miljonit eurot. • Väljamakstud on 31% eelarvest • Poolel programmperioodil on alameetmes planeeritud koguinvesteeringute maht kokku 147,8 miljonit eurot, mis ületab programmis seatud sihttaset. • Toetust saanud ettevõtete areng on sektori keskmisest kiirem • Valdkondadest on määratud segatootmisele (ca 50%) ning piimatootmisele (ca 25%) • Toetuste summast 43% on määratud loomakasvatusehitise ehitamiseks ning 13% on loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks.

19. Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesseHinnang ja ettepanekud • Alameede on oluline loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast ja taotlemine on kulgenud edukalt • Toetus on valdavalt läinud loomapidamisehitiste rajamiseks ning segatootmisega tegelevatele ettevõtetele. • Toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on seotud riskidega - ettevõtjad näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. • Investeeringuplaanide mitterealiseerumine ei võimalda arendada nõuetele vastavat keskkonna- ja loomapidamistingimusi, mis ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust ja sektori konkurentsivõimet. • Ettepanek: Ettevõtete, Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja finantsasutuste koostöö tõhustamine eesmärgiga leevendada finantseerimisprobleeme, mis takistavad investeeringute elluviimist

20. Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse Meetme ülevaade Eesmärk: toetada tootmise mitmekesistamist ja konkurentsivõime parandamist • Alameetme eelarve on 25,3 miljonit eurot. • Seisuga 30. aprill 2010 on toimunud kaks taotlusvooru ja esitatud 39 taotlust. • Kahes taotlusvoorus on heakskiidetud 36 taotlust kogusummas 2,9 miljonit eurot. • Väljamakseid on teostatud vaid 4% planeeritud eelarvest. • Toetust saanud ettevõtet müügikäive, kasumlikkus ja tööjõu tootlikkus kõrgemad kui sektori keskmisest. • Tegevustest on toetused valdavalt läinud biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks ( 68%).

21. Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse Hinnang ja ettepanekud • Alameede aitab kaasa keskkonnasõbralike ja efektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtule põllumajandustootjate seas ning seega meede toetab MAKis seatud eesmärke. • Probleemne on meetme rakendamine, kuna kahes taotlusvoorus on toimunud alataotlemine ja hetkel on investeeringute sihttasemest saavutatud vaid 4%. • Ettepanek: Laiendada toetatavaid tegevusi, näiteks põllumajandusmasinate ümberseadistamine biogaasile • Probleemiks on alameetmes rakendatud toetuse määr, mis on seotud konkreetse summaga ning ei ole piisav bioenergia tootmise investeeringute teostamiseks (keskmine investeeringuprojekt 4-5 korda kallim toetusmäära mahust). • Ettepanek: Toetussumma viimine toetuse protsentmäära peale (näiteks 50% investeeringu mahust), seejuures säilib üldine MAK toetuste maksimaalne piirmäär. • Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad, kuid arvestades ettevõtlusriskide maandamist ja bioenergia tootmise spetsiifikat ei ole põllumajandustootja huvitatud täiendavate ettevõtlusriskide võtmisest. • Tegemist on uudse ja kiiresti areneva valdkonnaga. Teadmiste, edulugude ja töötavate näidisprojektide puudus võib olla põhjus, miks investeeringud bioenergia tootmisse on seni tagasihoidlikud. • Ettepanek: Enam teavitada antud meetmest toetatavaid valdkondi, et ergutada põllumajandusettevõtjaid enam bioenergia valdkonna investeeringuid toetuse abil ellu viima.

22. Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamineAlameetme ülevaade Eesmärk: metsa tootmispotentsiaali tõstmine metsa liigilise koosseisu parandamiseks või ökoloogiliste väärtuste säilitamiseks ning kasvamajäävate puude väärtuse suurendamiseks; metsa majandamise keskmise tulususe tõstmine; metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine; ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine • Seisuga 30. aprill 2010 on toimunud alameetmes kaks taotlusvooru, kus taotletud toetussumma kokku oli lähedane alameetmesse planeeritud eelarvega, mis on 11,3 miljonit eurot. • Heakskiidetud taotluste kogusumma on 6,2 miljoni eurot, mis moodustas 55% alameetme eelarvest. • Programmperioodi lõpuks planeeritud investeeringumaht on 20,5 miljonit eurot, millest poolel perioodil on kaetud heakskiidetud investeeringutega 82% (16,8 mln eurot) • Väljamakstud toetussummad moodustavad meetme eelarvest 18%. • Tegevustest on kõige enam toetusi määratud (74% toetuse summast) metsatehnika ostmiseks ja ning 26% metsamajanduslike tööde teostamiseks

23. Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamineHinnang ja ettepanekud • Meetmest taotlemine on kulgenud edukalt ja toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on hea. Tegevustest on kõige enam toetusi määratud metsatehnika ostmiseks ja pisut üle veerandi toetussummadest on läinud metsamajanduslike tööde teostamiseks. • Tuginedes küsitluse tulemustele, hindasid metsaomanikud toetuse mõju oma ettevõtte tulemustele ja konkurentsivõimele väga positiivseks. Vastanutest üle 51% andis hinnangu, et toetus on mõjutanud väga positiivselt metsade jätkusuutlikku majandamist. Vastanutest 64% oleks aga teinud investeeringu ka ilma toetuseta, küll ajaliselt hiljem või väiksemas mahus. • Metsaomanikud näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Väiksemate töömahtude juures on probleemne asjaolu, et peab teenuse tellima, see on majanduslikult ebaotstarbekas. • Ettepanek: Metsahooldustööde puhul kaaluda võimalust viia meede pindalapõhiseks toetuseks ilma kuludokumente menetlemata.

24. Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine Alameetme ülevaade Eesmärk: metsandussaadusi töötleva tööstuse (v.a mittepuidulisi metsasaadusi töötlev tööstus) mikroettevõtete üldise tulemuslikkuse, konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaali parandamine; uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutusele võtmine; metsaressursi täiuslikum/täielikum ärakasutamine; metsandustoodete lisandväärtuse suurendamine. • Alameetmes on toimunud kaks taotlusvooru. Kokku on esitatud 69 taotlust, heaks on kiidetud 35 taotlust kogusummas 1,7 miljonit eurot. • Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 6% alameetme eelarvest. • Koguinvesteeringute sihttase on kokku 13,5 miljonit eurot, millest poolel programmperioodil on kaetud heakskiidetud taotlustes planeeritud investeeringutega 27%. • Küsitlus: • 90% vastanutest nägi väga positiivset mõju ettevõtte majandustulemustele • 88% nõustusid väitega, et toetus on tõstnud ettevõtte tootlikkust. • 66,6% oli täiesti nõus väitega, et toetus on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti • 90% olid nõus väitega, et nende ettevõtte konkurentsivõime on tänu toetusele paranenud.

25. Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine Hinnang ja ettepanekud • Alameetmest taotlemine on küll suur, aga heakskiidetud on vaid pooled projektid. Põhjus on selles, et toetatavad investeeringud on piiritletud puidu kui toormaterjali töötlemisega, samas toetust soovitakse taotleda ka puidu edasiseks töötlemiseks. • Väljamaksete osakaal on madal, vaid 6% alameetme eelarvest. • Tegevustest on kõige suurema osakaaluga biokütuste tootmiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine (halumasin, hakkur, pressimisseadmed jne), see moodustab heakskiidetud koguinvesteeringutest 51%, kuid selle tegevuse väljamaksete osakaal on vaid 10%. • Omafinantseeringu tagamise keerukus on takistanud investeeringute elluviimist, mida kinnitab madal väljamaksete protsent. Investeeringu on teostanud väike osa taotlejatest, kes omafinantseeringu saavad katta omavahenditest. • Ettepanek: Lihtsustada taotlemise protsessi (osaliselt on seda ka juba tehtud, kuna pärast esimest taotlusvooru ei nõuta taotlemisel enam äriplaani esitamist). • Alameetmesse planeeritud mikroettevõtete arvu sihttase on 100, mis võtavad kasutusele uusi tooteid ja tehnoloogiaid. Kuna aga programmi esimesel poolel uue tehnoloogia kasutuselevõtu osas andmed ei kogutud, siis ei ole võimalik hinnata, milline on antud alameetme toetuse mõju uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamise seisukohalt ja kas sihttase on saavutatav. • Ettepanek: Selgemalt defineerida uute toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning koguda vastavalt sellele infot uute toodete ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu osas.

26. Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamineAlameetme ülevaade Eesmärk: loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine; metsatulekahjude ennetamine • Kahes taotlusvoorus kokku on esitatud 61 taotlust, heaks on kiidetud 49 taotlust kogusummas 5,7 miljonit krooni, mis on 17% alameetme eelarvest. • Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 2% meetme eelarvest. • Toetatavatest tegevustest peamiselt (70,7%) on toetatud metsatulekahjude ennetamist ning muu kahjustatud metsa taastamist on toetatud ligikaudu kolmandiku osas.

27. Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamineHinnang ja ettepanekud • Alameetmest on toetusestvaldav osa (70,7%) on läinud metsatulekahjude ennetamisele ja muu kahjustatud metsa taastamisele. Meetmest on toetust taotletud siiski vähesel määral ja meetme planeeritud mahust on täidetud 2%. • Meetme tõhusamat kasutamist võib takistada asjaolu, et abikõlblikud piirkonnad on kitsendatud kriteeriumiga - kõrge või keskmise tuleohuga piirkond, see kitsendus tuleneb EL õigusaktidest. • Ettepanek: Järgneval programmperioodil täpsustada toetatavate metsaalade määratlust. Hetkel on piiratud see kõrgema ja keskmise tuleohuga piirkonnaga, mis on määratletud maakonniti. Samas on Eestis ka madala tuleohuga määratletud maakondades kõrge tuleohtlikkusega metsaalasid. • Probleemiks võib olla ka vähene teadlikus alameetme võimalustest, kuna antud meetme taotlejate sihtgrupp on laiem võrreldes meetme 1.5 teiste alameetmetega. • Ettepanek: Tõhustada meetme võimaluste tutvustamist koostöö Keskkonnaametiga. Kui on toimunud metsapõleng, siis nõustavad Keskkonnaameti spetsialistid metsaomanikku, näiteks kahjude määramise osas. Sealjuures saavad nad ka metsaomanikku teavitada antud meetme võimlaustest. • Alameetme vähese kasutuse peamise põhjusena saab välja tuua, et perioodil 2007-2009 pole olnud suuri metsapõlenguid ega tormikahjustusi ning taotletud on toetust peamiselt ennetustöödeks.

28. Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaadustetöötlemineAlameetme ülevaade Eesmärk: toetada põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamist ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamist. Toetus on suunatud ka keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamisele, innovatiivsete investeeringute soodustamisele ja biokütuste tootmise ning bioenergia kasutamise edendamiseks. • Alameetme eelarve on 38,4 miljonit eurot. • Kahes taotlusvoorus on kokku on esitatud 74 taotlust, heaks on kiidetud 62 taotlust kogusummas 14,0 miljonit eurot, mis moodustab 36,4 % alameetme eelarvest. • Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 29 taotlust kogusummas 4,4 miljonit eurot, mis moodustab 11,5% alameetme eelarvest. • Enam toetatud tegevus on toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine (63%) • Kokku on saanud alameetmest toetust 54 ettevõtjat. Toetust saanud ettevõtjate sihttasemeks on 70, millest täidetud 77%.

29. Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine Hinnang ja ettepanekud • Alameetme rakendamine ei kulge ootuspärases tempos, meetme koguinvesteeringute sihttasemest on ellu viidud vaid 10% ja välja makstud 11,5% alameetme eelarvest. • Ekspertide poolt toodi probleemina välja meetme avanemine hilinemisega ja ettevõtjatele ebasobival suvisel perioodil. Lisaks suured toiduainetööstuse sektori ettevõtted ei saa toetust taotleda, mis ei ole kooskõlas sektori strateegilise arenguväljavaadetega. • Toetust saanud ettevõtete ekspordimaht moodustab 27% müügitulust. • Tegevused on seotud peamiselt seadmete ja tehnoloogia ostmisega ning rakendamisega. • Ettepanek: Laiendada meetmest toetust saavate ettevõtete ringi suurte ettevõtetega, mis asuvad maapiirkonnas. • Ettepanek: Lisada toetatavatesse tegevustesse ka väikeste ja keskmiste ettevõtte tootmise laiendamise toetus ja lisaks rekonstrueerimisele lubada ka uue ehituse ehitamist (mis on seotud tootmise laienemisega maapiirkonnas). • Ettevõtjatest 65% tunnetab investeeringutoetuse positiivset mõju toodete turustamise tõhususe paranemisel ja sellest tulenevalt ka turuosa suurenemisele. Toodete turustamise takistavate teguritena toodi välja hinnakonkurentsi, jaekaubanduse ketistumine ja kõrge omahind ning vähene turundus.

30. Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetusMeetme ülevaade Eesmärk: Põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. • Kokku on esitatud 254 taotlust, millest heaks on kiidetud 184 taotlust, kogusummas 24,2 miljonit eurot. • Seisuga 30.04.2010 on välja makstud 33% meetme eelarvest. • Planeeritud koguinvesteeringute maht on kokku 44 miljonit eurot ja hetkel on realiseerunud üle 30% eesmärktasemest. • Tegevustest on kõige suurema osakaaluga kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimine, mis moodustab investeeringute mahust ligi 39% • Küsitluse tulemusena • 71,4% vastanutest oli nõus väitega, et toetus on aidanud parandada ettevõtete majandustulemusi ning on paranenud ettevõtte tootlikkuse näitajad. • 78% tunnetavad toetuse positiivset mõju investeerimisotsuste langetamisele. • 67% hindavad toetuse mõju töökohtade säilimisele positiivselt. • Vastanutest 63% on nõus väitega, et toetus on aidanud kaasa ettevõtte konkurentsivõime parandamisele.

31. Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus Hinnang ja ettepanekud • Meede on oluline infrastruktuuri arendamise, tootmisvõimsuste rekonstrueerimise ja ettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast. Meetmest taotlemine ja toetuste abil investeeringuteplaanide elluviimine on kulgenud edukalt. • Meetme rakendamist kergendab projektide madal omafinantseerimise määr (10%), kuid arvestades projektide maksumust ja taotlejateks on ühistud on see põhjendatud. • Toetuse saajatest 92,9% on vastanud, et meede vastab täielikult nende ootustele. • Ettepanek : Lisada toetatavatesse tegevustesse väiksemamahuliste maaparandusprojektide ja hooldusprojektid. Vahehindamise aruande esitamise hetkeks oli planeerimisel muudatus kus hindamiskriteeriumid on löödud lahku ühistutele ja ettevõtjatele. Ühistute puhul eelistatakse suuri maaparandussüsteeme, ettevõtjate korral on eelistuses väiketootja.

32. MAK rahakasutus 1. telg

33. MAK rahakasutus 1. telg • 1. teljes on eelarvest toetust taotletud 73%. Heakskiidetud toetuse summa moodustab teljes 49% meetme eelarvest; väljamakstud summa 40% eelarvest ning 47% heakskiidetud summast • Kõige populaarsemad (taotluste ja heakskiitmiste osas)1.telje meetmed on 1.2 ning 1.4.2. • Ootuspäraselt taotletud toetusteks võib lugeda meetmeid 1.3 (tegevus 2), 1.4.1, 1.5.1 ning 1.8. Nendes meetmetes on seni taotluseid laekunud üle 50% meetme eelarvest, kuid mitte rohkem, kui meetme kogueelarve võimaldaks välja maksta ning eesmärgistatud indikaatorite sihttasemed on 2013. aastaks saavutatavad. • Alataotletud meetmetena võib välja tuua meetmed 1.1, 1.3 (tegevus 1), 1.4.3,1.5.2, 1.5.3, 1.6. Neis on siiani toetusi taotletud alla 50% eelarves ettenähtud summast või on määratud ja/või väljamakstud summade osakaal eelarvest väike. • Ettepanekud: • Soovitame mitte vähendada tervikuna 1. telje eelarvemahtu ja telje meetmete vahel teostada raha ümberjagamist. Juhul kui meetmed on seni olnud alataotletud, soovitame esmalt vaadata üle toetuse andmise tingimused, muutmaks neid eesmärgi saavutamiseks taotlejale atraktiivsemaks. • Soovitame järgmisel programmperioodil liikuda investeeringute otsetoetustelt kogu tootmisahela väärtuse kasvatamisele ja integreerimisele et soodustada enam põllumajanduse ja toiduainetööstuse koostööd ning integreerumist

34. 2. Telg MAK 2007-2013 4. Telg - Leader • Telg • Konkurentsivõime parandamine 2. Telg Keskkonna ja paikkonna säilitamine 3. Telg Elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

35. Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Meetme ülevaade Eesmärk: säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise. • Vahehindamise seisuga (30.04.2010) on toimunud 3 taotlusvooru. • Meetme eelarvest on kasutatud 48% ehk 25,7 mln EUR (eelarve 53,5 mln EUR) • Taotlejate arv on langenud, kuid taotlusalune maa suurenenud – taotlejateks pigem suurtootjad. • Toetatav pindala plaanitud sihttasemest 17% suurem ning toetatute arv 6% väiksem

36. Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Hinnang ja ettepanekud • Tegemist eelmisest perioodist ülekantud toetusmeetmega ja huvi toetuse vastu vastab prognoositule ning programmperioodi lõpuks on püstitatud eesmärgid saavutatavad • Ebasoodsamate piirkondade toetus on asjakohane, kuna kompenseerib piirkonna iseärasusest tingitud tegutsemisel tekkivad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. • Toetuse mõjud maapiirkondade ja sealse kogukonna säilimisele on seotud lühiajalise kompensatsiooniefektiga, mis pikendab tõenäoliselt taotlejate tegevuse jätkamise ratsionaalsust • Positiivne mõju on olnud toetusskeemi üheaastaseks kohustuseks muutmisel • Ettepanekud: • Soovitame järgneval programmperioodil diferentseerida eri piirkondade toetusmäärad, kuna ebasoodsamate piirkondade mõjud võivad eri piirkondades olla erinevad ning nõuda erinevas mahus kulutusi nendega toime tulemiseks • Soovitame järgmiseks programmperioodiks üle vaadata 2004. aastal määratletud ebasoodsamad piirkonnad, kuna 2004. aastal piiritletud alad ei pruugi olla enam asjakohased ning võimalik, et määratletud ebasoodsamate piirkondade nimekiri peaks olema laiem • Vaadata üle meetme nõuded selliselt, et need ei oleks vaid kompenseeriva iseloomuga, vaid toetaksid enam ka keskkonnaeesmärke

37. Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Meetme ülevaade Eesmärk: Tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega. • Vahehindamise seisuga (30.04.2010) on toimunud 3 taotlusvooru. • Ära on kasutatud ligikaudu 24% eelarvest (8,7 mln eurost) • Kasusaajate arv on 93% sihttasemest (1500) ja toetusealune pindala 59,3% sihttasemest (38 000 ha) • Keskmine rahakasutus aasta kohta ligikaudu 703 000 eurot.

38. Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Hinnang ja ettepanekud • Natura toetus põllumajandusmaale on olulise tähtsusega antud piirkondades tegutsevatele tootjatele, kompenseerides nende täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulusid seoses Natura alal tegutsemise nõuetega • Keskkonna seisukohast on antud piirkonnas seatud nõuete täitmine oluline • Keskmist aastast rahakasutust arvestades praeguse taotlusaktiivsuse juures programmperioodi lõpuks kogu eelarvet ära ei kasutata • Meetme kasusaajate arv ja toetusalune pindala on kasvava trendiga, kuid seatud eesmärke (1500 kasusaajat ja 38 000 ha) perioodi lõpuks tõenäoliselt ei saavutata • Ettepanek: Suurendada kõikide rakendusasutuste poolt teavitustegevust Natura aladel tegutsevate taotlejate seas (nt otsekontakt omanike või maakasutajatega) • Suurimaks probleemkohaks on olnud ebakõla maaomanike ja rakendajate poolsel Natura alade määratlemisel ja kaardistamisel, mille tõttu on tekkinud ebakõlasid taotlejate ja rakendajate andmete vahel. • Ettepanek: jätkata Natura alade kaardimaterjali ühtlustamisega, vältimaks edaspidiseid ebakõlasid ja probleeme

39. Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbraliku majandamise toetusMeetme ülevaade • Eesmärk: Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse maksmise eesmärgiks on: • soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit • laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses • tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust • Seisuga 30.04.2010 on toimunud 2 taotlusvooru. • 2009. a broneeriti sisuliselt kogu KSMi eelarve perioodi lõpuks (5-aastased kohustused) • Eesmärgistatud toetuse aluse pinna sihttase on ületatud 17% võrra (sihttase 400 000 ha), taotlejate arv moodustab 43% seatud eesmärgist (5000) • KSM toetust taotleti kõigis maakondades, 83% taotlusalusest pinnast sooviti toetust KSM põhi- ja lisategevuse eest ning ainult 17% taotlejatest piirdus KSM põhitegevusega

40. Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbraliku majandamise toetusHinnang ja ettepanekud • Keskkonnasõbraliku majandamise meede on olnud taotlejate seas väga populaarne, meetme eelarve taotleti täis juba 2009. aastal • Toetudes PMK poolt läbi viidud uuringutele on toetus kohustuse alustel aladel kaasa aidanud bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ning vee ja mulla kvaliteedi säilimisele • Ettepanekud: • Teha täiendavat teavitustööd ja pakkuda koolitusi eelkõige väetiste kasutamise osas, tagamaks nende teadliku ja õiget kasutamist (eelkõige tähelepanu pöörata sellele, et väetisi kasutatakse normi piires, kuid piisavalt, tagamaks mullaviljakuse säilimise) ning tagamaks seeläbi paremini keskkonnakaitselisi eesmärke. • Alameetme nõuded on pisut leebed, mistõttu tuleks keskkonna eesmärkide paremaks täitmises meetme nõuded järgmiseks programmperioodiks üle vaadata

41. Alameede 2.3.2– Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: Mahepõllumajandusliku tootmise toetamise eesmärgid on järgmised: säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti; toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele; toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet. • Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 24% • Eesmärgiks seatud toetuse alusest pinnast on saavutatud 89% (sihttase100 000 ha-st) • Plaanitud 1800 toetuse saajast on toetust saanud 67%

42. Alameede 2.3.1 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Hinnang ja ettepanekud • Meede on olnud asjakohane ja vajalik mahetootjate konkurentsivõime toetamiseks • Taotlejate arv ja taotlusalune pind on aasta-aastalt on kasvanud. • Toetuse üheks eesmärgiks on mahetootmise ja turustamise integreerimise toetamine. Antud eesmärk ei ole päris saavutatud ning pigem on toetus olnud suunatud mahetootmise toetamisele ning vähem on see kaasa aidanud turustamisele • Ettepanek: kaaluda võiks toetusmäära tõstmist nende tootjate puhul, kes tegelevad ka mahetoodangu turustamisega või kaaluda uute meetmete (mis aitaksid kaasa turustamisele; töötlemisele) sisseviimise võimalust. • Segadust on tekitanud koolitajate ja koolitusel osalejate andmebaasid • Ettepanek: jätkata koolitusandmebaaside korrastamise ja ühtlustamisega, vältimaks edaspidiseid segadusi

43. Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu loomapidamise toetusMeetme ülevaade Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. • Meetme eelarve on 3,5 mln eurot, millest on kasutatud 41% eelarvest • Ohustatud tõugu loomade arv on suurenenud

44. Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu loomapidamise toetus Hinnang ja ettepanekud • Toetus on asjakohane ning täidab oma eesmärki • Meede on rakendunud hästi ning on oluline ohustatud tõugu loomade säilitamiseks ja kaitseks • Ettepanek: • Soovitame järgmisel programmperioodil laiendada toetatavate tõugude nimekirja, näiteks Eesti maalambaga (kui see saab ohustatud tõuna tunnustatud).

45. Alameede 2.3.4 – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetusMeetme ülevaade Eesmärk: on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi “Sangaste” säilimine. • Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 1% • Eesmärgiks seatud 10 000 ha-st toetuse alusest pinnast on saavutatud 3,1%

46. Alameede 2.3.4 – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetusHinnang ja ettepanekud • Meetme eesmärgiks on toetada kohaliku sorti taimede kasvatamist, mis oma madalama saagikuse tõttu jäetakse sageli kõrvale ning panustatakse imporditud sortidele, mis kohalike kasvutingimustega on vähem kohanenud • Rahvusvaheliste lepete alusel peab iga riik säilitama kultuurtaimede aretamiseks oma sordiaretuse algmaterjali ning seetõttu on antud meede asjakohane • Meede on alataotletud, mille peamiseks põhjuseks on antud taimesordi vähene kasvatamine. Sangaste rukki sortide säilimisele ja geneetilise mitmekesisuse säilimisele on meetmel küll teatud mõju, kuid antud kujul on meetme mõju 2. telje eesmärkide saavutamisse väga minimaalne. • Ettepanek: Selleks, et meede oma väärtust paremini täidaks, oleks soovitav järgneval programmperioodil lisada toetatavate sortide nimistusse veel teisigi kohaliku väärtusega sorte. Näiteks õuna- ja marjasordid, kartulisordid

47. Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusMeetme ülevaade Eesmärk: tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund. • Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 37% • Eesmärgiks seatud toetuse alusest pinnast (35 000 ha) on saavutatud 61% • Plaanitud 1500 toetuse saajast on toetust saanud 54%

48. Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusHinnang ja ettepanekud • Meede on rakendunud hästi ning täitmas oma eesmärke. Meede aitab säilitada ja suurendada elurikkust, maastikulist mitmekesisust ja aitab tagada alade jätkuvat majandamist • Senised taotlusvoorud on näidanud, et eelarvestatud rahaline maht täis taotletud. Seetõttu meetme eelarve perioodi lõpuks tõenäoliselt täidetakse • Toetus hõlmab ainult Natura 2000 alasid, ehkki ka väljaspool neid alasid on väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. Lisaks toimivad tähelepanuta jäänud poollooduslikud kooslused ka oluliste vahelülidena Natura 2000 alal asuvate poollooduslike ökosüsteemide elurikkuse hoidmisel • Ettepanek: Soovitame toetust laiendada ka väljapoole Natura 2000 alasid • Hetkel on kasutusel kaks erinevat toetusmäära (puisniidud ja ülejäänud). Antud liigitus on aga liiga üldine ning mõned alad, mis ei liigitu puisniitude alla vajavad samuti rohkem hooldamist • Ettepanek: Toetusmäärade osas teha rohkem astmeid või vaadata üle käesoleva programmi alade liigitus nii, et alad, mis sarnaselt puisniitudele vajavad rohkem ressurssi oleksid samuti kõrgema toetusmääraga • Probleeme on tekitanud poollooduslike koosluste andmebaaside täpsus ja ajakohasus • Ettepanek: Poollooduslike koosluste andmebaaside korrastamine, eesmärgiga saada ajakohastatud pilti poollooduslike piirkondade paiknemisest ja sealsete koosluste olemasolust

49. Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Meetme ülevaade Eesmärk: parandada loomade heaolu, säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta kultuurrohumaade mullaviljakust. • Toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud ca 23% • Toetatud loomühikute arv ületab 29% võrra seatud sihttaseme (80 000) • Taotlejate arv ületab 11% võrra planeeritud sihttaseme (2000)

50. Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Hinnang ja ettepanekud • Meede on asjakohane, toetades karjatamise jätkumist ja tagades sellega seotud kulude hüvitamise • Juba esimese taotlusvooruga ületas taotlemine plaanitud aastaeelarve. Taotlemisaktiivsuse vähenemist ei ole näha ka järgnevatel aastatel. Seetõttu kasutatakse eelarve programmperioodi lõpuks ära ning võib tekkida vajadus ka suurema eelarve järele. • Ettepanek: Vaadata üle seatud eesmärgid ja sihttasemed • Taotlejad ei ole alati teadlikud oma registriandmete seisust • Ettepanek: Panna täiendavalt rõhku loomade registrite täiendamisele ning teha teavitustööd e-PRIA kasutamisvõimaluste osas, eesmärgiga tagada taotlejate teadlikkus oma registriandmete jälgimise osas ning tagamaks registrite sisu ajakohasus • Praeguste seireandmete põhjal ei ole võimalik hinnata loomade karjatamisest tulenevat keskkonnamõju • Ettepanek: Leida võimalus karjatatavate loomade seostamiseks karjatamiseks kasutatava maaga. Ühe võimalusena võiks taotlemisel paluda määratleda, millisel maa-alal on planeeritud loomade karjatamine