1 / 82

RUUM

RUUM. RUUM. Jutu sisu. Ruumi tootmine ja tarbimine Elatud ruum, sotsiaalne ruum, turismiruum... Ruumilise identiteedi kujunemine ja muutumine Ruumide hierarhia ja funkamine Ruumi ja regiooni planeerimine Planeerimise hierarhia. MIS ON JA KUIDAS TEKIB RUUM? KES TOODAB?.

temima
Télécharger la présentation

RUUM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. RUUM RUUM

  2. Jutu sisu . • Ruumi tootmine ja tarbimine • Elatud ruum, sotsiaalne ruum, turismiruum... • Ruumilise identiteedi kujunemine ja muutumine • Ruumide hierarhia ja funkamine • Ruumi ja regiooni planeerimine • Planeerimise hierarhia

  3. MIS ON JA KUIDAS TEKIB RUUM?KES TOODAB?

  4. Konkreetse ruumi koloniseerimine ja taastootmine. Lefebvre (1991), Gregory (1993) ja Soja (1996) järgi.

  5. Ruumi parameetrid • Dünaamika – geograafia on muutuv • Kvantitatiivsedmuutused • Kvalitatiivsedmuutused • Evolutsioonilisedmuutused • Revolutsioonilisedmuutused • Difusioon– geograafia on kõikjal • Kontsentratsioon-dekontsentratsioon • (Linnastumine-lahtilinnastumine, homogeniseeerumine-segregeerumine)

  6. Loodus-, inim- ja meieruumi võrdlus • ASUKOHT (location)  füüsiline määratlus Skaalad • KOHT (place)  isikust lähtuv määratlus, selgelt piiritletav geograafilise ruumi osa, milles on inimesed ja asjad ja millel on oma sisemistest teguritest(arengutest) tulenev eripära • Tähtsus, tuntus, väärtused • Keskkond, keskkonnakvaliteet • KOLLEKTIIVNE RUUM -> meieruum, regioon,

  7. 4 ruumikategooriat Ruum (space, Raum, tila)geograafia on teadusruumist • Füüsilised (looduslikud, nähtavad-katsutavad) ruumid • Sotsiaalsed (elatud, institutsionaalsedjamajandus-) ruumid • Sümboolsed (abstraktsed, kujutletavad, loodavad, planeeritavad, verbaalsed, tähendus) ruumid • Tunde (kallidjakollektiivsed, väärtustejapühad) ruumid

  8. Koha vaim, genius loci • Relph (1976, 29): ‘Places are sensed in achiaroscuro of setting, landscape, ritual, routine, otherpeople, personal experience, care and concern for homeand the context of other places’. • Koha vaim (thespiritofplace, geniusloci) • Norberg-Schulz, Tuan • Kohaarmastus ja kartus (topophilia & topophobia); kohast hoolimine (fieldofcare) • Tuan

  9. Kohatunnetus • Senseofplace • identity of/with place • insideness • Relph • ‘The term ‘sense of place’ is often used to mean the same as ‘spiritof place’ (genius loci). This is confusing. It is more appropriate tounderstand ‘sense of place’ as the (individual) awareness of spiritof place, and as a faculty which individuals possess rather than aproperty of the environment.’

  10. The identity, spirit and quality of a place are constitutedby: • the natural and anthropogenic environment; • localpeople, who form the social environment; • symbolic meanings; • and stories (narratives) told about the place, • Includinghistory, (urban) legends, current images in the media, and • stories spread on the basis of personal experience. • Thequality of a place depends on a human context shaped bymemories and expectations, by stories of real and imaginedevents and by historical experiences located there (Walter1981, 141).

  11. Looduslikruum (natural/physical space) – inimesepooltmõjutamataruum • Tajuruum (perceived space) – inimesepooletmeeltegatajutavruum, MAASTIK • Kujutletavruum (conceivedspace) – ideaalne, planeerijate, arhitektide jt. pooltloodav-unistatav, kuidreaalsusesmitteeksiteerivruum • Elatudvõisotsiaalneruum (lived space) – inimestetunnetel, kollektiivsuseljategevuselpõhinevruum, ka kogukond (community), misinitsieeribruumimuutmise • Abstraktneruum (abstract space) –visoon, ühiskonnakujundaminearvestadesniiväliseidkui ka sisemisipiiranguid • Konkreetneruum (concrete space) – igapäevasestarbimises-tootmisesolevruum

  12. Ruumi kadu ja tootmine • Ruumi kokkutõmbumine (shrinkage) Uued tehnoloogiad IT & TC • Kauguse kadu (death) Tegelikult vaid füüsilise kauguse kadu mõnede inimeste tarvis Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine!! Ruumi tootmine (production) • Taastootmine • Tootmine • Loomine

  13. Piirideta ruumid ja muutuvad piirid • soft spaces & fuzzy boundaries • Haughtoni ja Allmendingeri järgi • Suurenev füüsiline ja eriti virtuaalne mobiilsus • Mitmetasandiline valitsemine (multilevel governance) • Devolution (detsentraliseerimine) • Muutuvad skaalad (rescaling)

  14. Kaasaegne ruumiplaneerimine on • Laiahaardeline ja piirideta • Visionäärne, laialdaselt kaasav • Integreeriv, probleemile (mitte kitsale seadusele või ametkondlikule huvile) keskenduv • Pro-aktiivne ja koordineeriv, uusi ressursse kaasav ja adhoclahendusi pakkuv • Osalev ja uusi ühendusi tekitav • VERSUS maakasutuse planeerimine

  15. Identiteedi jõud Maslow' vajadustepüramiid

  16. Mälu- ja dokumenteeritud regionid Lahtiõppimine B REGIOONI KADU Uuesti loodud institutsioonid Taaskasutatav sümbol Taasloodud territoorium (kollektiivne) õppimisprotess Loov (liidrite) etapp . IV Määratletut roll: Regionaalse identiteedi moodustumine (Vaimne ruum) III Institutsio-naalne vorm (Sotsiaalne ruum) II Sümbolistlik vorm (Sümbolruum) I Territoriaal-vorm (Tajuruum) A REGIOONI UUENE- MINE R e g i o n a l i s e e r u m i s p r o t s e s s Re-institutsionaliseerumine Re-sümboliseerumine Re-territorialiseerumine Regionaliseerumisprotsess: regioonideteke, muutuminejakadu Paasi (1986), Lefebvre (1991), Soja (1996), Maskell & Malmberg (1996), Riikonen (1997) järgi.

  17. Mis on ruum ja kuidas seda hallata? • Inimene loob ja taastoodab ruumi: • sünnib, suhtleb ja sõbruneb • loob koos teiste inimestega märgisüsteemi ja kultuuri • ehitab, muudab füüsilist keskkonda • peab OMA RUUMI ja OMASID kalliks – armastab KOHTA • Hea oleks kui halduspiirid ühtiksid toime- ja kultuuripiiridega • Administratiiv- ehk käsuregioonid, poliitilised struktuurid • Funktsionaalsed ehk toimeregioonid • Kultuuri- ja identiteediregioonid • Tehnoloogia ja majandus muudab pidevalt ruumi • Muutuv hõivestruktuur ja mobiilsus (vanaisa-isa-poeg)

  18. Eesti eluruumi ja keskuste kujunemine Kihelkonnad ja maakonnad - kindluslinnad Maakonnalinnad ja “paunvered” Tööstuslinnad, kolhoosid ja “mustamäed”

  19. Eesti haldusjaotus 13. sajandil

  20. Eesti haldusjaotus 17. sajandil

  21. Keskused ja nende hierarhia Ääremaa, perifeeria (keskuse rekreatiivne tagamaa) KESKUS(linn) TAGAMAA maapiirkonnad Linnaregioon = Linn + eeslinnad Rändevood

  22. Eesti keskused 1935 Allikas: Kant1935/2007

  23. Eesti keskused 1970 Allikas: Nõmmik 1970

  24. Hobuvankri ajastust autoajastusse • Eesti tükid ja keskused vanal ajal • Kihelkonnad ja maad (maakonnad) • Kindlus-kaubalinnad • Eesti tükid ja keskused 19. lõpp – 20. saj algus • Vallad ja maakonnad • “Paunvered” ja maakonnalinnad • Eesti tükid ja keskused nõuka-ajal • Rajoonid ja kolhoosid (külanõukogu?) • Rajoonilinnad ja kolhoosikeskused

  25. RuumiDE HIERARHIA JA MÕÕTMINE

  26. Ruumide hierarhia • koht/paik • kant • kogukond/kommuun/vald • regioon/maakond • rahvas (riik) • REGIOON kui riikide kogum (LMR) • Majandusliidud - EL

  27. Kolme tüüpi regioone • * Administratiiv- ehk käsuregioonid, poliitilised struktuurid • * Funktsionaalsed ehk toimeregioonid • * Kultuuri- ja identiteediregioonid

  28. Põhiindikaatorid ruumiliste (regionaalsete) erisuste mõõtmisel: • SKP • tööpuudus • migratsioon • sissetulekud • hõivestruktuur

  29. SKP

  30. Töötuid 2009

  31. Rände ja tulu seosed

  32. Elanike arvu muutus 2005-11

  33. Viimase aja ruumimuutused Linnastumine ja eeslinnastumine City, eeslinnad,datšadja hajalinn (maa) Kasvav liikuvus (mobiilsus) Riigihalduse ümberkorraldamine

  34. Eestis ehitatud elamispind % ajaperioodil Allikas: Statistikaamet

  35. Allikas: Statistikaamet/Siseministeerium

  36. Tegelik elanike siseränne on veelgi suurem Allikas: Ahasjt 2010 Mobiilpositsineerimise andmete erinevus rahvastikuregistrist

  37. Eestisregistreeritudsõidukid Allikas: Antov 2010

  38. Ametkondlik piiride vedamine Allikas: Siseministeerium

  39. Reaalsed tööturualad Allikas: Ahasjt 2010

  40. Keskuste teeninduslikud tagamaad Allikas: Ahasjt 2010

  41. Eestimaa tükid ja tulevik • Eesti koosneb kümnekonnast tükist + pluss erandid • Väikekeskused hääbuvad kuna ei paku piisava tasemega töökohti ja teenused • Küll on need jätkuvalt elamisruumid + hea koht kogukonna kokkusaamiseks ja sealse elu korraldamiseks • Kui Eestit juhtida edasi 226 kohast, siis tähendab see edasist territoriaalse arengu erisuste ja ääremaastumise kasvu • Kui inimesel ei ole poole tunni kaugusel tööd ja tema lapsel korralikku kooli, siis ta lahkub • Kui pole juurdepääsu, teenuseid ja elukeskkonda, loobuvad ka “suvikud” saamaks “püsikuks” (Jaan pean linna tagasi kolima) • Lahendus: taastada tugev maakondlik haldus! • Vt. ka Barca raport  (toime)regioonide võimekuse tugevdamine

  42. Saamegi regionaalprobleemi • Regionaalprobleemi all mõeldakse enamasti regionaalse arengu sotsiaal-majanduslikust tasakaalustamatusest tulenevaid probleeme (Wadley, 1986, 39). • Regionaalprobleemi teket ei ole võimalik seletada ainuüksi nähtuste/protsesside ruumilise jaotumisega, ega ka näha selle põhjusena piirkondi kui selliseid, vaid eelkõige tootmise organisatsioonist tulenevaid asjaolusid (Massey, 1979, 243).

  43. Deindustrialiseerumine ja tertsiariseerumine • Globaliseerumine ja tehnoloogiamuutus • Muutuv nõudlus tööjõule ja infrale • Teenidussektori osakaalu kasv  duaalne linn • Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused kesklinnades • Kesklinnade tootmise ja osa teeninduse kärbumine • Tööstus lahkub linnast (liikluse ja maa hinna tõttu) • Tehaste sulgemine: tootmise suundumine perifeeriaase: maapiirkondadesse ja arengumaadesse

  44. Restruktureerimise vajadus ja takistused • Olemaolev tööstusbaas on takistav või soodustav tegur? • Oskustööjõud ja selle kontsentratsioon • Tööstuse kontsentratsioon (rigiidsed sotsiaalsed struktuurid ja keskkonna saastumine) • Tööstuse kapitalimahukuse ja töökohtade iseloomu muutus • Sooline muutus: naiste teenindushõive suureneb, meeste tööstustöökohad kaovad • Uued (globaalsed) ruumimustrid: peakorterid, hi-tech pargid ja tööstuspargid kiirteede ja lennujaama läheduses

  45. Harutehasemajanduse head ja vead • HT eelised: tehnosiire, know-how, kapitaliseeritus • HT puudused: • raske loobuda kui neid juba on (spetsiifiline majandus), • sõltuvus välisomandist ja kapitalist nõrgendab kohalikku initsiatiivi ja innovaatilisust, • otsustajad on väljaspool ja nad ei sõltu oma otsuste tulemustest, • paremad töökohad: juhtimine, uuringud, finants, marketing ja vastavad sissetulekud on väljaspool. • HT on sõltuvad või sunnitud kasutama oma emaettevõtte teenuseid ja sisendeid, mistõttu seos kohaliku majandusega väike. • HT on kõige tõenäolisemalt suletavad, sest omamata olulist kohta suurettevõtte struktuuris, sulgetakse need võimalike raskuste ja tehnoloogilise mahajäämuse korral kõigepealt

  46. Regionaalplaneerimise ajalugu Ruumi ja regiooni planeerimine

  47. Ruumiplaneerimise paradigmad • Süsteemne planeerimine • Ratsionaalne planeerimine • Marksism (strukturaalne planeerimine) ja “kriitiline teooria” • Uus parempoolne planeerimine • Pragmatism • “Esindav” planeerimine ja pluralism • Postmoderne planeerimine • Kollaboratiivne (osalus)planeerimine Allikas: Allmendinger 2002

More Related