1 / 36

Teehoolduskulud elukaare jooksul

Teehoolduskulud elukaare jooksul. Ain Valdmann Ph.D. Teedekonverents "Eesti tee innovatsioonini". Teehoolduskulude kavandamise alused.

tevin
Télécharger la présentation

Teehoolduskulud elukaare jooksul

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teehoolduskulud elukaare jooksul Ain Valdmann Ph.D. Teedekonverents "Eesti tee innovatsioonini"

  2. Teehoolduskulude kavandamise alused Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37peab vallal või linnal olema arengukava. Linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument. Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast.

  3. Tallinna arengukava 2009-2027 Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 129 kehtestati Tallinna arengukava 2009-2027. Arengukavas püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linna ametiasutused. Arengusuunad: Tallinna tänavavõrgu arendamise tähtis meetmekompleks on ida-läänesuunaliste magistraalteede rajamine. Oluline on Tehnika-Veerenni-Filtri tänavate ühendustee ehitamise jätkamine ja Pärnu maantee rekonstrueerimine. Infrastruktuuri arengu seisukohalt on oluline Haabersti ristmiku ja Tallinna väikese ringtee väljaehitamine. Elulise tähtsusega on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine. Kavas on rekonstrueerida Pääsküla ja Nõmme raudteeülesõit

  4. Tallinna arengukava 2009-2027 5. peaeesmärk:kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn Meede 2: teedevõrgu hooldamine ja arendamine Peamised tegevused tulemuse saavutamiseks: Teeregistri haldamine, andmete kogumine ja kasutamine teedevõrgu arendamisel  Teerajatiste aastaringne korrashoid ja remontimine Teerajatiste puhastamine Käigutunnelite hooldamine Tänavavalgustussüsteemide hooldamine ja taastusremont Teede ja tänavate kapitaalremont ja rekonstrueerimine Uute magistraalide ja mitmetasandiliste ristmike ehitamine Kergliiklusteede ja jalgrattaparklate võrgu väljaehitamine Tänavavalgustussüsteemi ehitus ja renoveerimine

  5. Tallinna arengukava 2013-2020 Tallinna Linnavalitsuse 26.09.2012 istungil toimus Tallinna arengukava 2013–2020 esimene lugemine. Hetkel on kava volikogus menetlemisel. Tallinna arengukavas 2013−2020 kavandatud tegevusi rahastatakse linnaeelarve võimaluste kohaselt ja kooskõlas eelarvestrateegiaga. Uue arengukava kinnitamisega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsus nr 129 „Tallinna arengukava 2009−2027 kinnitamine”.

  6. Tallinna arengukava 2013-2020 arenguvisioon Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas – armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner. Arenguvisiooni konkretiseerivad kuus peaeesmärki, mis on formuleeritud strateegias „Tallinn 2030” ja millest linna kommunaalmajanduse arengu ja investeeringutega on seotud 5. peaeesmärk: kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn

  7. Tallinna arengukava 2013-2020 5. peaeesmärgi meetmed ja peamised tegevused: Alleesmärk 5.1 Liikumisteed on integreeritud ühtseks linnastupõhiseks tervislikuks, mugavaks, ohutuks, ressursi- ja energiasäästlikuks liikumiskeskkonnaks, mis tagab tallinlastele hea ligipääsu kodule, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele Meede 2: teedevõrgu hooldamine ja arendamine Meede 5: meretranspordi arendamine Alleesmärk 5.2 Linnaruum on hooldatud ja heakorrastatud ning toimib keskkonda säästev jäätmekäitlus Meede 1: linna haljasalade hooldus ja rekonstrueerimine Meede 6: hoonete ja kruntide heakorrastamine Meede 7: ehitatud keskkonna väärtuse suurendamine

  8. Tallinna arengukava 2013-2020 5. peaeesmärgi meetmed ja peamised tegevused: Alleesmärk 5.4 Tehnilise infrastruktuuri teenused on kvaliteetsed, linnaelanikele kättesaadavad ja vastavad ohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele Meede 1: vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse tagamine Meede 2: sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise tagamine Meede 3: energiasüsteemide säästlikkuse suurendamine

  9. Perspektiivsed magistraaltänavad Tallinna arengukava 2013 - 2020

  10. Teehoolduskulude kavandamise alused Tallinna teede ja tänavate remondi normatiivid – kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 määrusega nr 94. Kinnitatud normatiivide eesmärgiks on tagada majandus -ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002 määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” täitmine. Määrus sätestab, et Tallinna Kommunaalametil võtta teede ja tänavate remondi normatiivid aluseks linna omandis olevate teede ja tänavate teehoiukava koostamisel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada teede ja tänavate korrashoid. Teeseaduse § 10 lg 3 sätestab, et tee omanik on kohustatud hoidma tee Teeseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis, seaduse § 25 lg 3 kohaselt valla või linnavalitsus korraldab kohalike omavalitsuste omandis olevatel teedel teehoiu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liikumiseks nendel teedel.

  11. Tallinna teede ja tänavate remondi normatiivid

  12. Teede investeeringute kavandamise alused Tallinna Kommunaalameti poolt arvestatud vajalik teede remondi maht aastas on 43 mln €. Linn on pidevalt situatsioonis, kus ei piisa raha linna teede ja tänavate sõidetavuse nõuete tagamiseks. Samas on Tallinnas 1313 nimelist kohalikku tänavat kogupikkusega 833 km ja 239 km kvartalisiseseid teid, mis vajavad üha suureneva liiklusintensiivsuse tõttu pidevat hoolt.

  13. Teede investeeringute kavandamise alused Tallinna Kommunaalameti tellimusel iga-aastane AS Teede Tehnokeskuse poolt teostatav töö “Tallinna magistraal-jaotustänavate teekatete seisukord”. Tallinna magistraal-jaotustänavate 2012.a mõõtmistulemuste alusel vajavad remonti 26 magistraal-jaotustänava teelõiku ja 9 juurdepääsu-kõrvaltänava teelõiku kogupikkusega 38,2 km ja kogumaksumusega 29.9 milj. €. Kapitaalremondi vajadusega magistraal-jaotustänavad: Astangu tänav , Järveotsa tee, Põdra tänav, Rohu tänav, Tähetorni tänav, Tööstuse tänav, Vabaõhumuuseumi tee, Vana-Rannamõisa tee, Heina tänav, Maleva tänav, Kentmanni tänav, Kotzebue tänav, Mähe tee, Niine tänav, Vana-Kalamaja tänav.

  14. Tallinna magistraal-jaotustänavate teekatete seisukord 2012.a mõõtmistulemuste alusel Taastusremondi vajadusega magistraal-jaotustänavad A.Lauteri tänav, Kadaka tee, Kakumäe tee, Tehnika tänav, Vana-Kalamaja tänav. Taastusremondi vajadusega juurdepääsu-kõrvaltänavad: Betooni tänav, Kolde pst, Laki tänav, Lennujaama tee, Türi tänav, Vana-Lõuna tänav, Ümera tänav.

  15. EL rahastamisega planeeritud objektid Transpordi arengukava 2014-2020 koostamise ettepanekud Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Peterburi tee rekonstrueerimine, Põhjaväila ehitus ja Russalka ristmiku rekonstrueerimine, Pääsküla eritasandilise raudteeületuskoha rajamine, J.Smuuli tee raudteeviadukti II etapi ehitustööd ja Suur- Sõjamäe tn (Kesk-Sõjamäe tn -linna piir) rekonstrueerimine, Petrooleumi tn (Tallinna Sadama kinnistu kuni Narva mnt), Narva mnt (Russalka ristmik – J.Smuuli tee), J. Smuuli tee (Narva mnt kuni Peterburi tee)

  16. Kommunaalameti valdkonnas rakendatud välisprojektid • Perioodi 2007-2013 struktuuritoetust on eraldatud alljärgnevatele investeeringuprojektidele: • 1) Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas – Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetus 54,597 milj. €, sh • 110kV õhuliini asendamine maakaabliga; • ajutiste ümbersõiduraudteede rajamine; • Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise põhitööd; • sademevete eelvoolu rajamine Laagna-Gonsiori ristmik-Tallinna laht; • sadevete kanalisatsioonikollektori rajamine ja veetorustike (VK5-VK6 ja VK7-VK8) ümbertõstmine; • ehituse omanikujärelevalve; • maade võõrandamine. • 2) Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas II etapp - ÜF toetus 10,792 milj. €, sh • Järvevana-Tehnika ühendustee rajamine; • Tartu mnt rekonstrueerimine • ÜF toetus kokku 65,389 milj. €

  17. Kommunaalameti valdkonnas rakendatud välisprojektid 3) Veerenni-Filtri tee ühendustee rajamine – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus 1,638 milj. €. 4) Kadrioru pargi Kirdetiigi rekonstrueerimine - ERF toetus 0,3 milj. €. 5) Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine -  ERF toetus 3,082 milj. €, sh Rannamõisa tee kergliiklustee Valdeku tn - Viljandi mnt kergliiklustee Astangu raudteetammi kergliiklustee Pärnu mnt ja Järveotsa tee vahelise kergliiklustee ning Tähetorni tn. 3, 59a ja Vääna tn 45 vastav parklate rajamine Harkumetsa kergliiklustee Randvere tee - Pärnamäe tee (Tallinna terr.) kergliiklustee Pärnamäe tee(Randvere tee-linna piir) kergliiklustee rajamine Männiku tee kergliiklustee. ERF toetus kokku 5,02 milj. €.

  18. Kommunaalameti valdkonnas rakendatud projektid Siseriikluku rahastusega projektidest on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetanud keskkonnaprogrammi vahenditest järgmisi projekte: 6) Kadrioru pargi Kirdetiigi, Pillapalu platsi ja Tammesalu puistute veerežiimi parandamine – KIK toetus 168 018 €. 7) Jääkreostuse likvideerimine Ülemiste liiklussõlme maa-alal – KIK toetus 37 491 €; 8) Veerenni-Filtri ühendustee jääkreostuse likvideerimine - KIK toetus 349 073 €. KIK toetus kokku 554 582 €. Kõik perioodi 2007-2013 investeeringutoetused kokku: 70,964 €.

  19. Ülemiste liiklussõlm Projekti tulemusena ehitatakse uus eritasandiline liiklussõlm, sh: Sõidutee asfaltbetoonkatet: Ülemiste liiklussõlm 130 000 m², Järvevana-Tehnika ühendustee 9650 m², Tartu maantee 11851 m² Kergliiklusteid: Ülemiste liiklussõlm 30 000 m², Järvevana- Tehnika ühendustee 2747 m², Tartu maantee 2339 m² Viadukt  üle Tartu maantee pikkusega (45+60+45m) Sõidutee tunnel (Järvevana – Peterburi tee), suletud osa pikkus 324 m, Järvevana tee poolne ramp 150 m ja Filtri tee poolne ramp 205 m. Vasakpöördetunnel (Peterburi tee – Ülemiste) suletud osa pikkus 69 m, Peterburi tee ramp 58 m ja Ülemiste tn poolne ramp 85 m.

  20. Ülemiste liiklussõlm Kergliiklustee tunnelid: Veerenni tn, Filtri tee ja Järvevana tee –Filtri tee tunnel. Tehnika – Järvevana ühendustee raudtee viaduktid (2tk), Edelaraudtee pikkusega 72,5 m ja EVR Infra pikkusega 50 m. Sadevete kanalisatsiooni kollektor kinnisel meetodil 2072 jm Ajutise raudtee pikkus 870 m 110kv maakaabli pikkus (trass) 2800 m Eraldussaared betoonkivist 12 247 m2 Haljastus: Murupind: 110 976 m² sh isefunktsioneeruv muru 39 483 m² Puud: 868 tk Põõsad: 33 721 tk

  21. Kulutused uusehitisele Ülemiste ristmiku näitel, €

  22. Ülemiste liiklussõlme keskkonnamõju hinnang 2007. aastal viidi läbi „Ülemiste liiklussõlme ehitamise ja Peterburi tee rekonstrueerimise eelprojekti“ keskkonnamõju hindamine (KMH), OÜ Hendrikson & Co, töö nr: 802/06 23.05.2007. KMH algatati Tallinna Keskkonnaameti 14.07.2006 käskkirjaga nr 1-1/123 ning viidi läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. KMH aruande avalik arutelu toimus 12.03.2007. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 25.06.2007 kirjaga.

  23. Ülemiste liiklussõlme keskkonnamõju hinnang Projekti II etapis ehitatavale Järvevana tee – Tehnika tänava ühendustee ja rekonstrueeritavale Tartu maanteele lõigus Vana Tartu mnt – Tähnase tn täiendavat KMHd läbi ei viidud, kuna: • Tallinna Keskkonnaamet esitas oma 29.07.2011 kirjaga nr 6.1-4.1/1141 seisukoha, et Järvevana-Tehnika ühendustee rajamisega ei kaasne eeldatavat olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse projektis ettenähtud keskkonnakaitselisi meetmeid ning seetõttu ei ole vaja läbi viia antud tegevuse keskkonnamõju hindamist. • Samuti esitas Tallinna Keskkonnaamet oma 23.08.2010 kirjaga nr 6.1-4.1/1556 seisukoha, et Tartu maantee rekonstrueerimisele ei ole vaja läbi viia täiendavat keskkonnamõju hindamist, kuna rekonstrueerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõjusid on hinnatud juba varemMõigu ristmiku eelprojekti koostamise käigus (Estonian, Latvian & LithuanianEnvironment OÜ töö, 2010).

  24. KMH järeldused ja soovitused Ülemiste liiklussõlme KMH tulemusel selgus, et kavandatav tegevus ei oma olulist negatiivset mõju juhul, kui rakendatakse soovitatud leevendusmeetmeid. Keskkonna seisukohast võib kavandatav tegevus kaasa tuua ka positiivseid mõjusid, eriti liiklusohutuse, õhukvaliteedi ning mürareostusega seotud aspektide osas. Lisaks annab liiklussõlme ehitus positiivse impulsi piirkonna edasisele maakasutuse arengule ning elanikele meeldivama elukeskkonna.

  25. Ehitusaegsed leevendusmeetmed

  26. Ehitusaegsed leevendusmeetmed

  27. AMETI KVALITEEDI- ja KESKKONNAPÕHIMÕTTED Linna infrastruktuuri arendamise, ehitamise ja hooldusega seotud tegevuse korraldamine Tallinna Linnavalitsuse poolt sätestatud valdkondades. Ameti arendamine oma ülesannetega laitmatuks toimetulemiseks. Aus ja austav suhe keskkonnaga ning armastus ümbritseva suhtes. Keskkonnasõbraliku ja turvalise linnaruumi loomine keskkonnahoidlike meetoditega ja loodu hoidmine. Juhtimissüsteemi pidev parendamine. Tallinna Kommunaalameti juhtlause on MUGAVA JA OHUTU KESKKONNA LOOMINE TALLINNAS

  28. Keskkonnahoidlikud riigihanked Kommunaalamet on minimaalse negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuga toodete/teenuste ostmisel rakendanud keskkonnahoidliku (rohelise) riigihanke põhimõtteid: • Suurematel hangetel seatakse kvalifitseerimise tingimustesse nõue: „Keskkonnajuhtimismeetmetena peab Pakkuja kasutama vähemalt ISO 14001 või muid samaväärseid meetmeid“.

  29. Keskkonnahoidlikud riigihanked Tellija täiendavad nõuded ehitustöödele sisaldavad alljärgnevaid rohelisi põhimõtteid: • töövõtja, kellel on keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14001 või samaväärne meede, haldab oma tegevusega kaasnevaid keskkonnaprotsesse ning mõju ümbritsevale; • ehitusobjektil tuleb kokku koguda ning tellijale üle anda taaskasutamist võimaldavad materjalid, et need hilisemalt suunata taaskasutusse (freesipuru, graniitäärekivid, betoonplaadid, betoonkivi sillutis, valgustuse postid jne); • töövõtja peab ehitusobjektil, tööde teostamise ajal, rakendama meetmeid vältimaks ehitusprahi kandumist väljapoole ehitusobjekti piire. Objektid ning nendega seonduvad alad tuleb hoida puhtad ja korras; • eraldi olevad teed, mis jäävad kasutusse kogu ajaks, tuleb hoida vabad ehitusprahist ning puhastada (sh ka talvine hooldus);

  30. Keskkonnahoidlikud riigihanked • Tellija täiendavad nõuded ehitustöödele: • töövõtja peab kindlustama nõutavad mugavused kõigi vajalike sanitaartoimingute teostamiseks; • kõik jäätmed, ehituspraht, prügi ja reovesi tuleb käidelda vastavalt eeskirjadele. Töövõtja vastutab kohalikele ja riiklikele keskkonnanõudmistele vastava jäätmekäitluse loa taotlemise ja saamise eest kohalikust omavalitsusest; • töövõtja peab arvestama, et säilitatavate puude puutüvedele lähemal, kui 2,0m tuleb kaevetööd teostada käsitsi, et vältida puujuurte ja -tüvede kahjustamist. Samuti ehitusaegne puutüvede kaitsmine. Juhul kui tööde käigus tekib vajadus puujuurte või -võrade lõikamiseks, tuleb nimetatud tööd kooskõlastada või kohale kutsuda Tallinna Keskkonnaameti esindaja; • objektil kooritud kasvupinnas üldreeglina sõelutakse ning kasutatakse uue haljastuse rajamisel.

  31. Keskkonnahoidlikud riigihanked Tänavavalgustuse puhul nähakse tehnovõrgu hooldaja tehnilistes tingimustes ette: • Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama ökonoomse välisvalgustuse, arvestades ehituse-, elektrienergia- ja ekspluatatsiooni maksumust. Kui teevalgustuses kasutatakse valgusteid üle 100W peab tehniline lahendus võimaldama valgustuse vähendamist ja elektrienergia kokkuhoidu öisel madala liiklusintensiivsusega perioodil. Purskkaevude puhul nähakse ette suletud süsteemi projekteerimist, kus kasutatakse ühekordset süsteemi täitmist ning purskkaevude käitamiseks kasutatakse suletud süsteemis olevat vett, mitte ei lasta jooksvalt magistraalist vett peale.

  32. Tänan tähelepanu eest! www.tallinn.ee

More Related