220 likes | 431 Vues
Eesti majandusest ja eelarvest. Jürgen Ligi rahandusminister. Enamike EL riikide SKP maht tagasi aastas 2005–06. Eesti majanduskasv sünkroonis ELi ja €alaga. Balti riikide majandusarengu väljavaat ed. Eelarvepoliitika. 2010. aasta riigieelarve.
E N D
Eesti majandusest ja eelarvest Jürgen Ligirahandusminister
2010. aasta riigieelarve • Tulud 84,5 miljardit, kulud 89,7 miljardit krooni. • Kulud planeeritud 2009. aasta tasemel: • Investeeringuid ca 10 miljardit krooni • Välisvahendeid eelarves 14,5 miljardit krooni • Vähenenud tegevuskulud ja tuludest sõltuvad kulud • Peamised muudatused tuludes: • Mittemaksulised tulud vähenevad 1,4 miljardit krooni • Lisatulu aktsiisimäärade tõusust ca 1,4 miljarditkrooni • Suurenevad eurotoetused • Riigieelarve defitsiit 2010 planeeritud4,8 mld, valitsussektoril 5,8 mld krooni
Valitsussektori võlakoormusEL liikmesriikides 2008. aastal (% SKPst)
Valitsussektori võlakoormus praegu ja juhul kui eelarvepoliitikat ei konsolideerita ehk jätkatakse seniste defitsiitidega
Suveprognoos • KOV-de 2009. aasta tulumaksu laekumine -13,5% (v.e.a.) *2010. aastal väheneb -6,6% (v.e.a.) *2011. aastast on oodata 1,8% kasvu (v.e.a.) • KOV-de defitsiit 2009. aastal -1,5 mld krooni • Seoses 1. märtsi laenupiirangu rakendumisega väheneb 2010. aastal KOV-de defitsiit 0,7 mld kroonile
2010 eelarve (KOV) • Tulumaksu osa jätkuvalt 11,4% • EL toetused kasvavad ca 15% • Tasandusfond 2009. a mahus • Tulubaasi stabiliseerimiseks 30 milj • Toimetulekutoetuseks 350 milj ja raha peaks jätkuma • Pensionid ja ka muud sotsiaaltoetused säilitavad taseme • Õpetajate palka ei ole vähendatud • Põllumajanduse otsetoetused kasvavad 17% • Muudes eraldistes säilib 2009. a tase • Laenupiirangud kehtivad edasi
Harjumaa omavalitsuste eelarve defitsiit * Viimsi vallale lisandub ca -180 milj
KOV finantsjuhtimine seaduse üldpõhimõtted • Paindlikum eelarvekorraldus (põhitegevus ja investeeringud eelarves eraldi) • 4 eelseisva aasta finantsplaneerimine (valitsussektori eelarvepositsiooni täpsem planeerimine) • Aruandluse koormuse vähendamine (kaob üks aruanne) • Netovõlakoormuse piirmäär KOV-idele (võimekamad saavad rohkem laenu võtta kuni 100% eelarvest) • KOV-ide koondpuudujäägi piirang (võimaldab ohjata valitsussektori puudujääki) • KOV-e ja KOV “tütar-ettevõtteid” käsitletakse tervikuna (võimaldab vaadata KOV-ide kohustusi tervikuna) • Piirangute rikkumisel 2 etapiline menetlus (KOV-il endal võimalus piirnorme täita vastava kavaga ning seejärel saneerimine)
KOV finantsjuhtimise seaduse eelnõu muudatused • KOV-ide koondpuudujäägi piirangu edasiarendus ja täpsustused (kui KOV-ide koostöö ei õnnestu, sekkub riik); • Põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu/ülejäägi nõue (annab võimaluse ennetada KOV-ide maksejõuetust); • 1. märtsi piirangu ületoomine (kehtib 2011. a lõpuni); • Jõustumise tähtaegade muutmine KOV-idele soodsamaks.