1 / 29

KOOSTAS HAJA OJARAND TARVASTU GÜMNAASIUM

KOOSTAS HAJA OJARAND TARVASTU GÜMNAASIUM. METSLOOMAD. LOOMAD TALVEL. KARU. Karu on segatoiduline loom. Ta sööb liha, taimi ja marju. Karu sööb end suvega rasva. Tema talveuinak kestab mitu kuud. Küünlapäeval keeravat karu teist külge.

ugo
Télécharger la présentation

KOOSTAS HAJA OJARAND TARVASTU GÜMNAASIUM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KOOSTAS HAJA OJARAND TARVASTU GÜMNAASIUM METSLOOMAD LOOMAD TALVEL

  2. KARU • Karu on segatoiduline loom. Ta sööb liha, taimi ja marju. • Karu sööb end suvega rasva. • Tema talveuinak kestab mitu kuud. • Küünlapäeval keeravat karu teist külge. • Karusid elab Eesti metsades umbes paarsada. • Võib olla liikumises kiirem kui ratsahobune.

  3. REBANE • Rebane, reinuvader, kanavaras. • Ta on uudishimulik, kaval ettevaatlik ja osav loom. • Rebasel on väga hästi arenenud kuulmine ja haistmine. • Toidusedel on tal väga mitmekesine: konnad, hiired, linnud ja ka nende munad, metskitsetalled, jänesed, marjad ja puuviljad.

  4. HUNT • Hunt, võsavillem, susi. • Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. • Hunt ei hoia saba kunagi rõngasse, tema saba on sorgus. • Hunt on metsa sanitar. • Tema saakloomade hulka kuuluvad temast väiksemad kiskjad. • Julge hundi rind on rasvane -ta on julge ja vastupidav. • Eestis elab umbes 200 hunti. • Hundi karv on kolme värvi.

  5. ILVES • Ilves on meie metsade ainuke kaslane. • Kõrvade otsas on tal mustad tutid. • Ilvesed söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub. • Ta on varjatud eluviisiga, liigub peamiselt videvikus.

  6. METSSIGA • Metsseal on turjal tugevad harjased. • Metsseaisa on kult, metssea- ema on emis, pojad põrsad. • Metssea põrsastel on kollakaspruunid triibud. • Metssead on kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maaalustest osadest. • Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult.

  7. PÕDER • Põder on meie metsade suurim loom. • Labidakujulised sarved ehivad ainult isapõtru ehk põdrapulle. • Toitub ainult taimedest. • Suvel sööb põder 30 – 40 kg rohtu ja puuoksi päevas, talvel 15- 20 kg • Kui panna loomade söötmiskohta soolasegu, siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. • Eesti metsades elab umbes 10 000 põtra.

  8. METSKITS • Metskits on meie metsade üks graatsilisemaid loomi. • Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida kutsutakse saba- peegliks. • Metskits on taimetoiduline, toitudes rohttaimedest, puu ja põõsaste okstest ja võrsetest. • Metskitseisa kutsutakse sokuks. Sokul on sarved. Metskitse lapsed on talled. • Eestis elab umbes 20 000 metskitse. • Metskits ei suuda lumel magada.

  9. PUNAHIRV • Punahirv on taimetoiduline loom. • Ta on metskitsest suurem, põdrast väiksem. • Punahirvel on väga harulised sarved. • Sarved kasvavad ainult kevadel ja suvel. • Sarvede areng sõltub toitumistingimustest.

  10. MÄGER • Mäger on keskmise koera suurune. • Mäger on segatoiduline loom. Ta menüü on mitmekesine. Mullast tuhnib ta usse ja tõuke, maapinnalt otsib pesitsevate lindude mune ja poegi; püüab hiiri, konni ja tigusid, sööb ka seeni ja marju. • Mäger on puhtust armastav loom. Oma porised jalad hõõrub puude vastu puhtaks. • Talveks kogub endale rasvavarud. • Mäger magab talveund.

  11. KÄHRIK • Kährik on madalajalgne pika koheva karvastikuga koerlane. • Ta on rebase suurune loom. • Näol on must mask. • Kährik on aktiivne videvikus. • Sööb kõike, millest jõud üle käib. • Kährik on ainus talveuinakut tegev koerlane. • Ohu korral võtab saba U- tähe kuju. • Ohu korral teeskleb kährik surnut. • Jaapanis süüakse kährikuliha, tema luid kasutatakse meditsiinis. • Kährikunahast valmistatakse kasukaid. • Tema nahk sobib trumminahaks.

  12. KOBRAS • Eesti suurim näriline. • Taimetoiduline. • Lame saba on kaetud sarvsoomustega. • Kobras on taimtoiduline. • Pesa suue on alati allpool veepinda. • Vee all suudavad olla 20 minutit ja selleks ajaks sulgevad oma kõrvaavad. • Elavad aeglase vooluga jõgedel. • Omi asju ajavad nad öösiti.

  13. JÄNES • Haavikuemand, pikk- kõrv, tuttsaba. • Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall. • Talvekarv on helehall. • Halljänes toitub ainult taimedest. • Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. • Halljänesel on palju vaenlasi.

  14. ORAV • Orav sööb tõrusid, käbiseemneid ja pähkleid. • Talvevarusid kogub orav puuõõnde. • Orav oskab puult nõnda kukkuda, et ta ei saa haiget. Selleks on tal kohev saba , mis võimaldab hüppe ajal suunda muuta ja saba aitab ka hoogu vähendada.

  15. SIIL • Siil- okaskera. Tema okkad on 3 cm pikkused. Okkad on siilile kaitseks. • Siilil on 1,5- 3cm pikkune saba. • Siil tegutseb öösiti. • Toiduks konnad, maod, kevadeti ka linnumunad. • Talveks valib ta endale kuiva peidupaiga, teeb selle lehtedega pehmeks ja tõmbab ennast kerra. • Siil on meil looduskaitse all !

More Related