1 / 119

RANNAROOTSLASTE HARIDUSOLUD 19.- 20. SAJANDIL

RANNAROOTSLASTE HARIDUSOLUD 19.- 20. SAJANDIL. 13.03.2012. Laiem taust. Vaene talurahvas Oma jõukas linnakodanikkond puudub Geograafiline killustatus ja eraldatus Õiguslik/majanduslik mahajäämus eestlastest. Vanimad teated Russwurm, Eibofolke 1855. Lastekasvatus naissoo käes. Koduõpetus.

urania
Télécharger la présentation

RANNAROOTSLASTE HARIDUSOLUD 19.- 20. SAJANDIL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. RANNAROOTSLASTE HARIDUSOLUD 19.- 20. SAJANDIL 13.03.2012

  2. Laiem taust • Vaene talurahvas • Oma jõukas linnakodanikkond puudub • Geograafiline killustatus ja eraldatus • Õiguslik/majanduslik mahajäämus eestlastest

  3. Vanimad teated Russwurm, Eibofolke 1855 • Lastekasvatus naissoo käes. Koduõpetus. • 1650 Noarootsi kihelkonnakool • 1692 Ruhnu õpetaja Lexlius • 18. sajandi pühapäevakoolid • 1840-d aastad: Niibi ja Tahu eestikeelsed talurahvakoolid • Rw kiidab rootslaste võimekust, eriti geograafia alal

  4. Passlepa õpetajate seminar 1873 – 1887. Kirjandus. • V. Alttoa Ühest varjujäänud õppeasutusest. – Eesti Kirjandus 1936 • Johan Kristiansson Nymanns Lefnadshistoria. upptecknad af honom sjelf. (Käsikiri.) – Osaliselt publitseeritud ajakirjas Kustbon 1960. • Nuckoesche Chronik 1834. 3. Svenska Lärarförbundet i Estland, 10 är Minnesskrift, Tallinn 1929.

  5. Noarootsi kihelkond

  6. Tagamaad • 1856. a. vallaseadus laiendab vallaomavalitsuse, sh koolide rajamise kohustuse ka rootslastele • Esimesed koolid Noarootsi kihelkonnas • 1865 Paslepa, Riguldi, Kolsved • 1867 Sutlepa • 1868 Österby • 1872 Köstrikool • Õpetajate puudus

  7. Rootslaste muutumine usuringkondade huviobjektiks • August Sohlman, Svenskar i Estland, Lifland och i det inre af Ryssland (Nordisk Tidsskrift 1852-53). • 1854 Sutlepa mehed Visbys • 1855 Vihterpalu mehed Läänemerel • 1855 Russwurmi Eibofolke • 1861 Vormsi meeste kaebereis Stockholmi

  8. August Sohlman

  9. Evangeliska Fosterlandssiftelsen • Loodud Stockholmis 1856, algne nimi Isamaa sihtasutus evangeeliumi edendamiseks, algatajaks grupp kirikuõpetajaid ja ilmikuid • eesmärk „edendada evangeelse-luterliku usutunnistuse alusel Jumalariigi kasvu”. • Algselt mõeldud tegutsema Rootsi piires, kuid tegevusväli laieneb „kristlikele usutunnistajatele teistes maades”, 1865. aastast ka paganlikele aladele. Sihtasutuse algatatud usuliikumine hõlmab erinevaid variatsioone ja kaldub luterlikust õpetusest kõrvale. Põhitegevus sise- ja välismisjon, levitades pühakirja jt kirjutisi, saates kohapeale misjonäre jms.

  10. EFS-i tegevus • Piiblite ja misjonäride saatmine 1873 • P. Bergsten -> Naissaar • L. J. Österblom -> Vormsi: usuline äratustöö • T. E. Thorén -> Noarootsi: misjon koolide kaudu • Thoréni tihe koostöö praost Girgensohniga • 1873. 28. okt. Paslepa seminari avamine

  11. Lars Johan Österblom(1837–1932)

  12. Passlepa seminar • Passlepa mõisa kõrvalhoones • Eestimaa rüütelkonna ülalpidamisel • Õppeaeg 3 aastat, üks lend korraga • Piibliõpetus, piiblilood, katekismus, rootsi, vene ja eesti keel (hiljem ka saksa keel), arvutamine, üldine ajalugu ja maateadus, loodusõpetus, ilukiri, orelimäng ja laulmine • 21. dets 1876 esimene lend

  13. Passlepa õpetajate seminar, I lend

  14. Johan Palmkron, Vihterpalu, hiljem Vihterpalu kooliõpetaja ja taluomanik Kurkses • Mats Schönberg, Spithami, hiljem Kolsve koolis (Riguldi) • Johan Lindström, Borrby, hiljem õpetaja Borrby ja Sviby koolides (Vormsi) • Kristjan Engbusk, Sutlepa hiljem õpetaja Österby koolis, Sutlepa baptismiliikumise juhte • Tomas Ruderström, Vihterpalu, ei lõpetanud, Aulepa mõisa rentnik • Johan Lehtmets, Vihterpalu – hiljem õpetaja Vihterpalus, elab Kurkses • Johan Dans, Suur-Nõmmküla, hiljem õpetaja Höbringis (Riguldi) • Johan Nyman (1859–1933), Suur-Nõmmküla , hiljem õpetaja Osmussaarel ja Noarootsi köstrikoolis • Johan Hammerman, Kersleti – hiljem õpetaja Kersletis • Johan Lindström, Kersleti – ei lõpetanud

  15. 1877-1879 • 1877 teine grupp – 12 õpilast, dets 1879 lõpetab 11, tuntuim Johan Klanman. Rootsikeelsete õpetajate vajadus on rahuldatud. • Praost Girgensoni plaanid asutada Passlepas köstrite seminar kogu Eestimaa jaoks.

  16. 1880 • 1880 alustab kolmas grupp, eesti õpetajate ettevalmistamiseks. • Rootsi keel kaob õppekavast, asemel saksa keel. • 11 õpilast, sh rootslasi kolm. Õppekeel eesti keel. Thorén asub õppima eesti keelt. Uus abiõpetaja Jaan Liewoh Käinast, endine seminariõpilane teisest lennust.

  17. 1881-1882 • Veebruar 1881 Kuuskmann jääb vaimuhaigeks. • Mai 1881 Thorén lahkub tervislikel põhjustel. Uus juhataja Johan Nyman. Abiõpetaja Jaan Liewoh. • 17. dets 1882 kolmas grupp lõpetab, 9 õpilast. Nyman ja Liewoh lahkuvad, Nyman asub Osmussaarele, Liewoh Österby kooli.

  18. Seminari lõpp • 1883 uue maja ehitamise plaanid. Maja valmib 1887. • Uue kursuse avamine planeeritud jaanuarisse 1887. Uus juhataja Johannes Westerstein samast seminarist. Õpilasi registreerib vaid kolm. • Algava venestamise käigus nõutakse kooli õppekeeleks vene keelt. Rüütelkond keeldub neil tingimustel kooli ülal pidamast. • Kevadel 1887 tegevus lõpetatakse. Maja müüakse palvemajaks.

  19. Tulemused • Seminarist kasvab välja esimene haritud rannarootslaste eliit. • Lõpetajad asuvad tööle kohalikes koolides, täites vajaduse rootsikeelsete õpetajate järele. • Omavaheline suhtlus jätkub ka pärast lõpetamist.

  20. Tuntumad lõpetajad • Johan Nyman - pärast lõpetamist Passlepa kooli õpetaja, 1881 seminari juhataja, edasi õpetaja Osmussaarel, Noarootsi köster ja köstrikooli juhataja, raamatukogu ja karskusseltsi asutaja, SOV asutajaliige 1909, pikaaegne kirjasaatja • Johan Lehtmets, kirjasaatja • Kristian Engbusk – Österby kooliõpetaja ja äratusliikumise juht, Sutlepa baptistikoguduse juhte • Johan Palmkron – Vihterpalu kooliõpetaja, Risti koguduse vöörmünder, vallasekretär, rahvaluule koguja • Johan Dans – asutab Höbringis esimese Riguldi laulukoori • Johan Klanman (Klaaman) – teisest lennust, Võnnu kooliõpetaja ja vallasekretär, tõlgib lauluraamatuid, 1888. aastast Naissaare kooliõpetaja, köster ja vallasekretär. • Aleksander Kibus, Noarootsi köster ja organist

  21. Areng pärast seminari sulgemist • 1890. aastad/20. sajandi alguse venestusaeg • Uue põlvkonna pealekasv • Noarootsi esiletõus (J. Nyman, H. Pöhl)

  22. Passlepa seminar 1876 Passlepa algkool Osmussaare algkool Noarootsi köstrikool Johan Nymann (1859 - 1933)

  23. Österby kooliõpetaja õpingud Oxfordis ja Cambridge‘is. inglise keele õpetaja Tallinna Kommertsgümnaasiumis. rootsi vähemusrahvuse esindaja 1917. a. Maapäeval, 1919. a. Asutavas Kogus, 1918-1919 Rootsi rahvusminister, Riigikogu liige SOV esimees Kustboni toimetaja, Rootsi Rahvaliidu ja Rootsi Õpetajate Liidu esimees Tallinna Rootsi koguduse nõukogu esimees Tallinna Meremeeste Kodu juhataja. Hans Pöhl (1876–1930)

  24. Österby kool, 1868 - 1930

  25. Noarootsi köstrikool

  26. Sündmused: • Noarootsi karskusselts 1902 • Raamatukogu asutamine köstrikooli juures 1902 • Rannarootslaste kalender 1903 • SOV asutamine 1909 Noarootsi pastoraadis / Vööla mõisas

  27. SOV asutamine 1909, põhikiri • §1 Ühingu eesmärgiks on töötada hariduse ja kultuuri heaks Eestimaa rootslastest elanikkonna seas (=rootsikeelsete koolide rajamine nn ohustatud piirkondadesse) • §2 oma eesmärgi saavutamiseks tahab ühing avada ja ülal pidada koole, lugemistubasid ja raamatukogusid, anda välja ja levitada rootslaste seas raamatuid, ajakirju, brošüüre, korraldada vaidluskoosolekuid, ettekandeid, põllumajandus- ja majapidamiskursuseid ning aidata kaasa selle elanikkonna tuluallikate ja hügieeniliste elutingimuste parandamisele (=põllumajanduse arendamine)

  28. Vööla ms

  29. 1909 Kurkse kooli asutamine erakoolina SOV tsaariajal

  30. SOV tsaariajal • Rahvaülikooli asutamise plaanid, sh Rannasauna projekt 1910. • Kaupmees Palmbergi valdused Noarootsis Hara tee ääres, 7 tiinu. SOV ostab selle 1950 rubla eest ära ja rendib ühele osaühingule. Kavas on rajada erakoorejaam, kooperatiivkauplus, kursustekeskus, näidistalu koos aiaga jms. Asutatakse ka nn pulliühing. Algab või ja juustu tootmine, kuid asukoht on halb ja äri ei edene ja soikub maailmasõja ajal. • 1913 SOV sulgemine

  31. 1917 - 1918. a. uued olud: • SOV taastamine 1917 • Rootsi rahvaliit (Svenska Folkförbundet i Östersjöprovinserna) 1917 • Kustbon 1918 • Iseseisvusmanifest ja 1920. a. põhiseadus tagab vähemustele oma kultuurilised õigused • 1925.a. kultuuriautonoomia seadus: kõik vähemalt 3000-pealised vähemused võivad rajada oma kultuuriomavalitsuse.

  32. Uued võimalused rahvahariduses • Vähemusrahvuste klassid koolides, kus oli vähemalt 20 sooviavaldust • Rootsi Õpetajate Liit 1918 • Õpetajate koolitusvõimalused Soomes ja Rootsis • 1919. a. seisuga 15 algkooli, ca 550 õpilast, 16 õpetajat (neist pooled kutsega)

  33. Rootsikeelsed algkoolid 1919 - 40 • Vallakoolide andmed: Kristi Mikiver

  34. Naissaare kool • Loodud aastal 1874 misjonär Petrus Bergsteni poolt. • Paus 1914.a. • 1920 asuti tööle eramajas. • 1923 said naissaarlased Põllumajandusministeeriumilt maja s.t mädanenud seinad tagasi 60 000 marga eest. • Maja renoveeriti ja kool alustas tööd 1925. • 1938.a otsustas Harjumaa koolivalitsus sulgeda rootsi klassi ja liita see eesti klassiga.

  35. Pakri kool • 1860 pühapäevakool • Regulaarne kooliskäik sai alguse 1870 • Kool oli ühine mõlemale saarele • Kahe koolini jõuti 1929, kuid kaks aastat hiljem hakkasid lapsed käima Suur-Pakri koolis

  36. Kurkse kool • 1909 avas SOV omal kulul erakooli • 1919-1920 töötas kool vallakoolina • Kool likvideeriti väheste laste arvu tõttu. Lapsed läksid Vihterpalu või Risti kooli. • Vald pani koolimaja müüki 1924.aastal. Rootslased otsid selle ja avasid taas kooli erakoolina. • 1929 debatt, mille tulemusel muudeti kool kakskeelseks. • 1932 muudeti kool Risti kooli paralleelklassiks.

  37. Vihterpalu ja Alliklepa koolid • 1919 oli alustatud rootsi keele õpetamisega Vihterpalu koolis. • 1920/21 töötas rootsi kool erakoolina Uglas ning seejärel ühendati Vihterpalu eesti kooliga. • 1925 taheti kool sulgeda, sest erinesid valla ja rootslaste arusaam laste arvust. • 1929 avati SOV poolt kool Alliklepas. Kool oli valla eesti kooli paralleelklassiks. • Kolimine Vihterpalusse ja 1935 uuesti Allikleppa.

  38. Ugla algkoolis, 1920. aastate algus

  39. Alliklepa uue koolimaja avamine 1935

  40. Alliklepa uue koolimaja avamine 1935

  41. Osmussaare kool • Alustas tegevust 28.10.1883.a. Mitmed pausid. • 1918. merest leitud palkidest algas koolimaja ehitus. • Kolmas algus kooliharidusele saarel oli 26.09.1921.a.

  42. Spithami algkool • Asutatud 12.11.1919.a. • Avalik algkool • Esimene õpetaja oli Johannes Dans • Palka maksis riik ja Lääne maavalitsus, majanduskulud kandsid Riguldi vallavalitsus ja kohalik külakogukond. • Õpilaste arv oli esimesel õppeaastal 22 ja klasside arv 3. • 1921 muudeti kool 4-klassiliseks • Algselt asus kool palvemajas, koolimaja hakati ehitama 1920.aastal ning valmis 1922.a 6.detsembril.

  43. Teised Riguldi valla koolid • Tuksi kool 23.11.1901 • Rooslepa kool 05.03.1900 • Höbringi kool aprill 1878 • Riguldi kool 1933. Asus Riguldi mõisas.

More Related