VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

1. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Helve Hunt Põllumajandusministeerium/ maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist 12.05.2014

2. Teemad • Põllumajanduslik maakasutus • Põllumajandusmaa väärtus, boniteet • Väärtusliku põllumajandusmaa mudel

3. Põllumajanduslik maakasutus

4. Üldpilt

5. Põllumajandusmaa ja metsamaa pindala muutused

6. Kasutuses oleva põllumajandusmaa Pikaajaline tagasivaade Lähiajalugu

7. Kasutatav põllumajandusmaa

8. Põllumassiividepindalaline osakaal lähtuvalt massiivide suurusest

9. Erineva suurusega tootjate maakasutuse struktuur

10. Euroopa riikide rendimaade ja järelmaksuga maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast (2009)

11. Kasutatava põllumajandusmaa visioon aastani 2020 Prognoos

12. Põllumajandusmaa väärtus, boniteet

13. Boniteet (1) • Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ldbonitasheadus) 100 hindepunktilist skaalat • Mullaboniteet • näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis • Maaboniteet • on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvatamist • Mulla perspektiivboniteetnäitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist, kivikoristust jms

14. Boniteet (2) • Olemasolevad boniteediandmed on ebaühtlase väärtusega, need ei ole määratletud kõikide maa-alade suhtes ning ei ole seetõttu avalikult kasutatavad • Käesoleval ajal tegeleb boniteediandmete täpsustamisega Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega • Lähtuvalt töö tulemustest selgub, kas väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel võetakse aluseks mulla boniteet või perspektiivboniteet

15. Maa viljakus (1)

16. Maa viljakus (2) Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

17. Väärtusliku põllumajandusmaa mudel

18. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (1) Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)

19. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (2) Autor: P.Penu Sadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.

20. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (3) • Euroopa Komisjon on ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas märkinud, et maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine peab olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende alus olema laia toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia • Niisugune poliitiline strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste täielikku pühendumist

21. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (4) • Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise osas puudubühine arusaam • 18. juulil 2013 algatas VV uute maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad • Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu. Selle kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded

22. Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused • Peatükk maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses • Mõiste • Kasutamise nõuded • Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine • Andmekogu ehk väärtusliku põllumajandusmaa kaart • Riiklik järelevalve ja vastutus

23. Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1) • Mõiste aluseks võetakse mulla tootlikkuse hindepunkt (boniteet), lähtudes kas maa viljakustsoonide määratlemisel aluseks võetud boniteedist või perspektiivboniteedist • Väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet (või perspektiivboniteet) on võrdne või suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutud keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist.

24. Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2) • Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid • Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil

25. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded • Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks • Põhjendatud vajadusel võib väärtuslikku põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit. • Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht- või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal • Riiklikku järelevalvet ja väärtegude kohtuvälist menetlemist teostab Põllumajandusamet

26. Väärtusliku põllumajandusmaa kaart • Väärtusliku põllumajandusmaa kaart vormistatakse mullastikukaardi alamkihina • Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja peab saama valmis selle aasta lõpuks

27. Aitäh! Helve Hunt helve.hunt@agri.ee