Lehte Hainsalu

1. Lehte Hainsalu proosa

2. 1967 "Pigilinnu laul" (lühiromaan) 1997 "Viis minutit enne vihma" 1999 "Viis minutit pärast vihma" 1999 "Kukelokuti" 2001, 2007 "Kellakuuljad" 2003 "Sul on teine" 2008 "Kolmkõla ehk 3 kõla 1974 "Luulepuhkusel" 1988 "Kes te koormatud olete" 1996 "Lakka ilma redelita. Ja siiski." Romaanid ja jutukogud

3. 1971 "Kui ma ükskord" 1972, 1990 "10 kooki" 1973 "Suur vend Mati ja väike õde Kati" 1974 "Anned ja Marid" 1984 "Laps tahab klassi kammitsaist lahti" 1992 "Vanasõnamäng" 1994 "Ega sina ometi kärnkonna karda?" 1994 "Pikkurilli" 1995 "Nõiamaja" 1997 "Sõnalinnriik" 1997 "Jette" 1998 "Pimmi" 1999 "Seitse mütsikest" 2003 "Kool on koolon" 2003 "Päikseplika" 2003 "Väike hiiglane" 2005 " Lemmiko, vanema poeg" 2004–2006 õppesari lasteaedadele ja algklassidele "Mina ise" (12 raamatut + kaardimäng "Jonnakas Jott") 2007 "Suurejüri peremees" 2007 "Rõõmuratas" 2008 "Väike valge" 2008 "Koerliblikas" Lasteraamatud

4. Temaatika • Öeldakse, et kõik saab alguse lapsepõlvest. Kogu Lehte Hainsalu loomingut läbivad teemad on kodu, lapsed ja peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn, rahvapärimused ja rahvas ise, ühiskonnakriitika, inimese suhe looduse ja Jumalaga, surm ja surematus. (V. Ränik) • ,,Nukits” 2002

5. Romaan "Viis minutit enne vihma"(1997) • Romaani peategelane Juuli ei aimanud, et vanadus võib kesta pool elu. Kuuekümneaastaselt pidas ta ennast vanaks ja elu peaaegu lõppenuks, üheksakümne kahe aastaselt peab ta kuuekümneaastaseid inimesi lausa lasteks. Ta oleks elanud targemini, kui oleks viiekümneselt aimanud, et pool elu seisab alles ees. Üheksakümneaastaselt imestab Juuli elu üle, on õppinud nägema imet igas mõttes ja pildis, avastab teistsuguseid mineviku ja oleviku suhteid, taju ja mälu seadusi.

6. Lasteraamat ,,Koerliblikas” (2008)

7. Raamat lapselapsele • «Koerliblika» on Hainsalu pühendanud «Marekile, tublile mõtisklejale». Marek on kirjaniku noorima tütre Pille poeg. Raamatu on vanaemalt saanud ka vanema tütre Kati ja poja Mati lapsed. Ühtekokku on kirjanikul lapselapsi 11. • «Ma mõtlesin, et kingin igale lapselapsele raamatu, kuid ei kujutanud ette, et neid nii palju tuleb,» rääkis ta.

8. Maapoiss ja linnatüdruk • Peategelased on maapoiss Jaagup ja linnatüdruk Kaisa, keda viib kokku suvi ja vanus, kus tekivad sügavamad armumised. • «Nad saavad aimu, et kaks inimest, kes teineteisele meeldivad, peavad lähenemisel kumbki milleski järele andma,» rääkis autor. «Ja igaüks peab katsetama, kas ta sobib sellesse ametisse, mida ta igatseb.»

9. Kaks lõppu • «Koerliblikal» on kaks lõppu. Kui raamatust on kolmveerand loetud, lõpeb Jaagupi lugu ja algab Kaisa lugu. • «Kui ma olin esimese osa valmis kirjutanud, tuli mõte vaadata sedasama tüdruku seisukohast uuesti,» on öelnud autor.

10. Sõnavara • Jutustuses on autor kasutanud selliseid noortepäraseid sõnu nagu ,,gümna, mobla, mimm ja sõps”. Neid on ta saanud oma lastelastelt, sõnastikest, ajakirjandusest ja mujaltki. • «Kui ma kõnnin tänaval ja sõidan liinibussiga, siis kuulen, kuidas noored räägivad,» ütles ta. «Minu esteetika ei luba seda kõike tarvitada, olen roppused välja jätnud. Aga ka väga toredaid sõnu tekib ju pidevalt. Ja neid on meeldiv tarvitada.»

11. Arvamus • Tänapäeva noortejuttude taustal, mis on sageli tulvil vägivalda ning elu pahupoole ja pealiskaudsuse kujutamist, mõjub Lehte Hainsalu «Koerliblikas» noorte tärkavast armastusest otsekui meeldetuletus, et tõelised tunded ei ole kusagile kadunud. • Autor on teinud põhjaliku eeltöö, viies end kurssi eri liblikaliikidega ning balletiõpingute valude ja vaevadega. • Jutustusel on eriline vorm: sündmused on edasi antud esmalt läbi noormehe, seejärel uuesti läbi neiu silmade. Kirjanik rõhutab, kui oluline on oma vigade tunnistamine, andeks palumine ja andestamine. • (Eve Leete «Koerliblika» toimetaja) • (PM 31.10.2008 )

12. ,,Romaan,, Kolmkõla ehk 3 kõla”(2008)

13. Sisukirjeldus „Kolmkõla ehk 3 kõla” käsitleb ema-isa-tütre suhteidkohe pärast abielu lahutamist, kui mees ei lahku perekonna korterist ja ühiselu peab jätkuma. Suhteid vaadeldakse kolmes peatükis kord ema, kord isa, kord 14-aastase tütre silmade läbi. Selgub, et akord ehk kolmkõla on terve elu kostnud kolme eraldi kõlana, nii et samad seigad kolmes peatükis näivad täiesti erinevatena, oleks nagu kolm eri romaani.

14. Tegelaskond Naine kirjutab doktoritööd teemal Eesti omasõnavara võimalikkusest 21.sajandil ning on sellesse sukeldunud, mees on Idaerakonna andunud pupsik, tütar on pooljuhuslikult eostatud ning peab ennast vanemate abielu purunemises vastutavaks. Igal oma universum. Kõik peatükid algavad samast punktist - kohtust naasmisega, iga järgmine peatükk jõuab reaalajas kaugemale kui eelmine. Minevikusündmused selguvad vestlustes ja sisemonoloogides.  

15. Lugu abielulahutusest • Perelugu, mis paraku pole võõras paljudele abieludele. Pärast ema-isa lahutust teravduvad ema-isa-tütre suhted veelgi. Seda enam, et ka lahkumine järel ei lahku isa (kuigi, miks peab lahkuma just isa?) korterist ja kooselu jäises õhkkonnas jätkub. • Hainsalu justkui harutab peretragöödia lahti kolmes peatükis, kolme tegelase pilgu ja sisemonoloogide abil ja nagu ikka, on igaühel oma tõde ja õigus. Paraku kõige suurem kannataja on ikkagi laps.

16. Publitsistikaraamat ,,Dixi” (2008)

17. Sisukirjeldus • Kirjanikupublitsistika, isegi aastatetagune, on tihti aegumatu ja pakub äratundmist ka uues ajas. Lehte Hainsalu on sellesse raamatusse võtnud kõnekamaid tekste mitmest aastakümnest – lisaks lausa värskeid – olgu siis reisikirju kaugetest maadest, kultuurikirju Eesti (ääre)aladelt, südamevalus peetud vestlusi «Edasi» lugejaga, esseid, meditatsioone, retsensioone, reportaaže. Žanrikirevusest hoolimata on see kõik üks-ja-seesama tõsine humoorikas soe karm sõnavõtt isamaal sündinud asjadest.

18. Allikmaterjalid • Postimees 31.10. 2008 • Päevaleht 25. oktoober 2008 • Õhtuleht 26.04.2008 • Areen30. 05. 2008 • "Nukits" 2002 • Eesti Ekspress 30. mai 2008 • Koostanud Ive Porkon • Ülenurme Gümnaasium • 2009.a