250 likes | 711 Vues
Loodusõpetuse ainekavast seoses bioloogia õpetamisega. Enn Pärtel. Töörühm. Enn Pärtel Asta Tuusti Ülle Liiber Imbi Henno Vaike Rootmaa Sirje Piht. Mille poolest erineb ainekava uus versioon 2002 aasta ainekavast?.
E N D
Loodusõpetuse ainekavast seoses bioloogia õpetamisega Enn Pärtel
Töörühm • Enn Pärtel • Asta Tuusti • Ülle Liiber • Imbi Henno • Vaike Rootmaa • Sirje Piht
Mille poolest erineb ainekava uus versioon 2002 aasta ainekavast?
ÕK 2002Loodusõpetuse peamine ülekoormus tuleneb õpikute ülepaisutusest, õpetajate soovist kõike õpikus olevat „ära õpetada” Ainekava projektis: Õpitulemused on sõnastatud konkreetselt, mis näitab nii õpetajatele kui õppekirjanduse autoritele nõutavat taset
RÕK 2002 Loodusõpetuse 6. klassi ainekava sisaldab sarnase strukuuriga kaheksat elukeskkonda, mille õppimine on õpilastele liigselt montoonne.
Ainekava projektis: Kõiki elukeskkondi ei õpita ühesuguse põhjalikkusega: • magevee elukeskkondadest õpitakse põhjalikult kas jõge või järve • ühiseid jooni omavaid elukeskkondi, aeda ja põldu, õpitakse koos • niit kui eluskooslus on integreeritud looduskaitse teemasse ja leiab üksnes põgust käsitlemist
Ainekavas on välja toodud praktilised tööd, õpilaste ülekoormust aitab vähendada õppimine läbi produktiivse tegevuse.
Välja toodud on omandamisele kuuluvad mõisted, mis aitab nii õpetajatel kui õppekirjanduse autoritel keskenduda olulisele.
Teemad vesi, soo ja muld on paigutatud kas õppeaasta algusesse või lõppu, et anda võimalus õuesõppeks.
osa bioloogia teemasid, mida on varem käsitletud 7.-9. klassis paiknevad nüüd 4.-6. klassi loodusõpetuses. Eelkõige puudutab see organismide mitmekesisuse käsitlemist, liikide tundmaõppimist, ökoloogia põhialuste omandamist ning keskkonnakaitse teemade õppimist. Ühtteist on lisatud
Millele (uuringud jne) tugineti muutuste tegemisel? • TIMSS • PISA • Töörühma kollektiivsele mõistusele • Loodusvaldkonna preambulas toodule: Loodusteaduslike õppeainete subjektiks on uuriv õpilane ....
Loodusteaduslike õppeainete subjektiks on uuriv õpilane, kes: märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme, rakendab keskkonnas toimuva uurimiseks loodusteaduslikku meetodit, prognoosib ning põhjendab nähtuste kulgu ja inimtegevuse mõju keskkonnale.
Kuidas on tagatud erinevate loodusvaldkonna ainete lõimumine ja sidusus kooliastmeti?
Kuidas on tagatud loodusõpetuse ja bioloogia lõimumine ja sidusus kooliastmeti?
Ühiste eesmärkide kaudu • Loodusõpetuse ja bioloogia õppe-eesmärgid on enamasti ühised. 1.Erinevalt sõnastatud 2.Loodusõpetuses on “väike kummardus” ka sellele, et peale elusa osa on veel midagi
Õpitulemuste kauduVäärtused ja hoiakud 6. klassi lõpetaja: väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi; suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse; toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist; väärtustab tervislikke eluviise, tervislikku toitu, enda ja teiste inimeste vajadusi; toimib keskkonnateadliku tarbijana.
Õpitulemuste kauduUurimuslik õpe 6. klassi lõpetaja: teeb vaatlusi ja kirjeldab nähtusi; sõnastab uurimisküsimusi/probleeme/kontrollib hüpoteese; kavandab eesmärgipäraselt lihtsamaid praktilisi töid; viib läbi katseid järgides praktilise töö juhendeid; arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle; valib ja kasutab õigesti sobilikku aparatuuri ja vahendeid järgides ohutusnõudeid; analüüsib andmeid, interpreteerib tulemusi, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab loodusteaduslikke infoallikaid, kasutab IKT ja leiab andmeid internetist, lihtsamal juhul hindab info usaldusväärtust; valib õigesti fakte ja teadmisi nähtuste selgitamiseks ja rakendab lihtsamaid mudeleid või uurimisstrateegiaid.
Õpitulemuste kauduTekstide mõistmine, analüüs ja tekstiloome 6. klassi lõpetaja: pakub võimalikke selgitusi tuttava konteksti kohta; tunneb ära loodusteaduslikke teemasid, loodusteaduslikke probleeme ja küsimusi igapäevaelus; määratleb erinevates kontekstides kirjeldatud loodusteaduslikke teemasid; analüüsib lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teeb järeldusi ja vormistab referaadi; kasutab õpitud teadussõnavara, sümboleid, lühendeid, ühikuid ja skaalasid asjakohases kontekstis.
Õpitulemuste kauduÜldine loodusteaduslik teadmus mõistab erinevaid teaduslikke mudeleid ja valib konkreetse nähtuse selgitamiseks välja sobiva mudeli; tuletab lihtsas ja arusaadavas kontekstis meelde tähtsamaid fakte ja kasutab neid nähtuse selgitamisel; tõlgendab ja rakendab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, teeb otsustusi tuginedes loodusteaduslikele teadmistele; selgitab põhjus-tagajärg seoseid tuginedes teaduslikele faktidele; kasutab/joonistab diagramme ja/või mudeleid, et näidata arusaamist struktuuridest, seostest, protsessidest, süsteemidest ja tsüklitest;
Õpitulemuste kauduÜldine loodusteaduslik teadmus võrdleb organismide rühmi, ainete või protsesside sarnasusi ja erinevusi; eristab, liigitab või järjestab üksikobjekte, aineid, organisme ja protsesse nende iseärasuste ja omaduste põhjal; kirjeldab õpitud organismide, ainete ja protsesside omadusi/iseärasusi; toob näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; selgitab õhu, vee ja mulla saastumise põhjuseid ja kaitse põhimõtteid; tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes; mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid.
Mõistete kaudu rakk,üherakuline elusolend, bakter, hulkrakne elusolend, toitumine,paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kivistised, hiid-sisalikud e dinosaurused, elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresooned, arterid, veenid, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jäme-sool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, kaldavee taim, ujulehtedega taim, veesisene taim, lepiskala, röövkala, tehiskooslus, para-siit, inimkaasleja loom, prahitaim, parkmuld, aineringe, mulla tahke osa, mulla-sõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, mulla profiil, huumushorisont, mulla-vesi, liivmuld, savimuld, turvas, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, toidu- ja söödataim, teravili, umbrohi, mutt, vihmauss, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, viljapuu, marjapõõsas, köögi- ja puuvili, sort, ilutaim, maitsetaim, ravimtaim, iluaed, suvelill, püsik, sibullill, ökosüsteem, okasmets, segamets, lehtmets, põlismets, loodusmets, majandusmets, metsarinded, metsatüüp, nõmmemets, palumets, salumets, laanemets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, hingamine, põlemine, kõdunemine, glükoos, fotosüntees, tolmlemine, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, looduskaitse, bioloogiline mitme-kesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, jäätmed, ökomärgis, kaitsealused üksikobjektid, kaitsealad: looduskaitsealad, rahvus-pargid, maastikukaitsealad
Ühiste teemade kaudu Organismi rakuline struktuur Organismide paljunemine, kasvamine ja arenemine Elundkonnad Tootjad, tarbijad ja lagundajad, Aineringe (fotosüntees, hingamine, kõdunemine, toiduahel ja toiduvõrgustik) Sümbioos Ökosüsteem Bioloogiline mitmekesisus Keskkonnakaitse
Keemia Loodusõpetus 7. klass Geograafia Bioloogia Füüsika
Ainetevahelised seosed 7. klassi loodusõpetus ja 7. klassi bioloogia