E N D
1. Marika Murd
2. Milline lik on pikem, kollane vi sinine?
Mlemad ligud on tegelikult hepikkused.
Optiline illusioon
3. Muller-Lyeri illusioon
4.
Mlemad punased jooned on hepikkused
5.
Kik tulbad on pildil hepikkused
6.
Mlemad koletised on tegelikult hepikkused Optiline illusioon, kus ruumilises kujutises petetakse vaataja ra perspektiivi abil.
Sama efekti annab klassikaline Muller-Lyeri illusioon, kus eksitatava krvalmjuga horisontaalsed sirged on tegelikult hepikkused.Optiline illusioon, kus ruumilises kujutises petetakse vaataja ra perspektiivi abil.
Sama efekti annab klassikaline Muller-Lyeri illusioon, kus eksitatava krvalmjuga horisontaalsed sirged on tegelikult hepikkused.
7. Kas mlemad diagonaalid on hepikkused vi on ks joon pikem kui teine?
Mlemad diagonaalid on hepikkused.
8. Kas trapetsi lemised servad on hepikkused?
Trapetsi lemised servad on hepikkused.
9. Kumma lille sdamik on suurem?
Mlemad ringid on hesuurused. Kui sisemine ring on mbritsetud temast viksemate ringidega, siis tundub see suuremana.
Kui sisemine ring on mbritsetud aga suuremate ringidega, tundub see viksemana.Kui sisemine ring on mbritsetud temast viksemate ringidega, siis tundub see suuremana.
Kui sisemine ring on mbritsetud aga suuremate ringidega, tundub see viksemana.
10. Painutused ja kverused
Kas jooned joonistel on paralleelsed?
Jooned on paralleelsed
11. Kas need jooned on paralleelsed?
Raske uskuda, et kik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed. Raske uskuda, et kik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed.Raske uskuda, et kik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed.
12. Kas horisontaalsed plokid on sirged vi viltu?
Kontrolli oma arvamust!
13.
Kas vertikaalsed sambad on sirged vi viltu?
14. Kas diagonaaljoon on sirge?
15. Painutused ja kverused tekivad sellest, et moonutused sisaldavad kahte kujutist, esi- ja tagaplaani-kujundit.
18. Kas kolmnurga kljed on sirged?
Kolmnurga kljed tunduvad sissepainutatutena, tegelikult on sirged.
19. Ruudu kljed paistavad sissepainutatutena
Vrarvamuse phjustab tagaplaani kujund
20. Kas ring on lopergune?
vrarvamuse phjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine)
21. Muutlikud kujundid
Kas sa ned kahes erinevas asendis kuupi?
Neckeri kuup. Neckeri kuup, mis on saanud nime veitsi kristallograafi Louis Albert Neckeri jrgi, kes tutvustab kuubi ootamatut prdumist mne sekundi jooksul esmakordselt 1832.aastal kirjas oti fsikule David Brewsterile.
Tajupshholoogid seletavad seda efekti taju valivusega: kui vaadata piisavalt kaua hte kujundit, hakkab silm otsima sealt lisathendusi.
Muutlikud kujundid- vaatlemisel nende kuju muutub. Neid illusioone kutsutakse muutlikeks illusioonideksNeckeri kuup, mis on saanud nime veitsi kristallograafi Louis Albert Neckeri jrgi, kes tutvustab kuubi ootamatut prdumist mne sekundi jooksul esmakordselt 1832.aastal kirjas oti fsikule David Brewsterile.
Tajupshholoogid seletavad seda efekti taju valivusega: kui vaadata piisavalt kaua hte kujundit, hakkab silm otsima sealt lisathendusi.
Muutlikud kujundid- vaatlemisel nende kuju muutub. Neid illusioone kutsutakse muutlikeks illusioonideks
22. Kas sa ned kuubi sisemist vi alumist phja? Neckeri kuup, mis on saanud nime veitsi kristallograafi Louis Albert Neckeri jrgi, kes tutvustab kuubi ootamatut prdumist mne sekundi jooksul esmakordselt 1832.aastal kirjas oti fsikule David Brewsterile.
Tajupshholoogid seletavad seda efekti taju valivusega: kui vaadata piisavalt kaua hte kujundit, hakkab silm otsima sealt lisathendusi.
Kaasa mjuvad ka vrvused:eredamad toonid tunduvad lhedasematena, tumedamad kaugematena.Lpuks on silmamoonduses thtis ka lal-ja-all-efekt: n taevas taandub, maa eendub.Neckeri kuup, mis on saanud nime veitsi kristallograafi Louis Albert Neckeri jrgi, kes tutvustab kuubi ootamatut prdumist mne sekundi jooksul esmakordselt 1832.aastal kirjas oti fsikule David Brewsterile.
Tajupshholoogid seletavad seda efekti taju valivusega: kui vaadata piisavalt kaua hte kujundit, hakkab silm otsima sealt lisathendusi.
Kaasa mjuvad ka vrvused:eredamad toonid tunduvad lhedasematena, tumedamad kaugematena.Lpuks on silmamoonduses thtis ka lal-ja-all-efekt: n taevas taandub, maa eendub.
23. Mitut erinevat pilti sa ned
Vimalik on nha vhemalt nelja erinevat varianti Vike kuup ruuminurgas/ vike kuup laes,nurgas/ suurel kuubil tkk vljasVike kuup ruuminurgas/ vike kuup laes,nurgas/ suurel kuubil tkk vljas
24.
Mitut erinevat pilti sa ned? Kas sa ned katust vi phja?Kas sa ned katust vi phja?
25. Kas trepp lheb les vi alla? Kas trepp on iget pidi vi tagurpidi (pea alaspidi)?Kas trepp on iget pidi vi tagurpidi (pea alaspidi)?
26. Kaksipidi pildid Kas vaas vi kaks ngu? Kahemttelised joonistused koos ksimusega, kas pildil on kujutatud.....
Kige klassikalisem ambivalentne kujutis, mille esitas 1915.aastal taani pshholoog Edgar Rubin: kas vaas vi kaks ngu
Kujunditel on omadus mjuda figuurina vi vastupidi foonina. Selles on suur osa kujundi vormil- kumeratel kujunditel on kergem mjuda foonina, ngusatel omakorda foonina.
Kahemttelised joonistused koos ksimusega, kas pildil on kujutatud.....
Kige klassikalisem ambivalentne kujutis, mille esitas 1915.aastal taani pshholoog Edgar Rubin: kas vaas vi kaks ngu
Kujunditel on omadus mjuda figuurina vi vastupidi foonina. Selles on suur osa kujundi vormil- kumeratel kujunditel on kergem mjuda foonina, ngusatel omakorda foonina.
27. Kas te nete esimesena noort vi vana naist? Kas kaugusse vaatav kaunis noor naine vi vana naine vaatamas maha?
1915.aastal avaldas karikaturist W.E.Hill hes Ameerika ajalehes krestomaatiliseks saanud joonistuse koos ksimusega, kas vaataja neb pildil oma naist vi mma.Kas kaugusse vaatav kaunis noor naine vi vana naine vaatamas maha?
1915.aastal avaldas karikaturist W.E.Hill hes Ameerika ajalehes krestomaatiliseks saanud joonistuse koos ksimusega, kas vaataja neb pildil oma naist vi mma.
28. Kas saksofoni mngiv mees vi ttarlapse portree?
29. Vimatud kujundid Vimatu kolmnurk Huvitavad on niinimetatud vimatud kujundid st pildid objektidest, mis on reaalses ruumis vimatud, kuid tasapinnal tiesti vimalikud.Huvitavad on niinimetatud vimatud kujundid st pildid objektidest, mis on reaalses ruumis vimatud, kuid tasapinnal tiesti vimalikud.
31. Saatana helihark Saatana helihargiks nimetatud kujund, mis ruumiliselt on vimatu, kuid tasapinnaliselt tiesti vimalik. Kujutise autor pole teada, kuid see avaldati mitmetes vljaannetes 1964.aastal.Saatana helihargiks nimetatud kujund, mis ruumiliselt on vimatu, kuid tasapinnaliselt tiesti vimalik. Kujutise autor pole teada, kuid see avaldati mitmetes vljaannetes 1964.aastal.
36. Vimatu trepp
37. Mitu jalga on elevandil? Ambivalentsed,topelt- ehk prduvad vi kaksipidi kujutised.Ambivalentsed,topelt- ehk prduvad vi kaksipidi kujutised.
38. Vimatu kunst Mis on pildil valesti?
Rene Magritte The Blank Signature Rene Magritte The Blank Signature 1965Rene Magritte The Blank Signature 1965
39. Vimatud majad Hollandi graafik Maurits Cornelis Escher Relatiivsus. Litograafia, 1953.Hollandi graafik Maurits Cornelis Escher Relatiivsus. Litograafia, 1953.
40. Vimatud majad
41. Mitu perspektiiviviga te pildilt leiate?
William Hogarth Vale perspektiiv
Kasutades tasapinnal tekkivat ruumiillusiooni vib vaatajaga manipuleerida, kes lhtub reaalsest ruumikogemusest, kuid satub segadusse, kui kogetu ei klapi kahemtmelisel pinnal.
Ruumiliselt vimatuid, kuid tasapinnal tiesti vimalikke pilte li juba 18.sajandil ka inglise kunstnik William Hogarth oma pildiseerias Vale perspektiiv, 1754.Kasutades tasapinnal tekkivat ruumiillusiooni vib vaatajaga manipuleerida, kes lhtub reaalsest ruumikogemusest, kuid satub segadusse, kui kogetu ei klapi kahemtmelisel pinnal.
Ruumiliselt vimatuid, kuid tasapinnal tiesti vimalikke pilte li juba 18.sajandil ka inglise kunstnik William Hogarth oma pildiseerias Vale perspektiiv, 1754.
42. Illusoorsed kujundid Kas sa ned musta / valget kolmnurka? Tenoliselt nib kujund mustemana/valgemana kui taust. Illusoorsus- mittetielike kujundite niv sulgumine (kontuuri niv sulgumine).Illusoorsus- mittetielike kujundite niv sulgumine (kontuuri niv sulgumine).
43. Kujund mida tegelikult ei ole olemas
44. Vilkuvad kujundid Illusioonid, kus staatiline pilt hakkab ootamatult liikuma. Seda efekti kasutasid osavalt ra op-kunstnikud.Illusioonid, kus staatiline pilt hakkab ootamatult liikuma. Seda efekti kasutasid osavalt ra op-kunstnikud.
45. Vaata ringi pildi keskel.
Mida sa ned?
46.
48. Kasutatud kirjandus Ants Juske Kaksipidi pildid,
Kunst 2002
Michael Di Spezio Vaata ja Imesta, Koolibri1999
http://eluzions.com/Illusions