Download
1 / 43
430 likes | 1.04k Vues
Egiptus. Tänapäev. Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest
E N D
Tänapäev • Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest • ViisaViisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel).
Loodus • Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. • Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. • Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. • Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. • Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. • Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast.
Linnad • Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. • Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. • Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. • Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. • Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus.
Tavad ja kombed • Mosheedesse minekul jalatsid ära. • Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone esile kutsuda. • Pühapäeva eest on neil reede. • Mõned väljendidsalam - lühike tervitusvormsalam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus)aleikum as salam - vastus tervitussabah al-kher - tere hommikustsaba al-nur - vastus hommikutervituseleshukran - tänan
Religioon • Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. • Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. • Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. • Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada). • Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata.
Egiptuse kiri • Märkidest: http://www.kidzone.ws/cultures/egypt/hieroglyph.htm • Sinu nimi http://www.touregypt.net/ename/
Numbrid • 1 on lihtsalt püstkriips2 on nagu vene keele suur G3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla4 on meie 3 peegelpildis5 on meie 06 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset7 on linnuke alla - V8 on linnuke üles9 on sama0 on väike must romb
Egiptus - kultuur Birgy Lorenz
Ajaloost • 1.Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. • 2.Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. • 3.Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
Uskumus • Hing elab pärast surma edasi • Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse haudehitisse • Kaasas: tarbe- ja luksesemed • Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed)
Pühad loomad, jumalad • Amon-Re • Horos • Osiris • Kass • Skarabeus • Apis
Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused
Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste • a. antiseptiliste vahenditega. • Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme. • Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis koobastes või haudades lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa rahvad.
Haudehitised • Mastaba • Astmikpüramiid (vanim Sakkaras) • Tavaline püramiid (Giza püramiidiväli) • Cheopsi püramiid • Hauad • Kaljude sees • Kõrbeliivas (Tutanchamon leiti 1922a)
Püramiidid • Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. • Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. • Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.
Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel
Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja maalikunst; Tutanchamon jms.
