1 / 13

Külli Kori, Meelis Brikker

Külli Kori, Meelis Brikker. Tartu Ülikool. Mida teame?. Mis on neuraalne regulatsioon? Mis on humoraalne regulatsioon ?. Mida teada saame?. Millest koosneb närvisüsteem? Milline on närviraku ehitus? Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne?. Kesknärvisüsteem. Peaaju. Kesknärvisüsteem.

wilton
Télécharger la présentation

Külli Kori, Meelis Brikker

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Külli Kori, Meelis Brikker • Tartu Ülikool

  2. Mida teame? • Mis on neuraalneregulatsioon? • Mis on humoraalne regulatsioon? Külli Kori, Meelis Brikker

  3. Mida teada saame? • Millest koosneb närvisüsteem? • Milline on närviraku ehitus? • Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Külli Kori, Meelis Brikker

  4. Kesknärvisüsteem Peaaju Kesknärvisüsteem Seljaaju Külli Kori, Meelis Brikker

  5. Piirdenärvisüsteem • Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega • Jaguneb: • sensoorseks närvisüsteemiks – retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovateks tundenärvideks • somaatiliseks närvisüsteemiks – kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks • autonoomseks närvisüsteemiks – näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks närvideks Külli Kori, Meelis Brikker

  6. Autonoomsed närvid • Sümpaatiline närvisüsteem: • stressja füüsiline koormus • kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid • valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks • „põgene ja võitle“ • Parasümpaatiline närvisüsteem: • kõige aktiivsemalt puhkeolekus • kontrollib seedeelundite talitlust • „puhka ja seedi“ Külli Kori, Meelis Brikker

  7. Närvirakk Müeliintupp Neuriit ehk akson Dendriidid Rakukeha Närvilõpmed Külli Kori, Meelis Brikker

  8. Närviimpulss • Piki närvirakke liikuv elektriline signaal • Põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel • Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks Külli Kori, Meelis Brikker

  9. Potentsiaali muutus Ioonkanal Ioonpump Signaal Külli Kori, Meelis Brikker

  10. Potentsiaali muutus • Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse • Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks • Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks Külli Kori, Meelis Brikker

  11. Sünaps • Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele • Elektriline sünaps – elektrilise laengu edasiandmine • Keemiline sünaps – ülekandeaine ehk transmitterikasutamine Külli Kori, Meelis Brikker

  12. Sünaps Ülekandeaine ehk transmitter Põieke Transmitteri tagasi toomise pump Kaltsiumi kanal Sünapsi pilu Retseptor Erutus Looie496 Külli Kori, Meelis Brikker

  13. Kokkuvõte • Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteemiks (närvid) • Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest • Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel • Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele Külli Kori, Meelis Brikker

More Related