E N D
1. KIRJANDUSTUND
petaja: Kristi Pettai AUGUST GAILIT
2. AUGUST GAILIT 1891-1960
3. August GailitiELUKIK
5. PINGUD
6. TKOHAD
7. UNIKAALNE KSIKIRI
8. PEREKOND
9. KIRJANIK
11. Vaieldamatult on kige kuulsam fljeton Sinises tualetis daam paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud M. Underi ja A. Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Fljetoni peetakse ka Siuru rhmituse lagunemise heks phjuseks.
Under kneles oma sonettides niivrd intiimselt ja hbematult, et tema sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka priski kauged luuleinimesed. Kllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav srane avameelsus:
SIURULASTE KODUTLI
12. Oh sukki neid, mis lppeda ei taha!
Kuis otsib hingeldes mu plev suu,
et lheneks ju kord see vrratu
batist-ja pitsivaht. Kui valge vaha
sul ligib ihu. Maitsen sooja naha
siidsiledust ja, nagu lmepuu
kik helbed kevad-tormil, sama ju
ma sajan suudlusi su ple maha.
UNDERI SONETTSinine terrass
13. Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus mlema poeedi sulest ilutsevaid armastusluuletusi.
Fljetonis Sinises tualetis daam kirjeldab Gailit ht tavalist karnevali, kus teiste hulgas tantsin ka Marie Under oma paaiga.
Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja sokkide luuletaja, kes on snud me nooruse kui rooste, kelle vrsse pitakse phe kui evangeeliumi, kelle laulud on leidnud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik arvustus on tunnistanud kui andekat ja omaprast lrikut ja seadnud eeskujuks teistele poeedele. Ah see ongi see daam, kelle laulud on saanud meile Taaveti lemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame omi pevi ning id. /---/
SINISES TUALETIS DAAM
14. Kui naine luuletab, siis on see loomulikult thine koketerii, edevus demonstreerimine. Seeprast kirjutavad ka mehed pasjalikult ainult naistest ja naistele, naisluuletajad aga ainult enesest ja enesele.
Hks viteks sellele on Marie Under. Peaaegu iga sonetis listab ta oma keha, oma garderoobi, oma lmavat kirge. Ta demonstreerib oma naiselikke omadusi ning kriipsutab naiselikke iseraldusi sajad korrad alla. Ta uhkustab oma saja-versta-pikkuste sukkadega ning tahab meid uskuma panna, et need ei lpegi temal. Muidugi, seda ainult selleks, et sukkade pikkust oma silmaga lheksid jrele vaatama. Marie Under laulab batistist ja pitsivahust, vga hsti teades, et see naise garderoobi juures sarnane imelik mbel, mis mehe p purju paneb. Ning kik see on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam.
FLJETONI SISU
15. Arusaadavalt ei tekkinud Underil ja Adsonil seda lugu lugedes Gailiti vastu sbralikke tundeid. Siurulaste kodutli ja avalik skandaal oli paratamatu. Gailitile sekundeeris vapralt sber Visnapuu, kes kutsus les avama Siuru-daami buduaari aknaid, et lasta sinna sisse vrske snniku lhna.
Gailit ja Visnapuu lahkusid Siurust. FLJETONI SISU
16. GAILITI TEOSED
17. Toomas Nipernaadi1928
18. NIPERNAADI PROTOTP?
19. NIPERNAADLIKKUSEall vib mista: iseloomu
eluviisi
vabadust
hullust
armastust
20. ILU JA INETUS GAILITI TEOSTES
21. NAISTEGELASED
22. EKKE MOOR1941
23. romantiline maailmangemus: vrtustab unistusi ja vabadust
loomulikkus kasuahnus on plastusvrne
Gailitit kidab kik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad
Gailiti teostele omane meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised prded
lausete klalisus ja rtm vrdlused, metafoorid
romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipevast
August Gailiti teoste omapra
24. Katkeid muusikalist Ekke Moor vid kuulatahttp://www.vly.ee/moor.htm
25. Kasutatud kirjandus Eesti kirjandus X klassile
Kirjastus Valgus 1983 Lk 149
Pille Riismaa
Astrid Rtsep
Tiina unapuu
Eelmise sajandi eesti kirjandus Lk 77
Mrt Hennoste
"Vike eesti kirjanduslugu" lk 213