| 17.6.2008 |

1. Eesti elanike suhtumine õlletarbimisse 18-74 aastase elanikkonna küsitlus, 5.06-18.06 2008 n=968 Juuni 20081 1 | 17.6.2008 | Kari Roose/Reija Koskela

2. 1. Õlle maine 50% “hea” + 32% “pigem hea” = 82% st. õlle maine on hea. • Õlle mainet peab heaks: • 58% meestest, 42% naistest • 56% palgatöötajatest erasektoris • 20-59 aastased, sealhulgas 57% 20-29 aastastest • 18-19 aastaste hulgas domineerib suhtumine, et õlle maine on pigem hea • Kui sissetulekud on teisest kõrgemad (üle 10 000 krooni pereliikme kohta), siis peetakse ka õlle mainet heaks. Juuni 20082

3. 2. Õlletootjate maine Statistiliselt oluliselt teistest taustrühmadest rohkem: Mehed, lasteta paarid, kõrged sissetulekud (nii isiklikud kui ka ühe leibkonnaliikme kohta kõrgemad kui teistel) Mehed, eestlased, ettevõtte juhid ja keskastmejuhid Naised, need, kellel on kõrgharidus, isiku- ja klienditeenindajad % n=968 Juuni 20083

4. 3.Õlu on rahvusjook ja Eestimaa inimeste lemmikjook Jaatavalt vastab kolmandik (33%) ja pigem jaatavalt pisut üle kolmandiku (35%) vastanutest. Kasutades representatiivse küsitluse üldistusvõimet, võime väita, et 68% eestimaalastest peab õlut suuremal või vähemal määral Eesti rahvusjoogiks. 73% eestimaalastest peab õlut suuremal või vähemal määral Eesti inimeste lemmikjoogiks, kuid siin domineerib suhtumine teatud reservatsiooniga – “pigem on”. Juuni 20084

5. 4. Suhtumine kellaajalistesse müügipiirangutesse Üle poole elanikest ei pea õlle müügipiirangut alates kella 20.00 õigeks, alla kahe viiendiku aga peab. Piirang ei ole põhjendatud – oluliselt rohkem meeste, 40-49 aastaste, erasektori palgatöötajate, tööliste ja oskustööliste vastuseid. Samuti nende vastuseid, kelle isiklik sissetulek ja ka sissetuleks perekonnaliikme kohta on kõrgem kui teistel Piirang on põhjendatud – oluliselt rohkem naiste vastuseid Ligi kas kolmandikku arvab, et õlut peaks müüma niikaua kui kauplus on avatud, kolmandik arvab, et pole vaja. Juuni 20085

6. 5. Müügipiirangute mõju alkoholi tarbimisele ja ostmisele 57% arvab, et kellaajaline müügipiirang alkoholitarbimisele mõju avaldanud ei ole. 23% arvab, et tänu piirangutele on alkoholitarbimine suurenenud. Oluliselt rohkem on selliseid vastuseid 20-29 aastaste hulgas. 46% arvab, et tänu kellaajalisele müügipiirangule on hakanud inimesed alkoholi rohkem ostma, sealhulgas varuks ostma. Nii vastasid teistest rohkem mehed ja 20-29 aastased. Juuni 20086

7. 6. Lahja õlle müük avalikel üritustel 61% arvab, et lahja õlle müük peaks olema suveüritustel ja spordivõistlustel lubatud, 32% näeks meelsamini selle keelamist. Seega poolt ligi kaks kolmandikku ja vastu kolmandik. Statistiliselt oluliselt rohkem: Peaks olema lubatud –mehed, 20-29 aastased Suurte isiklike tuludega ja suuretululised leibkonnad. Ei peaks olema lubatud – naised Juuni 20087

8. 7. Alkoholireklaam ja alkoholitarbimise suurenemine “Jah” ja “ei” vastuste vahel on polariseerumine - alkoholireklaam mõjutab alkoholitarbimist, arvab 46%. Alkoholireklaami nägemine ei mõjuta alkoholitarbimist, arvab täpselt sama palju vastajatest. Statistiliselt oluliselt rohkem: Jah, suurendab – mitte-eestlased, Ida-Virumaa elanikud. Need, kellel on kõrgharidus. Ei suurenda – mehed, eestlased, oskustöölised/töölised, maapiirkondade elanikud. Juuni 20088

9. 8. Õllejoojate profiil 26% vastab küsimusele õlletarbimise kohta jaatavalt. Üldkogumis tähendab see 240 000- 302 000 Eestimaa elanikku. Kuna sotsiaalsed normid takistavad osadel inimestel alkoholitarbimise kohta “jah” vastust andmast, siis anti vastajatele ka vastusevariant “jah, mõnikord”. Sellele vastas 30%, mis tähendab omakorda 280 000- 340 000 inimest. Kokku saame Eestimaa õlleturu tarbijate suuruseks 520 000- 642 000. Statistiliselt oluliselt rohkem (seega on tüüpilised) andsid “jah” vastuseid: Mehed, 20-29 aastased, palgatöötajad eraettevõtetes, oskustöölised/töölised. Need, kes teenivad teistest rohkem. Need, kes kasutavad igapäevaseks liikumiseks autot. Õlut ei joo (eitav vastus keskmisest oluliselt suurem) – naised, eakad, üksikud. Need, kes on teistest madalamate sissetulekutega. Ühistranspordi kasutajad. % Juuni 20089

10. 9. Olukorrad, kus juuakse õlut Küsimus 5: “Millised olukorras te õlut joote?” VASTUSED OLID ETTE ANTUD, VALIDA VÕIS MITU VARIANTI Tüüpilised sihtrühmade õllejoomise olukorrad: Mehed koosviibimistel, sõprade pool. Kodus sõpru võõrustades. Kodus toiduga, teleka ees istudes. Peale trenni või füüsilist tööd. 20-29 aastased – Välitingimustes, piknikul, grillides. Vabaõhuüritustel. Koosviibimistel, sõprade pool. Pubides, restoranides, ilma toiduta. 30-39 aastased – Kodus sõpru ja tuttavaid võõrustades. Eestlased – Koosviibimistel, sõprade pool. Pärast trenni või füüsilist tööd. Peale sauna. Tippspetsialistid – pubides, restoranides (ilma toiduta). Suuretululised (isiklik) – Välitingimustes piknikul, grillides. Kodus sõpru ja tuttavaid võõrustades. Koosviibimistel, sõprade pool. Väljas söömas käies kuid ka pubides, restoranides ilma toiduta. Suuretululised (kogu pere on kindlustatud) – Grillides ja piknikul. Kodus külalisi võõrustades. Autoomanikud – kodus sõpru võõrustades. % n=539 Kas tüüpiline õllejooja tarbib õlut seltskondliku tegevuse osana või joovastaval eemärgil? Juuni 200810

11. 10. Mille järgi õlu valitakse? Küsimus 6: “Mille järgi te valite õlle, mida joote?” VASTUSED OLID ETTE ANTUD, VALIDA VÕIS MITU VARIANTI Tüüpilised sihtrühmade õllevaliku alused: 20-29 aastased – maitse 30-39 aastased – tootja Palgatöötajad riigiettevõtetes – tootja Palgatöötajad eraettevõtetes – maitse Tipp- ja keskastmejuhid – maitse Kõrge isikliku sissetulekuga – maitse, tüüp (premium, pilsner, porter) ja tootja. Kuna eristuvaid valikukriteeriumeid on kolm, siis on siin tegemist ilmselt nõudliku ja asjatundliku tarbijaga. Nii suuremate linnade (v.a. Tallinn) kui ka Ida-Virumaa elanikud valivad õlle kanguse järgi. % n=539 Juuni 200811

12. Õllereklaam vs õlleaktsiis Juuni 200812