1 / 16

Loodusõpetus

Loodusõpetus. Soojusülekanne, VII peatükk Lisette Aro , Birgita Käsk ja Kaisa Marie Sipelgas, 7.b. Soojusülekanne Siseenergia ja soojushulk Põlemine Tasakaal soojusülekandes Soojusjuhtivus Soojuse kandumine liikuva ainega Kehad kiirgavad ja neelavad soojust Päikesekollektor

wood
Télécharger la présentation

Loodusõpetus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Loodusõpetus Soojusülekanne, VII peatükk LisetteAro, Birgita Käsk ja Kaisa Marie Sipelgas, 7.b

  2. Soojusülekanne Siseenergia ja soojushulk Põlemine Tasakaal soojusülekandes Soojusjuhtivus Soojuse kandumine liikuva ainega Kehad kiirgavad ja neelavad soojust Päikesekollektor Päikesekiirgus ja Maa Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sisukord

  3. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehalt teisele. • Ülekantud energiat nimetatakse soojushulgaks. Soojusülekanne

  4. Mõnel juhul on tähtis soojust juhtida ühest kohast teise või ühelt kehalt teisele. • Selleks on kolm võimalust: • 1. Ühendada kehad omavahel või mõne kolmanda kehaga. • 2. Soojendada vett ja juhtida soe vesi majja, kus see soojuse ära annab. • 3. Anda võimalus soojusel kiirguda ühelt kehalt teisele.

  5. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha. • Keha siseenergia = aineosakeste kineetiline energia + potentsiaalne energia. • Nähtust, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele, nimetatakse soojusülekandeks. Siseenergia ja soojushulk

  6. Pean meeles: • Soojushulga, mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks džaul ( 1 J ). • Soojushulkade väljendamiseks kasutatakse sageli 1000 korda suuremat ühikut kilodžauli (1 kJ ) või miljon korda suuremat ühikut megadžauli ( 1 MJ )

  7. Põlemine on ainete ühinemine hapnikuga. • Põlemise tulemusena tekkivad uued ained. • Põlemisel eraldub soojust. Põlemine

  8. Soojusülekandes esineva tasakaalu korral on keha temperatuur jääv. • Kui soojenemine ja jahtumine on tasakaalus on keha temperatuur jääv. Tasakaal soojusülekandes

  9. Soojusjuhtivuse korral levib energia osakeselt osakesele. • Metallid on väga head soojusjuhid, gaasid on väga halvad soojusjuhid. • Nt. maja ehitamisel kasutatakse materjale mis juhivad soojust halvasti. Soojusjuhtivus

  10. Soojuse kandumist liikuva ainega nimetatakse konvektsiooniks. • Vee ja õhu ringlemise kutsub esile sooja ja külma aine tiheduse erinevus. • Magma konvektsiooniline liikumine vahevöös paneb laamad aeglaselt liikuma. Soojuse kandumine liikuva ainega

  11. Kõik kehad kiirgavad soojust. • Kõik kehad saadavad välja soojuskiirgust ja annavad soojust ära. • Kõik kehad neelavad soojuskiirgust ja saavad soojust juurde. • Maa kiirgab pikalainelist kiirgust. • Osaliselt neelavad pikalainelist kiirgust veeaur, süsihappegaas ja mõned teised gaasid. Kehad kiirgavad ja neelavad soojust

  12. Tume pind imab soojust paremini kui hele pind, sest hele pind peegeldab enamuse soojusest tagasi. • Päikesekollektor toimib sellel põhimõttel. Päikesekollektor

  13. Maa kiirgab kosmosesse niisama palju energiat kui ta päikeselt saab. • Maa annab energiat ära (jahtub) kiirguse teel. • Mida enam pooluse poole, seda rohkem on valguskiired maapinna suhtes kaldu. • Ekvaatori lähedal langevad päikesekiired ligikaudu maapinnaga risti. Seda muidugi vaid keskpäeval. Päikesekiirgus ja Maa

  14. Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvkatte olemasolust. • Maapind saab Päikeselt energiat (soojust) soojuskiirguse teel. • Maapind annab soojust ära kiirguse teel. • Kui maapind kiirgab rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, siis temperatuur langeb. • Öösel maapind vaid jahtub, soojenemist ei toimu. • Selge ilmaga on öö ja päeva temperatuuride erinevus suurem kui pilves ilmaga. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine

  15. Aineosakeste kineetiline energia väljendub keha temperatuuri kaudu. • Sõnaga soojus väljendatakse kõnekeeles, kui soe on keha, s.o temperatuuri. • Põlemisel ühineb aine hapnikuga. • Soojus levib soojemalt kehalt jahedamale. • Soojusjuhtivuse korral kandub siseenergia aines osakeselt osakesele. • Konvektsioon on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele koos liikuva ainega. • Kehi soojendavad soojuskiirgus ja nähtav valgus. Kokkuvõte

  16. Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse. 7. klass. Autor: Enn Pärtel, kirjastus Koolibri, 2010 Kasutatud kirjandus

More Related