1 / 14

Lapse väärkohtlemine

Lapse väärkohtlemine. Perekonnaõpetus Heli Maaslieb. Mis on mis?. Väärkohtlemist saab ära tunda selle järgi et kui mingi tegevuse tagajärjena üks tunneb ennast ebamugavalt, solvunud ja talle see ei meeldi ja toimub tema vaba soovi vastu.

wren
Télécharger la présentation

Lapse väärkohtlemine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lapse väärkohtlemine Perekonnaõpetus Heli Maaslieb

  2. Mis on mis? • Väärkohtlemist saab ära tunda selle järgi et kui mingi tegevuse tagajärjena üks tunneb ennast ebamugavalt, solvunud ja talle see ei meeldi ja toimub tema vaba soovi vastu. • Lapse väärkohtlemise teema on äärmiselt aktuaalne kogu maailmas. Kuidagi ei saa õigustada täiskasvanu vägivalda temast väiksema, nõrgema, emotsionaalselt ja majanduslikult sõltuva inimese suhtes.

  3. Lapse väärkohtlemine … • … on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi • … on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik

  4. Väärkohtlemine võib olla nii … • füüsiline • seksuaalne • psühholoogiline ja/või emotsionaalne • väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine.

  5. Füüsiline väärkohtlemine • … võib väljenduda löömises, raputamises, tõukamises, mürgitamises, kõrvetamises, uputamises, lämmatamises või muus lapsele kehalisi vigastusi või kahju põhjustavas tegevuses. • … on ka see, kui lapsevanem või hooldaja varjab lapse haiguse sümptome või kahjustab oma tegevusega lapse tervist. Seda nimetatakse arstiteaduses Münchauseni sündroomiks.

  6. Raputatud lapse sündroomValentin Sander ajakirjas Pere ja Kodu , 2002 • Meeleheitlik lapse raputamine tekitab olukorra, mida juba ammu on kirjeldatud autoõnnetuste puhul, kui auto järsult pidurdab. Inimese pea liigub piitsalöögi teravusega algul ette ja seejärel järsult taha. Raputamise korral juhtub sama mitmeid kordi järjest. Niisugune pea edasi-tagasi liikumine surub aju kord vastu otsmikku, kord vastu kuklaluud. Koljusisesed veresooned rebenevad ning tekivad aju ja kolju vahelised verevalumid. Lapse aju veesisaldus on täiskasvanu omast suurem, tema aju tugirakustik vähem arenenud ja veresooned õrnemad. Seetõttu tekivad verevalumid palju kergemini kui täiskasvanutel. • ravimata jäänud verevalum võib olla piduriks edaspidisele normaalsele arengule.

  7. Emotsionaalne väärkohtlemine • … on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, mis kahjustab lapse emotsionaalset arengut. • … väljenduda püüdes sisendada lapsele, et ta on väärtusetu, et temast just seepärast ei hoolita või hoolitakse vaid niivõrd, kuivõrd ta suudab täita teiste ootusi. • … võib väljenduda ootustes, mis ei ole vastavuses lapse ea ja arenguga. … väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, oma huvides lapse ärakasutamises või kaasamises ebaausatesse tegudesse. • teatud määral sisaldub igas lapse väärkohtlemise liigis emotsionaalset väärkohtlemist, kuid samal ajal võib emotsionaalne väärkohtlemine esineda ka täiesti iseseisvalt.

  8. Hooletussejätmine … • … on lapse põhiliste kehaliste ja vaimsete vajaduste pidev rahuldamata jätmine, mis võib põhjustada tervisehäireid või kahjustada lapse arengut • Siia hulka kuulub see, kui lapsevanem või hooldaja ei ole suuteline tagama lapsele eakohast toitu, peavarju ega rõivaid, ei suuda last kaitsta füüsilise kahju tekitamise eest või ei võimalda lapsele vajalikku meditsiinilist hooldust ja arstiabi • Aetakse segi tihti vaesusega

  9. Seksuaalne väärkohtlemine … • … on lapse või nooruki sundimine või ahvatlemine osalema seksuaalseis toiminguis olenemata sellest, kas lapse ise mõistab toimuvat või mitte • … ei pruugi tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pruugi tegemist olla ka otsese füüsilise kontaktiga.

  10. Väärkohtlemises ei ole laps süüdi Kuna lapse väärkohtlemisega kaasnevad tihti altkäemaks ja petutrikid, võivad lapsed mingi teo tegemise või tegematajätmise eest enda üle karmilt kohut mõista. Nad süüdistavad iseennast ning on hirmul, et teisedki võivad neid süüdlaseks pidada. Seepärast on oluline meeles pidada, et laps pole iialgi vastutav väärkohtlemise eest.allikas: http://www.inimene.ee/pages.php3/210804,2003

  11. Abi?! • Kui Sa tunned, et Sind keegi vääriti kohtleb või näed, et keegi teine lastest kannatab teiste tegevuste all - siis on vaja kindlasti pöörduda abi saamiseks (n. noorsoopolitsei või lastekaitsetöötaja, sinu usaldusisik/ inimene)

  12. 19. november on ülemaailmne laste väärkohtlemise vastu võitlemise päev • Maailmas ekspluateeritakse igal aastal üle miljoni lapse miljarditesse dollaritesse küündivas seksikaubanduses, üle 14 miljoni lapse jääb orvuks HIV-i/ AIDSi tõttu, ca 300 000 last on värvatud sõduriks, 180 miljonit last sunnitakse töötama ebainimlikes tingimustes, 121 miljonit last ei käi mitmetel põhjustel koolis, neist 65% tüdrukud. 19. novembrit tähistatakse ülemaailmselt eesmärgiga luua ja laiendada kultuuri, kus ennetatakse väärkohtlemist, propageeritakse ja juurutatakse vastutustunnet, laste austamist ja laste õiguste pühitsemist ja kus esineb nulltolerants laste väärkohtlemise ja laste vastase vägivalla osas. (allikas: WWSF – Women’s World Summit Foundation, www.woman.ch )

  13. Lahenda juhtum … ettekandmine • Jaotage end 3-4 gruppideks • Arutage, mõelge loogiliselt mis kodus toimus, pakkuge OMA variant, püüdke leida lahendus. • Mary (9a.) ja tema vennal (4a.) oli ema ja kasuisa ja vanaema, kes elas neist paari km kaugusel. Ema käis õhtuti tööl ja siis olid lapsed kodus koos kasuisaga. Mary oli hakanud emale viimasel aastal rääkima, et ta ei taha koos kasuisaga koju jääda, aga ema ei kuulanud, vaid ütles et tema peab tööl olema. Ükskord kooli med. töötaja nägi tüdruku kehal sinikaid ja päris infot nende kohta. • Mida saadi teada, kuidas lugu lõppes? Tõestisündinud lugu Võrumaal …

  14. Kodune töö … essee • “Kas head lapsed kasvavad vitsata?” Sissejuhatuses teemaarendus lapse väärkohtlemisest üldse. Põhiosas kolm sinu argumenteeritud arvamust lapse kasvatamise kohta, põhjendust teema kohta. Lõpetus Pikkus 1 lehekülg

More Related