Poistest – armastuse ja austusega!

1. Poistest – armastuse ja austusega! Konverents “Päästke poisid!”  Tiia Lister 2010

2. ! “Noor mees on nii tugev, nii meeletu, nii kindel ja nii eksinud. Tal on kõik ja ta ei suuda kasutada mitte midagi.” Thomas Wolfe Of Time and River Raamatust “Kaini kasvatamine” Dan Kindlon ja Michael Thompson Tiia Lister 2010

3. NB! Poisid muutuvad, kui me muutume ise! Meie esimestena ja täiskasvanud üheskoos! Tiia Lister 2010

4. Mida me oleme teinud valesti? • Me pole armastanud ega austanud iga üksikut poissi piisavalt! Austuse definitsioon. • Me pole hoolinud poiste halvast enesetundest – jätkanud ikka nõudmist ja halvustamist. • Me pole hoolinud poiste ebaõnnestumistest koolis ega vabal ajal. • Me pole võtnud aega rääkida nendega elust, inimestest, heast ja halvast. • Me pole arvestanud ega kuulanud nende seisukohti ja arvamusi. • Me pole aidanud neil leida oma elu heaolu võtmeid. Tiia Lister 2010

5. Mida me peaksime tegema? • Teadma ja tähtsustama seda, milles on poisid erinevad tüdrukutest ning milles on iga poiss eriline. • Leidma endast positiivse suhtumine igasse poisisse. • Õppima poissi tundma ja austama. • Otsima enda elus üles positiivsuse allikad ja jõuvarud – muidu me ei jõua! • Otsima lahendusi selleks, et kõrvaldada poisi elust kõik, mis takistab tema elus edu ja rõõmu. • Otsima lahendusi selleks, et ta võiks saavutada edu ja tunnustust. Aidakem tal leida oma elu eesmärgid! • Otsima lahendusi, et poiss võiks elada oma elu ilma lõhkuva stressi ja depressioonita. • Otsima lahendusi, et ta ei tunneks ennast üksi. Tiia Lister 2010

6. Kodukahjustusega poisid • Emakahjustus tekib emapoolsest hülgamisest, emotsionaalsete vajaduste rahuldamatusest, julmusest, ükskõiksusest või ema puudumisest lapse elus. • Isakahjustus lapse elus on seotud enamasti isa eksistensiaalse kartuse, alkoholismi, türanlikkuse, peksmise ja mõnitamisega. • Kodusuhted, õdede-vendade suhted võivad olla nii halvad, et laps saab kaasa trauma terveks eluks juba väga väiksena. Tiia Lister 2010

7. Ränga kodukahjustusega poisid • Türanlikul võimuihal põhinev plaanipärane lapse mahasurumine ja alistamine. • Lapse pilkamine, halvustamine, sildistamine teiste kuuldes. • Lapse tahtlik kiusamine, mis võib olla maskeeritud mänguks. • Peksmine ja muu üliraske kehaline karistus, mis teeb karistajale naudingut. • Igasuguse väärkohtlemise, k.a.intsesti ohvriks olemine Tiia Lister 2010

8. Koolikahjustusega poisid • Kooliga kohanemine on toimunud lapsele valulikult ja ebaedukalt. • Koolis puudub lapsel usaldatav täiskasvanust sõber-tugiisik, samas aga on ta koolivägivalla ohver. • Suhted õpetajatega ja/või kaaslastega on lapsele pidevalt negatiivsete emotsioonide allikaks. • Õppimine on tekitanud pidevalt ebaedu-elamusi, pettumust endas ja enesesüüdistust. • Pidev üle võimete õppetöö, ilma mõistmiseta ja toeta, üksi oma muredega on tekitanud lapsele vastumeelsuse kooli, õppimise ja kohustuste suhtes. Tiia Lister 2010

9. 5 tähtsat NB! TEAVO • Poisid vajavad TOITU! Kõike, mis annab neile jõudu ja energiat elada, saavutada edu! • Poisid vajavad EDUelamust ja tunnustust! See pole nende algatusvõime küsimus, vaid meie oskus! • Poiste eneseväärikuse selgroog on AUSTUS! Kui neid alandatakse, käituvad nad halvasti! • Poisid vajavad võistlust ja VÕITU! Nad soovivad olla kangelased ja aplausi ära teeninud juba hällis! • Poisid vajavad olla juhid ja OTSUSTAJAD - nad vajavad kindlaid reegleid ja vastutust! Tiia Lister 2010

10. Poiste eripära 1 • Poisid elavad palju sissepoole – tunded, hirmud ja ebakindlus võib välja paista hoopis vastupidiselt. • Poisid vajavad juhte ja autoriteete, neile on tähtis nende koht kamba hierarhias ja positsioon teiste hulgas, mitte niivõrd head suhted. Ka kodus peab talle olema vanem autoriteet. • Poiste jaoks on sõnad ja jutud teisejärgulised - tähtsamad on teod ja sõnatud väljendused. • Poisid tegutsevad vaid siis, kui neil on selleks selge põhjus, eesmärk ja kasu tegutsemisest. • Poisid vajavad süsteemi, tervikut ja mõtestatust. Neid ei huvita üksikasjad, kui seal taga nad ei näe süsteemi. Tiia Lister 2010

11. Poiste eripära 2 • Poisid vajavad individuaalset juhendamist, kuna nende kohanemine uute olukordadega on aeglane ja nad soovivad saavutada head tulemust. • Poisid vajavad austust ja nende eneseväärikusega arvestamist. Nende alandamise tulemus ei tarvitse kohe välja paista, aga ükskord ilmneb siiski, kas enda või teiste suhtes agressiivsusena. • Poisid vajavad ruumi, füüsilist tegutsemist ja liikumist. Oma emotsionaalseid pingeid elavad nad kõige kergemini välja liikudes ja tegutsedes. Pinges ei suuda nad õppida. Tiia Lister 2010

12. Tähtsamad mured poistega seoses 1 • Poiss tunneb end üksikuna – ta ei lähe kodus kellelegi korda. • Poiss tunneb, et tema ei kuulu perre. • Poisil pole usaldusväärset armastussidet ühegi vanemaga. • Kõik “energia-allikad” on talle suletud – “aku” on pidevalt tühi. • Peegeldused ja tagasiside - nii sõnad kui ka otsused tema suhtes - on negatiivsed. Nii on kodus, aga ka koolis. Tiia Lister 2010

13. Tähtsamad mured poistega seoses 2 • Tunnustus ja eduelamus on juhuslik, vähe seotud poisi pingutustega. • Paljud poisid ei tunne oma positiivseid omadusi, võimeid ja oskusi, et saaks neid sihipäraselt kasutada. • Ootused, reeglid, nõudmised on üldised ja ebakonkreetsed. Puudub selgus kontrolli ja karistuste suhtes. • Konflikte ja arusaamatusi on liiga palju – poisil puuduvad oskused nende ennetamiseks ja lahendamiseks. Tiia Lister 2010

14. Tähtsamad mured poistega seoses 3 • Vanemad ja õpetajad ei tunne ära poisi muresid ja stressi – selletõttu jääb ta nendega üksi. • Lapsevanemad pole andnud positiivset eeskuju murede lahendamiseks ja stressiga hakkama saamiseks. • Poiss otsib probleemides abi vaid omavanuselistelt sõpradelt. • Kuna kodu ei aita, põgeneb poiss kodust ja püüab maandada pingeid sõpradega koos, nii sõltuvustesse sattudes. • Sama mudel kooliga seoses, kui poisil on õppimisraskused või arusaamatused õpetajatega. Tiia Lister 2010

15. Poiste stress • Poisid reageerivad stressis instinktiivselt ja impulsiivselt – “ ründa või põgene!” • Poisid ei oska stressiga ainult rääkimisega toime tulla, nagu tüdrukud. Nad peavad saama üksinda rahuneda ja ise jõuda järeldusele, mis oli halvasti. Nad vajavad mõistmist ja tuge, mitte näägutamist ja süüdistamist. • Poisse peab õpetama teadvustama oma tundeid, hirme, vigu, nõrkusi ja ebakindlust, et nad mõistaksid, miks stressireaktsioon või arusaamatus tekkis. • Samuti peab õpetama neid negatiivseid tundeid sõnadesse panema, et nad ise ennast ja teised poissi paremini mõistaksid. Tiia Lister 2010

16. Poiste stressi tunnused • Füüsilised tunnused – muutused söögiisus, unevajadustes, väsimus, valud, sundtegevused, -liigutused, erilised toimingud – lõhkumised, ohtlikud tegevused, varjumised kapuutsiga, kõrvaklappidega, põgenemised, välimuse hooletusse jätmine, suurenenud vajadus füüsiliste kontaktide järele jne. • Käitumisega seotud tunnused – eakohatu käitumine, ebaedu teke koolis, üksindus, julmus, protest, nutu- või vihahood, sukeldumine mängude-arvuti maailma, sõltuvused, äkilised muutused käitumises jne. • Suhtumistega seotud tunnused – halvustav või lootusetu suhtumine endasse, hirmud ja paanika, vanemate armastuses kahtlemine, lemmiktegevuste kõrvalejätmine jne. Tiia Lister 2010

17. Sõltuvused • Sõltuvus hakkab kujunema hingelise haava või haavatud eneseväärikuse kaitsekihina - ainsa võimalusena “põgeneda” ja kogeda midagi “positiivset”. • Sõltuvused muutuvad, asenduvad seni, kuni need haavad pole paranenud ja tavaelu normaalne positiivsus taastunud. • Mingi tegevus sõltuvusena kujuneb tungiks, dominandiks, sundmõtteks ja keha toimimise ning elustiili osaks. • Sõltuvused mõjutavad käitumist ilma, et inimese tahtejõud, teadmised, pahandused, õnnetused, kahjustused suudaksid seda takistada. • Teised ei saa takistada, aidata, kui sõltlane ise ei leia ennast tupikus või ei langeta ise otsust minna ravile. Tiia Lister 2010

18. Lihtne test – CRAFFTKnight et al 1999 • Autos purjus - ise või sõber - car • Lootnud lõõgastust, kaifi – relax • Üksi tarvitanud alkoholi - alone • Mälukas - forget • Vanemate ja sõprade manitsus - friends • Pahandused alkoholi pärast – trouble Kaks või enam jaatavat vastust viitavad probleemidele alkoholi tarvitamisega. Tiia Lister 2010

19. Kümme poiste õppimisega seotud olulist tunnust.Maailmas tunnustatud aju - uuringute alusel. • Tervikut, suurt pilti ja süsteemi mõistmist vajav mõtlemine. • Abstraktne mõtlemine. Samas näited ja praktiline kasu. • Sisekõne vähesus, kodeeritud keel, “poiste keel”. • Loogilisus, eesmärgipärasus, selgus ja tõestamine. MIKS? • Igavuse teke ühetaoliste meetodite kasutamisel. • Suurem ruumivajadus ja töörahu. • Liikumine aitab õppida. • Eesmärgile ja ülesandele keskendatus. • Sümbolite kasutamine ja ise nende loomine. • Meeskonnatöös orientatsioon juhile ja eesmärgi saavutamisele. Tiia Lister 2010

20. Lühidalt – poiss vajab koolis • Häid suhteid • Eesmärke ja mõtestatust • Edu ja tunnustust • Õppeainest ja korraldustest arusaamist • Võimalust valida ja vastutada • Huvitavat, rõõmsat ja sõbralikku koostööd klassis Tiia Lister 2010

21. Kuidas saab tavaline poiss hästi õppida tavalises õppetunnis? 1 • Ta tahab sinna tundi tulla, mitte ainult sõprade pärast, vaid ka selle õppeaine ja õpetaja pärast. • Tal on kujundatud oma eesmärk ja motivatsioon, miks ta tahab seda ainet õppida. • Ta saab õpetajaga hästi läbi ja peab õpetajat autoriteediks. • Tal on selles õppeaines põhimaterjalist piisav ülevaade (ilma“aukudeta”), nii et ta saab aru tunnis toimuvast. • Tal on õppimiseks vajalik psühholoogiline, füüsiline, vaimne valmisolek. Puuduvad häirivad konfliktid või mured. Tiia Lister 2010

22. Kuidas saab tavaline poiss hästi õppida tavalises õppetunnis? 2 • Õpetaja loob tunnis vajaliku õppemotivatsiooni, kerge ja helge, edu ja positiivseid tulemusi tõotava õhkkonna. • Õpetaja seletab ainet hästi, ka “poistekeeles” – lühidalt ja süsteemselt. Õpetaja räägib klassi ees minimaalselt. • Saab õppida läbi tegevuse ja ise juhenditest aru saades. Vajadusel julgeb küsida ta õpetajalt ka individuaalset juhendamist. • Õpe toimub arvestades seda, et poiss vajab enne üldist, siis saab ta tuletada üksiku näite. Tiia Lister 2010

23. Kuidas saab tavaline poisshästi õppida tavalises õppetunnis? 3 • Õpetaja oskab seada tähtsaid vaheeesmärke, innustab ja selgitab, kuidas neid saavutada ja väljendab rõõmu ja tunnustust nende saavutamisel. • Kõik tööd saavad lõpetatud nii, et iga poiss jõuab järele ja saavutab tulemuse. Püüdlusi hinnatakse tulemuse kvaliteedi kõrval samuti, et ta tahaks järgmisel korral proovida paremini. • Tunnis on võistlust, huumorit, mänge ja puhkusehetki. • Tunni lõpus on võimalik igal poisil endal näha tulemust, mida ta on tunnis saavutanud ja kogeda eduemotsioone. Tiia Lister 2010

24. Kümme olulist reeglit suhtlemiseks noormehega. 1John Gray järgi • Anna hea käitumise selged ootused, reeglid ja nõudmised! • Toeta selgituste ja juhendamisega, kui ta seda vajab! • Kinnita usku endasse enne tööd ja tunnet, et ta on piisavalt hea, kompetentne! • Mõista - ebaõnnestumise hirm võib paista ükskõiksuse või ülbusena! • Otsekohene, selget jutt, selge käsk, otsus või vastus! Tiia Lister 2010

25. Kümme olulist reeglit suhtlemiseks noormehega. 2John Gray järgi • Usalda ja suhtu austusega, et ta võiks leida või välja pakkuda oma lahenduse! • Anna võimalus kontsentreeruda ülesandele, tegutsemisele, seatud eesmärkide saavutamisele, mitte suhetele samal ajal! • Mõista vaikimist, stressis või teatud perioodi järel vajadust “põgeneda koopasse”! • Ära piina pihtimise, pikkade seletuste ja emotsionaalsete vestlustega! • Võimalda käituda iseseisvalt ja vastutada ise oma otsuste eest! Tiia Lister 2010

26. Milliseid vigu teevad naisõpetajad ja emad poistega suheldes? 1 • Ootavad poisil liiga vara ja põhjendamatult, et ta on juba “mees”, kes suudab hakkama saada ilma abita. • Poiste pidev omavaheline võrdlemine, võistlus ja konkureerimisvajadus on tülikas ning õpetajale õppetunnis lisapinget tekitav. • Poisid vajavad õiget ja pidevat ergutust, tunnustust, imetlust ja edu. Raske on seda mõista ja pidevalt õigesti käituda. • Õpetajad ei taju klassiliidri suurt mõjuvõimu poistekambas ja tihti halvustavad liidrit. • Õpetajad ootavad poistelt kohusetunnet, aga nad peaksid hoopis õpetama poissi vastutama oma tegude eest. Tiia Lister 2010

27. Milliseid vigu teevad naisõpetajad ja emad poistega suheldes? 2 • Naisõpetajad ei mõista poiste sügavamaid tundeid, mis võivad vägagi erineda nende välisest käitumisest. • Poiste suur füüsiline aktiivsus ja liikumisvajadus tekitab probleeme nii tunnis kui ka vahetunnis. • Poisid vajavad autoriteete - nad katsetavad pidevalt piire, kas õpetaja saab nendega õigesti hakkama ning sobib autoriteediks. See ärritab õpetajaid, kes tahavad rahus töötada. • Naised ei saa aru poiste väärtushinnangutest, miks nad just selliseid detaile ja “tühiasju” nii kõrgelt hindavad. Tiia Lister 2010

28. Milliseid vigu teevad meesõpetajad ja isad poistega suhtlemises? • Käituvad poisiga semutsedes. • Loodavad, et poiss vastutab oma tegude eest, nagu suur mees. • Alandavad poissi, kui ta ei oska selle asemel, et teda täpselt õpetada. • Kommenteerivad poisi tegusid sõprade ees negatiivselt. • Pingutavad üle võistlusmomendiga. • Ei valitse ennast, käituvad vabalt – ropendavad ja on ebaviisakad. Ei mõtle oma autoriteedile. Tiia Lister 2010

29. Tähtsaimad teemad, mida peaks arvestama poistega suheldes • Välise ja sisemise erinevus • Tundlikkus, stressitundlikkus ja käitumine stressisituatsioonis • Verbaalne suhtlemine, vestlus, teise kuulamine • Eneseväärikus, eneseaustus ja enesehinnang • Keskendatus ülesandele, eesmärgile, mõtestatud tegevusele • Kohanemine, emotsionaalsed situatsioonid, vaikimine, põgenemine • Deduktiivne mõtlemine, süsteem, filosoofia • Liikumisvajadus, ruumivajadus, tegutsemine • Võistlus, konkurents, positsioon, piirid • Autoriteedid, “isase lõhn”, iidolid, kambad, liidrid Tiia Lister 2010

30. Kamandame Kontrollime Võistleme Kritiseerime Hirmutame Karistame Alandame Austan ja kuulan Juhendan, imetlen Hindan tema tugevusi ja õpin temalt Rahustan Usaldan Hoian distsipliini Pean läbirääkimisi Me eksime...Aga võiksime käituda teisti... Tiia Lister 2010

31. Ei saavuta head kontakti Ei püstita saavutatavaid eesmärke Ei kannata poiste aktiivsust Ei juhenda vajadusel Ei kasuta huumorit Suhtub poissi negatiivselt Märkab vaid vigu ja eksimusi Kritiseerib teiste ees Peab poisi stressi ja muret tühiseks Surub maha aktiivsuse ja soovi iseseisvuseks Milles täiskasvanu võib eksida? Tiia Lister 2010

32. Õpetaja juhendajana • Aitab õppimisel individuaalselt. • Näitab õpilastele, kuidas õppida püstitama eesmärke, planeerima tööd ja vastutama oma õppimise eest. • Õpetab õpilast ennast motiveerima ja õpetab õigesti õppima. • Demonstreerib vajalikku töövõtet. • Esitab puuduvat, aga hädavajalikku infot. • Suunab töövõtete valikus ja infotöötluses. • Julgustab katsetama ja loovalt mõtlema. • Korraldab ühisarutelu ja koostööd. Tiia Lister 2010

33. Rõõm perest, kodust ja vanematest Rõõm olla mina ise Pidupäevarõõm Loomisrõõm Avastamisrõõm Võidurõõm, rõõm edust Rõõm sõprusest Elurõõm Silmarõõm, iluelamused Äratundmisrõõm Mõistmisrõõm ja rõõm olla mõistetud Andmisrõõm ja saamisrõõm Jõulurõõm Rõõm tunda armastavat Jumalat Aitame luua rõõme ja eduelamust poisi ellu! Tiia Lister 2010

34. Me saame poisse aidata... • Kui me vaatame talle sõbralikult silma... • Kui me kuulame tema muret... • Kui me julgustame, toetame ja innustame... • Kui me aitame tal leida sõpru... • Kui me aitame tal lahendada konflikte... • Kui me hoolime tema arvamusest ja elust... • Kui me oleme tema jaoks ka mures olemas... Tiia Lister 2010

35. Soovitusi lugemiseks “Kaini kasvatamine” Dan Kindlon ja Michael Thompson 2003 “Kasvamine poisina” Jari Sinkkonen 2007 “Koos isaga” Jari Sinkkonen 2003 “Poiste eneseväärikus” Elizabeth Hartley-Brewer 2004 “Poiste kasvatamine ja kiitmine” Elizabeth Hartley-Brewer 2006 “Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt” Michael Gurian ja Arlette C. Ballew 2004 “SIDE ISAGA” Josh McDowell 2007 Tiia Lister 2010

36. Poisid on andekad, nad on rõõmsad ja leidlikud!Avastagem nende võimed ja juhioskused ning laskem sellel esile tulla!Armastagem ja austagem neid nii palju, et nad võiksid leida õnneliku ning eduka elu! Soovin teile tarkust poistega just niisuguse koostöö korraldamiseks – nii kodus kui ka koolis! Tänan! www.ellu.ee Tiia Lister 2010