1 / 12

2. Platoni (427-347 eKr) isik ja elu

2. Platoni (427-347 eKr) isik ja elu. Oli Sokratese andekaim õpilane. Õpetaja traagiline surm vapustas teda sügavalt – Platon hakkas õpetajat kaitsma oma kirjutistes. Oli päritolult jõukas aristokraat. Platon. Kirjutas palju ja mõjuvõimsalt. Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud.

yahto
Télécharger la présentation

2. Platoni (427-347 eKr) isik ja elu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 2. Platoni (427-347 eKr) isik ja elu • Oli Sokratese andekaim õpilane. • Õpetaja traagiline surm vapustas teda sügavalt – Platon hakkas õpetajat kaitsma oma kirjutistes. • Oli päritolult jõukas aristokraat. Platon

  2. Kirjutas palju ja mõjuvõimsalt. • Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. • Pühendas elu filosoofiale ning rajas filosoofide kooli nimega “Akadeemia” (see eksisteeris u 1000 aastat ning on olnud eeskujuks Euroopa ülikoolidele). Platon

  3. Mõtlejana süsteemilooja. • Kirjutajana kirglik, värvikas ja meeleolukas. • Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). • Üks tema kuulsamaid mõttekäike on idee-õpetus, mida nimetatakse ka Platoni dualismiks. • Temaga seoses on tekkinud väljend “platooniline armastus” (see on meelelisusest vabanenud armastus, puhas hingeline side). Platon

  4. Õpetaja ja õpilase võrdlus

  5. 2.1. Ideed tõsiolevana • Platoni kohaselt koosneb tegelikkus ideedest. • Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed ning on väljaspool ruumi ja aega. • Meeleline reaalsus koosneb üksnes kaduvatest asjadest ehk ideede varjudest. (NB! Meenuta koopamüüti!) • Varjudemaailma iseloomustab pidev muutumine, tekkimine, hävimine, tihe seotus ajaga.

  6. 2.2. Ühiskonnafilosoofia Platon jagab ühiskonna kolme erinevasse klassi. Valitsejateks sobivad üksnes filosoofid, sest nemad usaldavad kõige enam mõistust.

  7. Millest tuleneb ülekohus ja ebaõiglus ühiskonnas? Teadmatusest, vastab Platon. Rumal inimene, st see, keda ei juhi mõistus, on hädade põhjus. Mis siis lõpetaks ühiskonna hädad? See, kui filosoofid saaksid valitsejateks või kui olemasolevad valitsejad hakkaksid filosofeerima, arvab Platon. Ehk teisisõnu – see, kui ühiskonnas hakkaks dominerima mõistus!

  8. Üksikisik kui riik miniatuuris Platon leiab, et üksikindiviid on riigi minivariant, sest nii inimese hing kui ka riik koosnevad samadest elementidest. Mõlemaid peaks juhtima mõistus! RIIK HING Tahe (sõdurid) IHA Iha (töölised) TAHE MÕISTUS (FILOSOOFID) MÕISTUS

  9. Platoni feminism • Kõik ametid riigis, kuni kõige kõrgemani välja, peaksid olema avatud ka naistele! • Naised ei tohi kõrvale jääda kasvatusest, teadmistest ega heast haridusest. • Ainus vahe, mis meest ja naist eristab, on see, et üks sigitab ja teine sünnitab. NB! Sellised Platoni ideed jäid aastasadadeks suureks utoopiaks.

  10. 2.3. Ainusus ja paljusus. Näiline ja tegelik • Meelelise maailma (meie maailma) kohta kasutab Platon mõistet “paljusus”, sest selles maailmas on kõik pidevas muutumise seisundis. • Mõistet “ainusus” tarvitab filosoof ideede maailma (meist sõltumatu maailma) tähistamiseks, sest see maailm on püsiv ja muutumatu.

  11. Koopamüüt • Inimesed elavad otsekui koopas. Nad näevad koopas olles koopaseina, mitte koopasuud. • Koopasuust tulev valgus heidab seinale varjusid. • Inimesed näevad koopaseinale tekkinud varjusid, mitte aga asju, mille varjud need on. Varjud on NÄILISUS, varjude põhjustaja TEGELIKKUS.

  12. Iseseisvaks mõtlemiseks Püüa pildi põhjal mõista, kuidas tõlgendati Platoni koopamüüti 16. sajandil.

More Related