1 / 28

RIIGIEKSAM

RIIGIEKSAM. Ühiskonnageograafia. 34. Iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust. Peamised majandusharud PM, metsandus, kalandus tööstus teenindus

zudora
Télécharger la présentation

RIIGIEKSAM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. RIIGIEKSAM Ühiskonnageograafia

  2. 34. Iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust Peamised majandusharud PM, metsandus, kalandus tööstus teenindus Peamine tootmisüksus mõis, talu ettevõte, tehas uurimis- ja teenindus- üksus Töö iseloom käsitöö masinatöö vaimne töö Peamised kasutatavad maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive põllumajandus tööstus teenindus Peamine tegevuspiirkond maakond, provints riik, kolooniad kogu maailm Osalemine üksikud kaubad paljud kaubad globaalne MM maailmamajanduses

  3. 35. Riigi arengutaset iseloomustavad näitajad Näitaja Afganistan Austria SKT 800 dollarit 32 500 IAI 0, 346 0,944 Sündimus 47 promilli 8,7 Väikelaste 160 promilli 4,6 suremus Eluiga 43,3 79 Kirjaoskus 36% 98% Hõive Põllumajanduses 80% 3% El energia tarbimine 25KWh in kohta 8527KWh

  4. Arengutaseme näitajad • SKT-sisemajanduse kogutoodang • Rahvastiku hõive • Side- ja transpordivahendite hulk 1000 el kohta (autod, telerid, telefonid) • Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas • Ekspordi-impordi struktuur (arengumaades tooraine, põllumajandussaadused) • Majanduse struktuur- arengumaadel ühekülgne • Sotsiaal-demograafilised näitajad- keskmine eluiga, imikusuremus, kirjaoskus, sündimus, suremus 1000 el kohta

  5. 36. Riikide liigitus • Põhjariigid • Lõunariigid, mis liigitatakse: Istandusriigid- Kariibi mere riigid Naftariigid- Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Kuveit Uusindustriaalmaad- Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia Tavalised arengumaad- Maroko, India, Egiptus Vähem arenenud arengumaad- Afganistan, Eritrea, Somaalia Mille poolest erinevad Põhja- ja lõunariigid? Vaata õ.lk 36 kaart Erinevuste kujunemise põhjused: Lõunariigid olid kolooniad

  6. 36. Riikide liigitus • Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan

  7. Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel • Madala inimarenguga riigid- indeks alla 0,5 • Keskmise inimarenguga riigid- 0,5-0,8 • Kõrge inimarenguga riigid- üle 0,8 • Eesti inimarengu indeks 0,883 40. koht, (Norra 0,971); keskmine eluiga 72,9 71. koht (Jaapan 82,7); kirjaoskus 99,8% 3. koht (Gruusia 100%) Andmed 2009 • Eesti SKT 20 361(43. koht) esikoht Liechtenstein-85 382

  8. 39. Rahvusvahelised firmad • Firma, mis tegutseb korraga paljudes riikides • Peamised tootmisvaldkonnad: kõrgtehnoloogilised tooted-infotehnoloogia, ravimid, telekommunikatsioonivahendid Suuremahulised tarbekaubad-autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jne Esmatarbekaubad- sigaretid, karastusjoogid, hügieenivahendid, pesupulbrid jne

  9. Rahvusvahelised firmad USA firma rajas ettevõtte Mehhikosse. Positiivsed ja negatiivsed küljed • Positiivne USA- odav tööjõud, madalad maksud, madalamad keskkonnanõuded, turg, mõningal juhul ka odav tooraine Mehhiko- uued töökohad, tööjõu koolitus, infrastruktuuri areng, maksude näol laekub raha riigile, riiki tuleb uut tehnoloogiat • Negatiivne USA-kasum riigist välja, töökohtade puudus Mehhiko- firma dikteerib oma nõudmisi (sekkumine poliitikasse), keskkonna saastatus, konkurents oma firmadele suureneb

  10. 40. Peamised majandusorganisatsioonid Riikide vastastikuses koostöös kasutatakse järgmisi vorme: 1. Vabakaubanduspiirkond- ühendus, mille liikmesriikide vahel on kaotatud kaubandustõkked, iga riik säilitab individuaalse kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA)

  11. Majandusorganisatsioonid 2. Tolliliit-koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid (MERCOSUR) 3. Ühisturg-puuduvad kaubandustõkked, kaubavahetuses liiduväliste riikidega on ühised reeglid, vaba tööjõu ja kapitali liikumine

  12. Majandusorganisatsioonid 4. Majandusliit- lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika, ning ühisraha (EL)

  13. Majandusorganisatsioonid Üldises mõttes võib jagada 3 gruppi: • toorainekartellid- OPEC • Regionaalsed majandusorganisatsioonid-NAFTA; ASEAN, MERCOSUR, EL • Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid –IMF, WTO,

  14. Majandusorganisatsioonid • OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960 Reguleerib nafta hinda maailmaturul määrates kindlaks liikmete naftatoodangu ja naftaekspordikvoote Riigid: Saudi- Araabia, Kuveit, Katar, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria, Ecuador, Venezuela

  15. Majandusorganisatsioonid • NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loodi 1994 Eesmärgiks on aja jooksul kaotada kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko

  16. Majandusorganisatsioonid • ASEAN – Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon Loodi 1967 Eesmärgiks on liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Liikmed: Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Vietnam

  17. Majandusorganisatsioonid • WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon- 1995, Eesti liitus 1999.a. reguleerib riikidevahelist kaubandust; 153 ja 30 vaatleja liiget • IMF- Rahvusvaheline Valuutafond – 187 riiki, Eesti alates 1992.a. Prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine • Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank IBRD Loodi koos IMF-iga 1945.a. Arengumaade majanduse edendamine; annab pikaajalist laenu, aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte Liikmeid 186

  18. WTO

  19. Euroopa Liit • Tekkis 6 riigi (Prantsusmaa, Itaalia, Saksa FV, Hollandi, Belgia, Luksemburg) ühendusena 1967.a. Ühendati 1951.a. Söe- ja Teraseühendus 1957- Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergeetikaühendus

  20. Euroopa Liit • 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa • 1973 Iirimaa, Taani, Ühenkuningriik • 1981 Kreeka • 1986 Hispaania, Portugal • 1995 Austria, Rootsi, Soome • 2004 Eesti, Läti, Leedu, Malta, Küpros, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari • 2007 Bulgaaria, Rumeenia

  21. Euroopa Liit • 1979 Euroopa Majandus- ja Valuutaliit • 1992 Maastrichti konverents • 1993 EL leping • 1995- nimetatakse ühisvaluutat EURO, arveldusühikuna kasutusele 1999 11 liiget • 2002 EURO kasutuselevõtt

  22. Euroopa Liit • 2009- 27 riiki • Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi, Ühendkuningriik, Ungari • 2007.a. liitusid Rumeenia, Bulgaaria • EURO rahaliidu liikmeid 17: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti. Lisaks Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan, Kosovo, Montenegro

  23. 41.Globaliseerumine • Globaliseerumine e. üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside kaudu Globaliseerumise iseloomulikud jooned: • Kujuneb välja kogu maailma hõlmav terviklik majandussüsteem • Toimub süvenev spetsialiseerumine, kasvavad rahvusvahelised kaubavood • Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb Riigi globaliseerumist iseloomustatakse globaliseerumisindeksiga, mille määramisel võetakse arvesse 4 valdkonda: Majanduslik integratsioon, poliitiline tegevus, tehnoloogia areng, isiklikud kontaktid

  24. Globaliseerumine • Valdkonnad Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Nimeta konkreetseid näitajaid, millega saab iseloomustada riigi globaliseerumist! Rahvusvaheliste ettevõtete arv riigis, välisinvesteeringute maht, esinduste arv välisriikides, riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, rahvusvaheliste telefonikõnede arv, internetiühenduste arv, välisreiside arv jne.

  25. Globaliseerumine • Positiivsed küljed Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik Arenenud riikidele: Lihtsam investeerida maailma erinevatesse piirkondadesse Võimalik kasutada odavamat tööjõudu, loodusressursse Suureneb kaubavalik Turg suureneb

  26. Globaliseerumine • Negatiivsed küljed: Arengumaadele: Looduskeskkonna saastatus Kasvab sõltuvus arenenud riikidest Arenenud riikidele Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb, rahvuskultuuri hääbumine

  27. Globaliseerumine Too näide kuidas mõjutab globaliseerimist? Spetsialiseerumine Geograafiline tööjaotus Kapitali ja tööjõu liikumine Side ja transpordi areng

  28. Globaliseerumine • Kuidas globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi? • Kuidas globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi? • Miks on majanduslikult arenenud riikides üha enam väljaastumisi globaliseerumise vastu? Mõtle nendele küsimustele!

More Related