PALVEELU Palve terapeutiline mõju Kristlik ja idamaine meditatsioon

1. PALVEELUPalve terapeutiline mõjuKristlik ja idamaine meditatsioon Pablo Martínez Prayer Life How your personality affects the way you pray Refereering raamatupõhjal Katrin Luhamets 06.12.2007

2. Palve kui armastussuhe • Tervendav palve on see, mis sünnib soovist olla Jumala läheduses, mitte ei ole maagilise rahusti otsimine. • Jumal ei saa olla kui lihtne psühhiaater või palve kui aspiriin. Et kui peavalu- meie vajadused ja mured- on leevendatud, hääbub ka meie usk. Sel juhul on meie vaimulikkus olnud tegelikult pseudovaimulikkus ning meie palved sündinud meie enesekesksusest. • Ebaküpse uskliku tunnus on see, kui ta kasutab palvet viimase võimalusena.

3. Ameerika teoloog ja sotsioloog Vernon Grounds kirjutab: „Tervis ja vaimne tervenemine vajavad andestust, mis on süü vastuabinõu; vajavad osadust võõrandumise vastu; vajavad jõudu jõuetuse vastu ja lootust lootusetuse vastu. Ja kust me sellise varusutuse peaksime leidma? Sobivaim koht selleks on evangeelium, mis on parim asi neuroosi vastu.”

4. Palve kui ekstentsiaalne teraapia • Palve tervendav mõju ei piirdu ainult selle psühholoogilise mõjuga. • Lisaks emotsionaalsele kosutusele on palvel sügav ekstentsiaalne dimensioon (kõik elu mõttega seotu). • Palve igavikuline külg on märksa olulisem kui palve terapeutiline mõju, sest selle tagajärjed on palju pikaajalisemad ja tõsisemad.

5. Teatud tänapäeva psühhoteraapia koolkonnad on seisukohal, et peamised probleemid tekivad inimesel elu mõtte puudumisest ja selle lahenduseks on suhted teiste inimestega. • See seisukoht on väga sarnane Piibli seisukohale. Jumal lõi inimese selliseks, kes vajab suhteid teistega. • „Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on”.” (1Mo 2:18)

6. Suhted on kahetasandilised: • horisontaalsed- suhted teiste inimestega • vertikaalsed- suhe Jumalaga • Kõige elutähtsam on suhe Jumalaga. • 1. Moosese raamatus kirjutatakse, et inimestel ei olnud emotsionaalseid probleeme- ei hirmu, häbi ega valu-, sest täiuslik suhe Jumalaga andis kõik, mida inimene vajas. • Lahusolek Jumalast on kõige olulisem neuroosi põhjustaja, sest meie kõige olulisem vajadus ei ole rahuldatud.

7. Lahusolek Jumalast on kohutav kogemus. Mitte leida osadust Jumalaga- see on põrgu. • Palve on vahend, mis aitab meil rahuldada meie kõige olulisemat vajadust- janu Jumala järele. • „Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!” (Ps 42: 2) • Isegi suurepärased suhted kaasinimestega ei saa pakkuda seda, mida suhe Jumalaga- elu mõtet. Meie hinges on tühimik, mida saab täita ainult Jumal.

8. Palve kui psühhoteraapia • Lähedasel suhtel Jumalaga on psühhoteraapilisele suhtele sarnased tagajärjed. • Psühhoteraapia: emotsionaalsete probleemide lahendamise viis, kus peamine vahend tervenemise saavutamiseks on sõnaline või mittesõnaline suhtlemine patsiendi ja terapeudi vahel. • Ja nagu ka igal pikaaegsel psühhoteraapilisel protsessil, on ka palvel 4 positiivset tulemust: • intiimne suhe • koormast vabanemine (katarsis) • valgus, juhtimine, suunamine • muutumine, kasvamine

9. Tegelikult ilmneb selline emotsionaalne nähtus igas viljakas inimsuhtes. • Ja seda enam palves, kus terapeut on Imeline Nõuandja, Arst ja Lohutaja ning patsiendi jaoks- iga uskliku jaoks- on see isiklik lähedane nõuandja kergesti leitav.

10. Intiimne suhe • Palve kaudu saame me emotsionaalset ja vaimset soojust, armastus on lähedase suhte tulemus. • Palve kaudu me kogeme, et on „üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees” (Ef 4:6). Ehk akadeemilisemalt öeldes, me tunnetame Jumala kaastunnet ja empaatiat. • Ja see, kellega me kõneleme, mõistab meid, „sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta” (Hb 4:15). • Ja kuigi me Jumalat ei näe, teame, et Ta on Püha Vaimuna meie juures. Ja see lubab meil minna Tema ette, „et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” (Hb 4:16).

11. Et armastussuhe võiks areneda, tuleb elada armastatu kõrval. Et meie suhe Jumalaga võiks areneda, peame elama Tema ligiolus. • Oma igatsust Jumala järele väljendab Laulik nii: • „Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda Tema templis.” (Ps 27:4). • „Kui armsad on Sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatsen ja ihaldab mu hing.” (Ps 84: 2-3). • Ka suhtes Jumalaga võib Temaga koos veedetud aeg jääda napiks. Väliselt võib ju tegeleda paljude ülesannetega ja töödega kirikus, kuid Jumalaga koosolemiseks jääb selle võrra järjest vähem aega. Nii et- ettevaatust liigse aktivismiga!

12. Prantsuse arst Alexis Carrel on öelnud: „Palve kaudu annab inimene end Jumalale nagu lõuend annab end kunstniku või marmor skulptori kätte.” • Kuigi palvetades võivad meie laused olla kohmakad ja väheste sõnadega, kuigi me ei pruugi alati tunnetada Jumala ligiolekut, on meie palve ja tahe olla Tema läheduses Jumala jaoks piisavalt head. • Jällegi võrreldes abielusuhtega pole palvetamise eesmärk midagi saada, vaid usus kasvada. Palve kaudu tulevad õnnistused on palve tagajärjeks, mitte eesmärgiks.

13. Me peame endale tunnistama, et sageli on meie palved enesekesksed. • Samuti kiputakse sageli oma palve väärtust hindama selle järgi, milline tunne valdab palvetajat peale palve lõpetamist. • Ühiskonnas, kus meil on palju igasugu ülesandeid, võib ka palve saada üheks neist kohustutest. Vahel vajab palvetamine distsipliini ja ka teatud pingutust, kuid iialgi ei tohi palve muutuda koormaks. Palve on kui rahuallikas, isiklik kohtumine Jumalaga.

14. Kui inimesel on varasemas elus olnud probleeme suhetes, võib tekkida raskusi ka suhtes Jumalaga. Ja peale palvetamist pole inimene enda palvega rahul. • Enamasti on sellisel inimesel madal enesehinnang. • Neil on raske usaldada Jumalat, kuna nad ei usalda iseennast. • Kuna nad kardavad haavata saamist, võtavad nad kohe suhte alguses sisse kaitsepositsiooni. • Usklikena oleme me veendunud, et meie sisemine kindlus ei sõltu mitte sellest, mida me endist arvame, vaid mida Jumal meist arvab. Ja see evangeeliumi sõnum omab väga tervendavat mõju.

15. Kuidas siis ikkagi selgust saada selles, et meie suhe Jumalaga on blokeeritud meie emotsionaalsete probleemide tõttu? • Siin käivad usk ja psühholoogia käsikäes. • Nii nõustaja, kes aitab selgitada meie sisemisi konflikte kui Püha Vaim, kes valgustab meie tegelikku olukorda, omavad koos tugevat tervendavat mõju. • Kui me ei tunne end peale palvetamist hästi ja meie palve ei rahulda meid, siis see ei pruugi olla meie palve viletsa kvaliteedi või vähetundelise palve tulemus, vaid see võib olla hoopis meie vaimuliku küpsuse tunnus. • Püha Vaim võib olla avanud meie silmad oma pattu ja patusust nägema ja see rõhub meid.

16. Sageli võime me enesele anda märksa karmimaid hinnanguid, kui Jumal seda teeb. • Kui ei ole sobivat tuju palvetamiseks või sõnad lihtsalt ei jookse, siis teadkem, et ka suhtumine on oluline. Meie vilets eneseväljendus ei takista Jumalat meist aru saamast • „Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe- sina, Issand, tead selle kõik ära.” (Ps 139:4)

17. See, et Jumal meie palved aksepteerib, on Tema suure armu avaldus. • Kui me lõpetame oma palve fraasiga: „Jeesuse nimel me palume”, siis see pole mingi tühi fraas või rituaal, vaid tuletame meelde, et me saame Jumala ette tulla vabana sundusest püüda Talle koguaeg meelejärele olla, Jeesuse kaudu on Ta meid oma lasteks võtnud ja me saame Tema poole pöörduda lapse kombel. • Mõne jaoks on palve kui Jumalale ettekandmine oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Ja justkui oodatakse Jumalalt hinnangut oma tegemistele.

18. Kui me suudame oma palvele lõppu lisada „Jeesuse nimel me palume”, siis jõuab meie palve Jumalani täiesti perfektsel kujul. Ja see vabastab meid koormast võtta palvet kui testi ja hinnatavat sooritust. • Inimesed, kes ei suuda aktsepteerida enda puudusi ja nõrku külgi, kipuvad end pidevalt süüdistama selles, et nad ei ole teinud asju nii hästi nagu nad oleksid suutnud. • Inimene küll teab, et talle on andeks antud, et ta on puhas, kuid ta ei tunne seda. • Sellised inimesed peaksid veel enam kui teised klammerduma Kristuse vabastava armu külge.

19. Vabanemine • Psühholoogias räägitakse katarsisest, mis tähendab oma tunnene ja mõtete väljaütlemist ja väljaelamist ilma ennast tagasihoidmata. Sellisel tunnete ja mõtete väljendamisel on puhastav mõju (kreeka keeles catharsis - puhtus/puhastus). • „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!” (Ps 62:9)

20. „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28) • „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1Pt 5:7) • „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fi 4:6-7)

21. Pranstuse arst Alexis Carrel ütleb: „Palve ei ole ainult Jumala ülistamine, vaid see kõige võimsam energia, mida on võimalik tekitada.” • Sajandeid enne Carrel’it ütles Jumal sarnase mõtte prohvet Jesaja kaudu: „Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu... aga kes ootavad Issandat, saavat uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.” (Js 40:29,31).

22. „Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sinu mu patu süüteo andeks. Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega.” (Ps 32:5,7). • „Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi! Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!” (Ps 51:9-10). • Pattude tunnistamise tulemuseks on rõõmu ja õnne kogemine, tundmine end ümbritsetud pääsemise hõiskamisega.

23. Vahel inimesed ei tunne, et nad oleksid patud andeks saanud. Nad teavad mõistusega, et Jumal on neile andestanud, kuid nad ei tunne seda südamega. • Probleem võib olla selles, et inimene pole iseendale andestanud. Patt on olnud nii suur, et on kahjustanud nende enesehinnangut ja nad ei suuda end sellistena armastada. • Taoline enesele andestamise mittesuutmine ilmneb sageli seksuaalse ebamoraalsuse korral.

24. Vahel on väga tervitatav pattude ülestunnistamine teise inimese (pastori, nõustaja, lähedase sõbra) juuresolekul. • Kellegi ees oma pattude tunnistamisel on võimas tervendav mõju, nii psüühiliselt kui vaimselt. • „Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve sadab palju korda!” (Jk 5:16). Siin on kõige silmatorkavamalt näha seos ülestunnistuse, palve ja tervenemise vahel.

25. Kui keegi lähedastest inimestest teab meie eksimusi ja on meiega koos nende pärast palvetanud, siis paranavad meie hingehaavad märksa kiiremini. Teisele inimesele oma seni saladuses hoitud eksimustest rääkimine toob suure kergenduse. • Üksi valatud pisarad võivad viia kibestumiseni, koos valatud pisarad toovad aga rahu.

26. Tegemist on täielikku konfidentsiaalsust nõudva teemaga: • Ülestunnistus teise inimese ees peab olema alati täielikult vabatahtlik. Teise inimese sundimine tegema ülestunnistust, on väärkohtlemine. • Üles tunnistatud patt on alati saladus. • „Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta.” (Õp 25:9) • Kui keegi on meile oma eksimused üles tunnistanud, siis on soovitatav selle inimese eest tema juuresolkul ja kõva häälega palvetada. Teadmine, et keegi palvetab meie eest, kui me oleme eksinud, on suur kergendus.

27. Valgus, juhatamine ja taipamine • Kui me võrdleme endid teiste kristlastega, tundume me endile üsnagi head ja tublid. • Aga kui seista Jumala palge ees, hakkame me järjest oma vigu märkama, oma elu „vaimulikke kortse” leidma. • „Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind.” (Ps 43:3a). • See on teine suurepärane palve tervendav toime: enda tegeliku olemuse ja oma vigade märkamine.

28. Palve kaudu näitab Jumal meile seda, mis meie eludes vajab uuendamist ja parandamist. • „Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.” (Ps 16:7) • „Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.” (Ps 18:29). • „Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.” (Ps 36:10). • Jumala tahet otsides hakkame me mõistma oma patusust nii üldiselt ja konkreetseid patte ning tulemuseks on patukahetsus. Sellega kaasnev süütunne on aga küpsuse väljenduseks, mis juhatab meid Kristuse juurde.

29. Palve ja meditatsiooni kaudu saab Jumal anda meile õige arusaama endast ja aitab meil vältida enesepettust. • „Eksimused- kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks! Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind!” (Ps 19:13-14a). • Psühholoogias nimetatakse sellist enesepettust eitamiseks ning see on kaitsemehhanism, säästmaks meid karmist ja valulikust reaalsusest. • Palvetamine hoiab ära meid endale „vale diagnoosi” panemast.

30. Laulik teab omast kogemusest seda Jumala otsivat ja selgustandvat väge: • „Issand, sa uurid mind läbi, ja tunned mind. Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad... Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139;2-3,23-24).

31. Muutumine • Jumal kasutab meie palvet, et meid järjepidevalt vormida, muuta ja kasvatada. Justkui savi potissepa käes, nõnda oleme meie Jumala käes, kes tahab meid voolida Kristuse sarnasteks. • Jumal isiklikus suhtes meiega: • jagab oma armastust meiega; • annab meile rahu ja hingamise oma tunnete väljendamise ja pattude tunnistamise kaudu; • aitab meil mõista seda, millised inimesed me oleme ja aitab meil meie süütegusi hukka mõista; • kõik need palve tervendavad mõjud viivad kasvamisele kristlasena ning muutumisele.

32. Jumala eesmärk on muuta meid päev-päevalt Kristuse sarnasemaks. • „Me kuulutame teda, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses.” (Ko 1:28) • Kui me tahame saada Jumala sarnaseks, siis me peame teadma, milline Ta on. Ja teadmised Jumalast võime me saa isikliku kontakti kaudu Temaga. Mida lähedasemad me Temaga oleme, seda paremini me Jumalat tunneme. Ja sellise lähedase suhte Jumalaga võime me saada palve ja Tema Sõna uurimise kaudu.

33. Paljud teevad kõrgest enesehinnangust psüühilise tervise indikaatori. • Hea enesehinnang on suurepärane viis austada Jumalat, sest eks me ju peame armastama ja hindama neid inimeseks olemise külgi, mis on ju loodud Jumala näo järgi. • „Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10).

34. Mure oma identiteedi ja enesehinnangu pärast tekib siis, kui me oleme pannud oma elus esikohale endid, mitte Jumala. • Meie elu eesmärk ei ole mitte eneseteostus, vaid et „Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus” (Fl 1:20b). • Enesesalgamine tähendab panna oma elus Kristus esikohale.

35. Palve kasutamine teraapiana • Palvet ei tohiks psühhoteraapias kasutada väga kergekäeliselt ega vastutustundetult. • Me võime äratada patsiendis ebarealistlikke ootusi ja kui need ei täitu, järgneb pettumine ja kahtlemahakkamine. Ja mitte ainult palvejõus, vaid ka oma usus. • Kui apostel Paulus palus Jumalat kolm korda võtta ära vai oma ihust, siis tema palve ei täitunud. Mitte, et Pauluse palve oleks olnud kahemõtteline või et tema usk oleks olnud liiga vähene, vaid Jumala eesmärk oli teine. Ta ütles: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks!” (2Ko 12:9).

36. Meil on õigus oma patsiendi abistamisel kasutada abivahendina ka palvet. Aga me ei saa eeldada, et Jumal peaks ütlema “jah” iga meie palve peale ning et eitav vastus tähendaks meie usu nõrkust. • Paulus annab selliste olukordade jaoks juhise: ole rahul ja aktsepteeri. Ta ütleb: „Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.” (Fl 4:11b).

37. Palve ei tohiks olla teiste abivahendite- professionaalsete või mitteprofessionaalsete- asenduseks. • Mõnedel kristlastel on suhtumine, et kui palvetada, siis oma tervise heaks midagi muud teha polegi vaja, sest Jumal ise on parim psühholoog ja palve ise on parim ravi. • Sellise sagedasti tehtava järelduse puhul unustatakse, et Jumal on alati kasutanud Püha Vaimu juhitud inimeste kaudu inimlikke abivahendeid, et tuua rahu ja tervist paljudele inimestele. Jumalal on suur hulk erinevaid- nii inimlikke kui jumalikke- vahendeid ja Ta kasutab neid oma äranägemise järgi. • Palve ei toimi teiste abivahendite asemel, vaid koos teiste võimalustega ja teiste abivahendite kõrval.

38. Kristlik ja idamaine meditatsioon • Sünkretsimi ja relativismi ajastul peame esile tõstma kristliku palve erilisust. Religioonide omavahelises võrdluses tuleb ilmsiks, kuidas kristluses omab palve erilisi jooni, mis lähevad täielikult vastu sünkretislikule motole „kõik religioonid on õiged, kõik religioonid on head”. • Üks tulemusliku palve olulisi eeldusi on vaikus ja mõtisklus. Ilma nendeta taanduks palve puhtalt emotsioonideks.

39. Kristlikul meditatsioonil on eesmärk, kindel tähendus ja raamistik, mis on palve erilise tähenduse teenistuses. Kui me jätaksime kõrvale palve erilise omaduse, siis muutuks see lihtsalt transtsendentaalse meditatsiooni harjutuseks või koos müstitsismiga pigem sarnaseks New Age ideoloogiaga kui Piibli tõdedega. • Inimesed tänases päevas vajavad meeletult meditatsiooni, mõtiskleva palve parandavat palsamit. Ja kui meie ei täida seda vajadust, siis teeb seda keegi teine ja teeb seda omal viisil, universaalse panteismiga, mis lubab muretut elu tänaseks päevaks ja utoopiaid tulevikuks.

40. On kurb tõdeda, et paljud budismi pöördunud eurooplastest otsivad eelkõige transtsendentset (üleloomulikku, metafüüsilist) elu, sest väidavad kristluse olevat vaid materialistliku maailmavaate. • Inimesed otsivad tänasel tehnikaajastul peamiselt kahte asja: lähedasi suhteid kaasinimestega (immanentsust) ja suhet kõrgema olevusega (transtsendentsust). • 19. sajandil „tappis” inimene Jumala (Nietzsche jt ateistlikud filosoofid), aga nad ei suutnud tappa inimeste janu Jumala järele. • Chesterton kirjutab: „Kui inimene lakkab uskumast Jumalasse, siis ta ei usu enam millessegi.” Nii hakkab inimene otsima endale ükskõik millist jumalat, et temasse uskuda. Sellest siis ka idamaise müstitsismi ja uute religioonide võidukäik 21. sajandi alguses.

41. Erinev eesmärk • Idamaine meditatsioon püüab saavutada vaimset lõdvestumist, rahulikkust ning siis selles olukorras vaadatakse probleemidele peaaegu ükskõikselt. Üks kaasaegne Hispaania kirjanik ütles, et „kogu Buddha filosoofia on samamoodi leitav diasepaami tabletis”. • Guru Maharishi, transtsendentaalse meditatsiooni rajaja, on seda defineerinud järgmiselt: „See on sundimatu, automaatne (masinlik) vaimne tehnika, milles pööratakse tähelepanu enda sisse, vaevumärgatava mõttetasandi poole kuni tajutakse selle vaevumärgatava mõttetasandi üleinimlikku jõudu ja jõutakse mõtete allikani (puhas eneseteadvus).

42. Idamaise meditatsiooni kese on inimene („pööratakse tähelepanu enda sisse”) ja sellele enesekesksele fookusele on lisatud praktiline aspekt- otsida teatud käegakatsutavat ja kohest tulemust- ülima heaolu seisundit. • Hea näide on budismis Nirvaana poole püüdlemine. See vabanemise seisund on meie ühiskonnas tugevalt seotud teise nähtusega: hedonismiga. Hedonism püüab saavutada nii palju naudingut kui võimalik, samas vältida kannatusi nii palju kui võimalik. Kannatuste vältimine on tegelikult loomulik, vastasel juhul kalduks me masohhismi. Aga asja iva on see, et hedonistlik ühiskond eitab igasugust kannatuse väärtust.

43. „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.” (Jk 1:2-4) • „Sellest päästest te rõõmustate üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel.” (1Pt 1:6-7)

44. Me märkame seega paljude „moodsate” religioonide varjatud enesekeskset ajendit. Kese on inimene, peamine mure enese heaolu. • Mõned psühholoogia koolkonnad kasutavad sedalaadi meditatsiooni lõdvestustehnikana psühholoogiliste probleemide lahendamisel. Sageli pakutakse transtsendetntaalset meditatsiooni ja joogat ühe alternatiivina ärevuse ravis. See fakt on aga äärmiselt murettekitav, kuna antud tehnika taga on varjatud ideoloogia.

45. Kristliku meditatsiooni ja palve eesmärk on peaaegu et vastupidine. Selle sihtmärk on Jumal ja eesmärk isiklik suhe Jeesuse Kristusega. • Jeesus ütleb: „Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Joh 15:5). • Meditatsioon ja palve on vahendid Jumala isiklikuks tundmaõppimiseks ning muutumaks enam ja enam Kristuse sarnaseks (Rm 8:29).

46. Erinevad vahendid • Idamaine meditatsioon on väga sarnane lihtsalt tehnikale: terve rida spetsiaalseid harjutusi, teatud metoodika, mida järgides peaks jõutama ihaldatud seisundisse. • Kristlase palve on jällegi väga erinev lihtsalt tehnikaks olemisest: palve teeb tõeliseks tema sisu- isiklik suhe Jumalaga. Ja kui võtta palvet kui tehnikat, pole see enam toimiv ja elav, sest on kaotanud oma religioosse sisu.

47. Erinev tegevus • Idamaine meditatsioon on oma olemuselt passiivne, inimene loobub enda isiksusest, lülitab end välja, laseb end kaasa viia. • Kristlik palve on aktiivne protsess, mille käigus täidetakse palvetaja Jumala tõega. Eesmärk ei ole tühjendada vaimu/meeli, vaid täita end. Mitte kaotada tähelepanu, vaid kontsentreeruda. Mitte lõdvestuda, vaid anduda. Mitte lasta mõtteid uitama ilma kindla eesmärgita, vaid suunates need konkreetsete tegelikkusele- Jumalale, Tema tööle, Tema tõotustele, Tema käskudele.

48. Loomad on teadvusel, kuid inimesed on teadlikud sellest, et nad on teadvusel. • See võimaldab fokusseerida oma tähelepanu Jumalale. • See on aktiivne tegevus, milles me muuhulgas „võtame vangi Kristuse sõnakuulmisesse kõik mõtted” (2.Kr 10:5b). • Nii me võime võrrelda oma mõtteid aiaga. Me ei saa alati valida, millised taimed (mõtted) meie aias kasvavad , aga me saame valida, milliseid neist taimedest me kasvatame- kastame ja väetame.

49. Erinev inimese väärtustamine • Idamaises meditatsioonis muutub mediteerija enda isik tühiseks ning ühineb üldise teadvusega, seega inimese identiteet kaob. • Kui idamaises mediteerimises ka kasutakse sõnu, siis on need vajalikud vaid ekstaasi saavutamiseks ja kui ekstaasiseisund on saavutatud, pole enam sõnadel tähtsust. Selline on idamaise religiooni ülim palveviis- kogemus, kus tajutakse end osana Jumalast.

50. Aegade jooksul on palve ja meditatsiooni mõistmist mõjutanud mitte-kristlikud mõttevoolud. Nende mõju on sageli alateadlik, kuna esmapilgul jääb mulje, et tegemist on piibelliku vaimsusega. • Platon õpetab, et ainult vaimsed asjad on head ja kogu materialistlik on kurjast. • Üks kirikuisadest, Dionysius Areopagite, väitis, et verbaalne palve on vaid „tõelise palve” hädine avaldus ja et olles täiuslikku suhtesse Jumalaga jõutakse täielikus vaikimises koos oma Loojaga. Ka selle filosoofia avaldusi võib tänapäeval kohata. Väidetakse, et palve eesmärk on Jumalaga üheks saamine (olla Temale nii lähedal, et tunda end Jumala osana).