1 / 23

Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile

European Commission. Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile. Natalie Lubenets ja Ingrid Toming Euroopa komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat Brüssel, 1.juuni 2010. European Commission. ELi majandus elavneb järk-järgult.

aolani
Télécharger la présentation

Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. European Commission Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile Natalie Lubenets ja Ingrid Toming Euroopa komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat Brüssel, 1.juuni 2010

  2. European Commission ELi majandus elavneb järk-järgult SKP reaalkasv ELis, % Töötusemäär ELis (% tööjõust)

  3. European Commission Tööhõive kasvu taastumine võtab aega… Hõive kasv ja töötusemäär, EL

  4. Riigisektori võlg suurenes järsult • Kahe aastaga võttis kriis 20 aasta eelarvesäästud

  5. European Commission Kriisi mõju riigirahandusele on märkimisväärne ja püsiv

  6. Majanduskriisi mõju potentsiaalsele kasvule keskpikal perioodil Kriisi mõju potentsiaalsele kasvule Case No 1: Lõpp hea, kõik hea • Peamine väljakutse on ära hoida potentsiaalse kasvu nõrgenemine seoses aeglasema kapitali kasvu, tööjõu alakasutamise ning kogutootlikkuse loiu arenguga • Soome & Rootsi: majandus taastus tänu majanduspoliitikale, mis oli suunatud restruktureerimisele ja innovatsiooni toetamisele • Jaapani kogemus näitab, et pangandussektori stabiliseerimine ja restruktureerimine on kriitilise tähtsusega • Ressursside efektiivne ümberpaigutamine on võimalik ainult pankade toel (krediidi kättesaadavus väikestele ja uutele ettevõtetele). • Investeeringute stagneerumise tulemuseks on innovatsiooni nappus, mis viib tulevikus potentsiaalse toodangu kasvu aeglustumisele. • Erinevad stsenaariumid on võimalikud, s.h. ka kasvu taastumine kriisieelsel tasemel. Case No 2: Kadunud aastakümme Case No 3: Kadunud põlvkond

  7. Millised poliitikad soodustavad eesmärkide saavutamist? • Riigirahanduse kvaliteet (haridus, pensioni- ja sotsiaalkindlustus, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemid) • Eelarve arukas konsolideerimine (ajendid) • Struktuurireformid, mis aitavad tõsta potentsiaalset kasvu

  8. Targad kulud Kulutusedteadus- ja arendustegevusele (% SKPst) EL Jaapan USA

  9. … ja eelkõige haridus Kulutused kõrgharidusele (% SKPst)

  10. Targad tulud Keskkonnamaksudliigi järgi (2007, % SKPst)

  11. Reforme saab teha ka väikeste kuludega • Parem õigusloome on eelarve suhtes sõbralik … • … ning soodustab konkurentsi, investeeringuid, hõivet ja innovatsiooni • Seega lihtne, arusaadav ja tõhus õiguskeskkond soodustab kasvu

  12. Olulise makromõjuga reformid: tööturg Tööturu regulatsioonide tase eri piirkondades (OECD indeks) • Väga oluline on vältida pikaajalist töötust • - oskuste arendamine ja koolitused

  13. Konkreetsed poliitikavalikud EL tasemel Keskendumine olulisemale: Euroopa 2020 paneb paika strateegilised valikud mis peegeldavad Euroopa väärtusi ja eelistusi Efektiivsus: tuleb pidada kinni eelarvepiirangutest ja tegutseda vastavalt  tugevam Stabiilsuse ja kasvu pakt EL taseme tegevused täiendavad liikmesriikides tehtavat: EL panustab läbi ELi eelarve  vajadus tõhustada EL finantsmeetmete efektiivsust Ühine majandusruum: jätkuv integratsioon (EL ühisturg), parem majanduspoliitika koordinatsioon ja järelevalve ELis (Kreeka, 12. mai kommunikatsioon) Õiglus: sotsiaalpoliitika ja tulude ümberjaotamise küsimused on olulised, ka heaolu mõõtmise ja selle mõistmise seisukohast (nt Sen-Stiglitsi komisjoni panus keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõõte arendamisse) – jätkuv töö

  14. Väljakutsed Eestile • Euroalaga liitumise kriteeriumid täidetud: mis edasi? • Kuidas muuta majandus stabiilsemaks? • Kas Eesti muutub kõrge maksukoormusega riigiks?

  15. Eesti: valik viimaseid prognoose

  16. SKP elaniku kohta ja hinnatase Eestis, EL=100

  17. Kui kõrge on Eesti maksukoormus?(maksud protsendina SKP-st)

  18. Euroopa Komisjoni soovitused Eestile • Majanduskasvu soodustamiseks: • Tõhusamad poliitikad vältimaks tasakaalustamatuse taasteket; • Konkurentivõime ja tootlikkuse tugevdamine, majanduse ümberstruktureerimine; • Töötute oskuste ja motivatsiooni parandamine minimeerimaks pikaajalise töötuse riske; • Investeeringud infrastruktuuri; • Teadus- ja arendustegevuse soodustamine, eriti erasektoris • Eelarvetasakaalu parandamiseks: • Pidada kinni 3% defitsiidi reeglist; • Sõnastada meetmed eelarvetasakaalu ja -ülejäägi saavutamiseks • Parandada eelarveraamistikku

  19. Milleks on Eestile vaja eurot? • Suurendab usaldust majanduse vastu (vahetuskursiriski kadumine) • Teeb hinnad läbipaistvaks ja tõstab esile Eesti konkurentsieelised • Madalamad intressimäärad ja tehingukulud • Suurem võimalus kaasa rääkida EL majanduspoliitikas

  20. Kuidas mõõta usaldust? (5 year credit default swap spreads)

  21. Täname tähelepanu eest!

  22. Elanikkonna vananemine • Elanikkonna vananemise mõjul SKP kasv aeglustub • Aastal 2060 on ELis ainult 2 tööeas inimest iga 65+vanuses inimese kohta (täna on see suhe 4:1) • Vananemine viib alla potentsiaalse kasvu

  23. Majanduspoliitika tõhusam koordinatsioon • Kutsuti pulma, sattusime matustele? (Andres Arrak, 21.mai) • Suurema poliitilise kaalu ja mõjuga protsess: EU semester • Tõhusam ja mitmekülgsem majandusseire: keskendub ka jooksevkonto arengutele, välisvarade ja –kohustuste seisule, reaalsele vahetuskursile, laenukasvule, varahindadele) • Järelevalve ja soovitused liikmesriikidele, sh eelhoiatused artikli 121.4 alusel palgaarengute, konkurentsipoliitika, kinnisvarahindade, finantsturgude jm. valdkondades • Võimalik EL eelarve kasutamine reformide ergutamiseks

More Related