. Maarahva kongress 08.10.10. PAIDE Juhan Särgava Eesti Põllumeeste Keskliit, president

1. . Maarahva kongress 08.10.10. PAIDE Juhan Särgava Eesti Põllumeeste Keskliit, president AS Saidafarm, nõukogu esimees Tänase põllumehe ülesanded ja vajadused

2. PÕLLUMAJANDUS VAJAB SÕBRALIKKU ÄRIKLIIMAT JA TARBIJATE USALDUSTEESTI TOIT MAINEKAUBAKS! • Põllumeeste misssiooniks on oma rahvasvarustada kvaliteetse ja maitsva “inimkütuse” – Eesti Toiduga. • Lisaülesanne on maastikuhoolduse kaudu pakkuda kaunist ja loodussäästlikku maastikupilti. • Avaliku sektori ülesandeks on viljelda sellist põllumajanduspoliitikat, mis meie missiooni võimaldaks ja toetaks jätkusuutlikult.

3. Lähtepunkt ja püüdlus • Tänapäeval kogumina impordime toiduaineid 30% enam kui ekspordime. Kasutamata ja passiivses kasutuses on meil paarsada tuhat hektarit viljakandvat maad. • Kohviubade ja mangode kasvatamist ei olegi tarvis arendada. Piisab sellest, kui võimendame majanduslike ja poliitiliste meetmete abil seda, mida me toota oskame ja suudame. (Piim, liha, teraviljad.) • Peamised ekspordi artiklid on meil senini piima-, kalatooted, joogid. • Eesmärgiks on püsida omamaise toiduainete tootmisega impordi- ekspordi tasakaalu lähistel. Ainult siis saame kinnitada, et Eesti põllumees toidab oma rahva ära! Võimalikud majandusriskid, kauplemise seisakud jne. ei sunni rahvast tühja kõhuga magama minema vähemalt meie kallil kodumaal. • Iga siseturule kasvatatud toidupala suurendab meie iseseisvust ja lisab kindlustunnet eriti maailmamajanduse ebakindlamatel aegadel. • Kasvatada ja harida järeltulev põlvkond • Saavutada võrreldav elatustase ülejäänud ühiskonna liikmetega Rahuldav ja stabiilne palgatase.

4. Põllumees suhtes avalikkusega • Selleks on tarvis ühendada kõigi põllumeeste püüdlused. Anda neile motivatsioon ja konkurentsivõimeline majandusruum. • Mitte sorteerida põllumehi väikesteks ja suurteks ning seeläbi tühjendusmüügi hinnaga “sordi” viisi järgemööda välja kurnata. Nimetades õigemaks kord üht, kord teist. Turgu, tuult, päikest ja vihma jätkub kõigile! • Põllumeeste ühiste püüdluste osas on meil ka omavahel tarvis uuemaid ja värskemaid kokkuleppeid, mis paremini vastaksid aja nõuetele. • Põllumees vajab turgu toodetele ja avalikkuse tunnustust oma tegevusele. • Põllumeeste elamise ja toimimise paik vajab kaasaegset infrastruktuuri – juurdesõidu teid, maaparandust, toimivat omavalitsust. • Sotsiaalsete partneritega peab küll arvestama, kuid põllumehed soovivad eriala küsimustes senisest enam domineerida. Põllumajandustoetuste uute skeemide sepistamisel suuremat sõnakaalu omada.

5. Konkurents või tervendav võistlus? • Vale on arvata, et kui naabrit ei oleks (suurel väikest, väikesel suurt), siis kellelgi paremini läheks! Ei lähe mitte! Tühjema turuosa täidab momentaalselt import! Vireleva naabrimehe üle on rumal rõõmustada, pigem vastupidi – veel üks tugi on langemas ja “majandusrull” liigub lähemale iseendale! • Samuti on ametnikel vale arvata, et lisades seadustele keerukust ja vürtsi, edestades nõuetega kogunisti Euroliitu, meie toidutootja hoogsa õnne juurde jõuab! Ülesanne on hoopis vastupidine: olemasolevat seadusandlust teha lihtsamaks, talumehele arusaadavaks. Töötada koos olemasolevate toetuste parema kasutamise heaks, mitte leiutama riukaid, kuis osa neist maksmata jätta või tagasi kutsuda. • Meie maaelu konkurentsivõime kätkeb endas elatustaseme võrreldavust ülejäänud Eesti majandussektoritega. Euroliit on selle ühtlustamiseks rakendanud paljupalgelise toetussüsteemi. • Elementaarsemagi konkurentsivõime toetamise nimel peame äärmiselt tähtsaks TOP-UP täitmist maksimaalsel määral. See raha säilitab tööhõivet ja majanduskäivet põllumajandus sektoris niimoodi, et see maksudena juba jooksva aasta käigus tuleb riigile tagasi. Vastasel korral jääb eeloleval aastal jälle üks mees koju iga 0,5 milj. krooni kohta. Soovid EL poliitikale: Toetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Sisepoliitilised vajadused: Kõik tootjad vajalikud: olgu nad väiksed, suured, mahedad jne.

6. Tänan tähelepanu eest! • www. Saidafarm.ee • Juhan Särgava, 5057441