1 / 33

METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA

Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com , http://www.fao.org/forestry/ http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc

benjamin
Télécharger la présentation

METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com, http://www.fao.org/forestry/ http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html Ppt.esitlus Loodusvööndid: Kadri Vitsut; ppt.esitlus Loodusvööndid: Aiva Ladva Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com, http://www.fao.org/forestry/ http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html Ppt.esitlus Loodusvööndid: Kadri Vitsut; ppt.esitlus Loodusvööndid: Aiva Ladva Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium

  2. Metsamajandus tegeleb: • Puidu varumisega • Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote • Puidu töötlemisega

  3. Metsavarude hindamise kriteeriumid: • Metsa pindala • Puidu varu tihumeetrites • Metsa liigiline koostis • Metsa keskmine aastane juurdekasv (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiuda).

  4. Maailma metsarikkamad riigid

  5. Metsade kasutusvaldkonnad • Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) • Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) • Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid)

  6. Maailma metsatüübid • Parasvöötme okasmetsad • Parasvöötme leht- ja segametsad • Lähistroopika metsad • Lähisekvatoriaalsed hõrendikud • Ekvatoriaalsed vihmametsad

  7. Parasvöötme okasmetsad • Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias • Parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) • Tihe sisevetevõrgustik • Väheviljakad leetmullad • Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas • Hõre inimasustus, metsatööstus, maavarade kaevandamine

  8. Parasvöötme okasmetsad

  9. Parasvöötme okasmetsad • Kasvavad aeglaselt, aastane juurdekasv 1-2 m3/ha • Puid kasutatakse tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalideks • Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga ( 670 mln km2)

  10. Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Parasvöötme leht- ja segametsad

  11. Levivad parasvöötme merelise kliimaga aladel • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Metsad on alles jäänud peamiselt mägedes • Sega- ja lehtmetsad on tihedasti asustatud alad

  12. Lähistroopika niisked metsad Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid )

  13. Lähistroopika niisked metsad • Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine • Taimestik: mahagoni- ja pähklipuu (USA), eukalüpt (Austraalia) kebratšo, araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina)

  14. Lähistroopika kuivad metsad • Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud • Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike • Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia)

  15. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud • Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus • Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks • Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega • Punakaspruunid mullad • Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas

  16. Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine • Looduslik taimkate on suures osas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud • Tihe asustus, terasspõllundus (riisi kasvatamine), maavarade kaevandamine • Keskkonnaprobleemideks on põllumaa kurnamine

  17. Ekvatoriaalsed vihmametsad

  18. Ekvatoriaalsed metsad • Levivad ekvatoriaalses kliimas • Rikkalik taimestik ja loomastik • On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad • Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha

  19. Ekvatoriaalne vihmamets • Hõre inimasustus, alepõllundus, istandused, väärispuidu varumine • Keskkonnaprobleemideks on vihmametsade hävimine ja sellega seotud globaalsed tagajärjed

  20. Metsamajanduse vormid • Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist. • Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. • Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist.

  21. Metsamajanduse vormid • Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. • 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes.

  22. Metsamajanduse vormid • Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused.

  23. Kaasaegne metsamajandus • Enim arenenud piirkondades kujunesid välja metsatööstusklastrid ( klaster) • Need hõimavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)

  24. Masinaehitus: metsatöö masinad Metsatööstuse masinad Pangandus äriteenused Spetsialistide ettevalmistus, Koolitus, tootearendus Metsandus Metsakasvatus ja hooldus Metsa ülestöötamine Transport, eriveod kaubaveod ehitus Puidu- ja paberitööstus Puidukeemia- tööstus Paberi- ja tselluloositööstus mööblitööstus

  25. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb: • Istutada ja külvata uut metsa • Teha kahjurite tõrjet • Teha hooldusraiet • Varuda materjali istutamiseks (puukoolid) • Istutatud metsade pindala maailmas suureneb pidevalt: India, Hiina, Jaapan

  26. USA Brasiilia Venemaa Rootsi Soome Kanada Austraalia Tšiili Poola Saksamaa Prantsusmaa 164 mln m3 aastas 46 mln m3 aastas 42 mln m3 aastas 25 mln m3 aastas 24 mln m3 aastas 21 mln m3 aastas 12 mln m3 aastas 12 mln m3 aastas 11 mln m3 aastas 10 mln m3 aastas 10 mln m3 aastas Suurima paberipuu toodanguga riigid

  27. Hiina Brasiilia Etioopia Indoneesia USA Kongo DV Nigeeria Venemaa Filipiinid Mehhiko Uganda Bangladesh Vietnam 191 mln m3 aastas 133 mln m3 aastas 88 mln m3 aastas 85 mln m3 aastas 72 mln m3 aastas 66 mln m3 aastas 59 mln m3 aastas 44 mln m3 aastas 40 mln m3 aastas 37 mln m3 aastas 34 mln m3 aastas 27 mln m3 aastas 26 mln m3 aastas Suurima küttepuidu toodanguga riigid

  28. USA Kanada Venemaa Brasiilia Hiina Rootsi Indoneesia Malaisia Austraalia Poola 408 mln m3 aastas 175 mln m3 aastas 117 mln m3 aastas 102 mln m3 aastas 96 mln m3 aastas 59 mln m3 aastas 31 mln m3 aastas 24 mln m3 aastas 24 mln m3 aastas 23 mln m3 aastas Suurima ümarpuidu toodanguga riigid

  29. Metsakaitse • Riigi metsasus on keskkonnaseisundi näitaja: ta hoiab ringes toitained, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, paljudele organismidele elupaigaks • Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, soodustab kõrbestumist

More Related