1 / 22

Kalanduse geograafia

2. Kalamajandus. Kalavarude uurimine, hindamine ja silitamineKalavarude hankimine (kalapk)Kala ttlemineTeenindavad harud, mis vimaldavad kalamajandusel toimida (mk, tehnikahooldus, kutsepe jne). 3. Kalanduse thtsus. Kala on vrtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks vrskelt, soolat

schuyler
Télécharger la présentation

Kalanduse geograafia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. 1 Kalanduse geograafia http://europa.eu/pol/fish/index_et.htm www.minugeoabi.wikispaces.com/file/view/52-60.PLLUMAJ+JA+kalandus.doc http://www.greenfacts.org/en/fisheries/index.htm Maailma hiskonnageograafia gmnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma hiskonnageograafia gmnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gmnaasium

    2. 2 Kalamajandus Kalavarude uurimine, hindamine ja silitamine Kalavarude hankimine (kalapk) Kala ttlemine Teenindavad harud, mis vimaldavad kalamajandusel toimida (mk, tehnikahooldus, kutsepe jne)

    3. 3 Kalanduse thtsus Kala on vrtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks vrskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult Kalajahu ja li kasutatakse loomasdaks Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-ja farmaatsiatstuses Vetikaid kasutatakse toiduainetstuses ja vetiste valmistamisel

    4. 4 Kaladel on inimese toidulaual oluline koht

    5. 5 Kalapgi piirkonnad: TERRITORIAALVEED -3-12 meremiili (MEREMIIL=1,8532 km); igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal MAJANDUSVND -kuni 200 meremiili; kalapk toimub rannikuriigi loal, laevade liiklus on vaba AVAOOKEAN- le 200 meremiili; kalapk toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel 90% MAAILMAMERE KALAST PTAKSE MAJANDUSVNDITES

    6. 6 Thtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut vimas klm hoovus). Atlandi ookeanis on peamised kalapgikohad ookeani loode- ja kirdeosas, Islandi saare mbruses Ranniku ehk elfialad, kuhu suubuvad jed, vesi on toitanerikas

    7. 7

    8. 8 Kalapk erinevatest ookeanidest 2006.a

    9. 9 Kalapgipiirkonnad ja pgimaht he inimese kohta

    10. 10 Kalapgivormid: 1. Rannikupk Toimub ranna lhedal Ttlemine rannaklades Mk rannaklades On levinud Ida-Aasia, Kagu-Aasia jt arengumaades

    11. 11 Kalapgivormid: 2. Kontsentreeritud rannikupk Eriti on arenenud Phja ja Luna-Ameerika lnerannikul Kasutatakse klmutusseadmetega laevu Kala ptakse kogu majandusvndi ulatuses Vajab hsti varustatud sadamaid ja kalattlemisettevtteid Annab praegu enamiku kalatoodangust ja selle maailmakaubandusest

    12. 12 Kalapgivormid: 3. Ookeanipk kalapk kaasaegsete kalapgilaevadega ookeanist kala tdeldakse laeval ja makse sadamates Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne

    13. 13 Avaookeani kalapki reguleeritakse rahvusvaheliste lepete ja kvootidega Hakkas levima alates 20.sajandist

    14. 14 Kalapgivormid: 4. Kalakasvatus Kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikursed riigid) Peale kalade kasvatatakse ka limuseid ( austrid, prlikarbid), vhke, vhilaadseid( krevetid, krabid), veetaimi jt akvakultuure Kalakasvatus muutub ha olulisemaks tegevusalaks, eriti Aasia riikides

    15. 15 Hiinas pk kalakasvatustest ja sisevetest letab vljapgi merest Kalakasvatus vikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja -sissetuleku allikaks

    16. 16 Vljapk maailmamerest on vhenenud, pk kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osathtsus kalanduses kasvab pidevalt

    17. 17 Suuremate pgimahtudega riigid:

    18. 18 Suurimad kalapgiriigid 2006.a

    19. 19 Kalapk sisevetes

    20. 20 Maailma kalavarud vhenevad 70% kalaliikidest kannatab lepgi all Tehnoloogia kiire areng phjustab kiiret kalavarude kahanemist Maailmamere reostus Kaladest toituvate lindude ja loomade arvu vhenemine Maavarade kaevandamine ookeaniphjast Meretranspordi kiire areng Inimtegevus rannikualadel: 2/3 maailma suurematest linnadest asub rannikul

    21. 21 EL-i kalatstuse thtsus ELi kalatstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6,9 miljonit tonni kala. Kalapk ja -ttlemine annavad td rohkem kui 400 000 inimesele. ELi kalanduspoliitika prioriteet on leida ige tasakaal konkurentsivimelise kalatstuse ning jtkusuutlike kalavarude ja jtkusuutliku merekossteemi vahel

    22. 22 EL-i kalanduspoliitika Meri ja merevarud annavad ELis suure panuse uute tkohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad sgi (kalavarud) ja energiaga (nafta- ja gaasiplatvormid) ning ELi kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kiki ookeane. Rannikualadel edendatakse turismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Mereressursse peab kasutama mistlikult, vltides lepki ja tagades, et nafta- ja gaasitootmine ei kahjustaks mere- ja rannikukeskkonda.

    23. 23 Vasta ksimustele! Milles seisneb maailmamere majanduslik thtsus? Mis on akvakultuur? Mis on majandusvnd; mille poolest see erineb territoriaalveest? Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised -vaesemad? Miks? Kuidas on muutunud kalapgi maht viimastel aastatel? Phjus: Millised tegurid mjutavad he vi teise riigi kalanduse arengut? Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat! Analsi piku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dnaamikat!

More Related