1 / 20

Viipekeeletõlkide koolitus Eestis

Viipekeeletõlkide koolitus Eestis. Regina Paabo Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; lektor Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimees. Ettekande sisu. Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost tänapäevani Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?!

celina
Télécharger la présentation

Viipekeeletõlkide koolitus Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Viipekeeletõlkide koolitus Eestis Regina Paabo Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; lektor Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimees Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  2. Ettekande sisu • Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost tänapäevani • Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?! • Kus ja kuidas saab viipekeeletõlgiks õppida ?! • Missuguseid teadmised ja oskused viipekeeletõlgil peavad olema?! Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  3. Kust oleme tulnud ? 1 Esimene Eesti Vabariik (Omariiklusperiood) • tõlke ametis ei olnud • kurdid püüdsid enamasti ise hakkama saada – suuline õpetus koolis • arhiividokumentidest nähtub: • 1924.a.: Vändra kooli lõpetanud kurt R. Tomson Kurttummade Seltsi koosolekul “seletas käteliigutuste abil koolitamata kurttummadele” • 1927.a: Alma Samuel “ tõlkis seltsi koosolekutel koolitamata kurttummadele” Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  4. Kust oleme tulnud ? 2 Nõukogude periood • Ametlikud töökohad tõlkidele loodi 1952.a “miimikatõlk” Miks ?! “kurtide süsteemis kurtide keelt mittevaldavate kuuljate inimeste abistamiseks suhtlemisel kurtidega “ • Tõlgid töötasid Kurtide Ühingu keskjuhatuses; ettevõtetes; klubides • arhiividokumentidest nähtub: • 20-50 kurdi kohta oli ette nähtud 1 instruktor-tõlk • kui kurte üle 50, siis pidi tööl olema 1 vaneminstruktor-tõlk • 1205 liikme kohta töötas 7 tõlki (172:1) • tõlgi teeninduspiirkond oli määratletud Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  5. Kust oleme tulnud ? 3 Nõukogude periood • Tõlgiks ei õpitud, tõlkidel puudud erialane haridus (üksikud Moskvas) • oluline oli viiplemise oskus • side kurtidega • Tõlkideks olid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed • esimesed “ametlikud” tõlgid: Inge Pavlova (Soojärv) ja Laine Blunkvist (Prii) • Tõlkimistööd tegid ka vaegkuuljad (poolkuuljad) Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  6. Kust oleme tulnud ? 4 Mida tõlgid tegid ... Nõukogude periood • tõlk oli väga oluline ja mõjuvõimas isik • tegeles paljude muude ülesannetega peale tõlkimise • pidas arvet kurtide kutsealase kvalifikatsiooni kohta, määras nende võimekust ja tervislikku seisundit • võttis kasutusele abinõusid kurtide elamis-, kultuuriliste ja muude elukondlike tingimuste parandamiseks jmt • osaledes oluliste otsuste langetamisel ja kurtide töö ja elu koordineerimisel • rääkis kurtide eest • mõtles kurtide eest Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  7. Kust oleme tulnud ? 5 Taasiseseisvumise periood Muudatused algasid perioodil (1989-90) kui enamik töökohti tõlkidele likvideeriti Sel perioodil teenendas kurte: • kolm põhikohaga tõlki • inimesed, kes oskasid viipekeelt (endised tõlgid) või olid seda õppinud (kurtidega seotus nõrk) • tegid tööd heategevuslikus korras (vabaktselised) • oskuste tase ja töökogemus väga erinev Tekkis vajadus tõlkide töö ümber korraldada Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  8. Kust oleme tulnud ?! 6 Taasiseseisvumise periood • 1989 koondusid tõlgid (11) ühingusse (Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing); (reg. 1995.a.) • 1992 loodi EKL ja EVKTÜ koostöös atesteerimiskomisjon • tõlkide töö kvaliteedi ja tõlgitööks sobimise pädevuse kontrollimiseks • tõlkide diferentseerimiseks vastavalt oskustele ja töökogemustele • 1996. aastal käivitus vabariiklik viipekeele tõlketeenus(projektipõhiselt koostöös EKL, EVKTÜ, TÜ sotsiaalministeeriumi otsefinantseerimisel) Tekkis vajadus tõlke koolitada Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  9. Kust oleme tulnud ? 7 Viipekeeletõlkide erialane koolitus Eestis alates 1996 TÄIENDÕPE(projektipõhine) • 1996 -1998 evk tegevtõlkide täiendus(Phare Fond) • 1999 - 2000 vene vk tõlkide täiendus (EV SM) • 1998 - 2003 uute viipekeeltõlkide ettevalmistus(Šveitsi heategevuslik annetus) • 2004 - 2005 evk valdajad + tõlgid(Phare Access2002) Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  10. Kus oleme praegu? 1 TÄNAPÄEV - kutse arendamisega tegeleb Viipekeele Tõlkide Ühing • Eesti viipekeeletõlk on ametlikult tunnustatud elukutse • Kantud ametite registrisse • Kutsekirjeldus ja pädevus on märgitud Kutsestandardis • Viipekeeletõlgi III, V, V Kutsestandardkinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse Kutsenõukogu otsusega 16.06. 2005) • Viipekeeletõlgi kutse omistab EVKTÜ Kutsekomisjon • Kutse omistamise nõuded ja kord (Kinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse Kutsenõukogu otsusega 16.06.2005) • Viipekeeletõlgi tööd reguleerivad mitmed dokumendid • Kutse-eetika nõuded • Ametijuhendid • Tõlkidele korraldatakse regulaarselt täiendkoolitusi • Alates 2005 aastast tähistame 3. juuni kuupäeval tõlkevaba päeva • Töötavad vabariiklikud tõlkekekuse Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  11. Kus oleme praegu? 2 TÄNAPÄEV • Tõlke on vabariigis 27 • enamus osalise tööajaga • Tõlkidega on katmata äärealad • Tõlkidena töötavad mitteatesteeritud tõlgid • Tõlke napib, nende ettevalmistus on ebaühtlane • Vajadus professionaalsete tõlkide järele pidevalt kasvab Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  12. On hakatud mõistma... Kus oleme praegu? 3 1. Viipekeeletõlgiks tuleb õppida! 2. Selleks ei pea olema kurtide vanemate kuulja laps! 3. Selleks peab olema (a) ... teatud eeldusi (b) ... soovkurtidega töötada (c) tuleb omandada oskusi Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  13. Kus oleme praegu? 4 Mida peab tõlk oskama ?! • eesti viipekeelt • eesti keelt • teadmisi kurtusest, kurtide kogukonnast ja kurtide kultuurist • teadmisi, tõlkimisest ja kuidas tõlgina tõlkesituatsioonis käituda • peab omama üldteadmisi psühholoogiast, suhtlemisest... • peab omama teadmisi erinevatelt elualadelt • oluline on võõrkeelete (inglise, saksa, vene) oskus • tundma rahvusvahelist viiplemist Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  14. TÄIENDÕPE e Sisekoolitus tegevtõlkidele regulaarselt projektipõhine PÕHIKOOLITUS Riikliku õppekava aluselkinnitatud 23.02.2006 Tartu Ülikoolis Rakenduslik kõrgharidus Õppeaeg 3 aastat Õppima asumine ei eelda viipekeele oskust ja eelnevat seotust kurtidega ÕPPIMISVÕIMALUSED Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  15. Päevane õpe Riigieksamite hinded emakeele kirjand (20%); võõrkeel (10%) kutsesobivuskatse (70%) Kutsesobivuskatse 29. ja 30. juunil Tiigi 78 - 119 kell 10.00 Esimest korda võeti vastu 2006.a. Õppima astus 7 noort Õpetajateks tõlgid ja kurdid Praktika kurtide üritustel ja tõlkekeskustes Tööturule aastatst 2009 ?! Õppimine Tartu Ülikoolis 1 Vastuvõtt Tartu Ülikooli Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  16. Õppimine Tartu Ülikoolis 2 Mida õpitakse? • eesti viipekeel võõrkeelena • üldteadmised keelest, psühholoogiast ja pedagoogikast • tõlketeooria ja tõlketehnika • kurtuse olemus, kurtide kogukond ja kultuur • võõrkeeled • keele- ja tõlkepraktika keelekeskkonnas Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  17. Õppimine Tartu Ülikoolis 3 Mida uute tõlkide koolitamisel ootame kurtidelt ?! KOOSTÖÖD • Mõistvat (toetavat) suhtumist kui viipekeeletõlgi õpilased • võtavad osa kurtide üritustest • lähevad praktikale • Positiivset hinnanguvaba suhtumist • Kurtide kogukond tõlgiõpilastele võõras • Abi viipekeele õpetamisel Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  18. viipekeeletõlgi rollimuutused Kes on siis viipekeeletõlk ?! • kurtide kõrvad • kurtide abistajad • kuuldetoru või masin • .................................. SILD kahe maailma vahel - kahe keele (eesti viipekeel ja eesti keel) ja kahe kultuuri (kurtide ja kuuljate) vahendaja Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  19. Kuhu edasi ?! • Viia läbi uurimusi – nt. Millist tõlki vajab eesti kurt • Tõlkide diferentseeritud õpe • Muutustest tulenevalt pidev täiendus oluline • Rahvusvaheliste suhete arendamine • EFSLI 2009 Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

  20. TÄNAN! Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07

More Related