1 / 18

Rahvastik Eestis

Rahvastik Eestis. Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht Ühiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele 7. mail Kuressaare kultuurikeskuses. Venemaa rahvastikustatistika. Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov.

joann
Télécharger la présentation

Rahvastik Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvastik Eestis Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuhtÜhiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele 7. mail Kuressaare kultuurikeskuses

  2. Venemaa rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

  3. USA rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

  4. Eesti rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

  5. Eesti riigi jätkusuutlikkus „Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi. Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks. Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“ Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)

  6. Rahvastiku prognoos Eestis Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.

  7. Tuleviku suundumused • Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas • Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast. • Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome. Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)

  8. Rändepoliitika valikud Eestis • nullvariant – ei ühtki immigranti • immigratsiooni soosimine • valikuline immigratsiooni soosimine • Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon: • aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded: • piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud. • tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda. • kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.

  9. Mida arvab rahvas? • Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis • Motiveerida naisi enam töötama 34% • Soodustada sündimust 30% • Osaajalt minna üle täisajale 23% • Enam immigratsiooni 6% Allikas: Eurobarometer 2006

  10. Eesti tööjõuvajadus aastani 2014 Suurima tööjõu vajadusega majandusharud Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  11. Eesti tööjõuvajadus aastani 2014 Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  12. Töö vajaduste hierarhias TÖÖ

  13. Avatus immigrantidele - vanusegrupid Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

  14. Suhtumine teistsugusesse Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

  15. Suhtumine teistsugusesse

  16. Integratsiooni juurprobleem… • Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus. • Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme. • Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate rahvusgruppide kultuuripärandit. • (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad: • Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> … • Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen -> suomenvirolainen • Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … -> eestivenelane

  17. Multikultuurne ja rahvusriik • Kaks globaalset tendentsi: • senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttu • teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa. • Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt. • Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud. • Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada. Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

  18. Rahvused Eestis alates 1881 Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet

More Related