1 / 21

Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused

Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused. Anu Toots. Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud?. 18-20.saj I pool – individuaalsed ametiteed 1960-dd – keskklassi ja massiühiskonna sünd 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu. Kaasaja kool on sotsiaalsem.

chelsi
Télécharger la présentation

Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused AnuToots

  2. Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud? • 18-20.saj I pool – individuaalsed ametiteed • 1960-dd – keskklassi ja massiühiskonna sünd • 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu

  3. Kaasaja kool on sotsiaalsem

  4. Elukestev õpe kõigile ja hällist hauani – kuidas on see võimalik? • See tõstab õppijate arvu enam kui 6 x • Tõsta hariduskulusid 6 x, st. kuni 36-40% SKPst? • Kasutada turumehhanisme, “piitsa ja präänikut”? • Lahendada oma probleemid teiste kulul (heaoluturism)? • Uus vaade haridusele ja koolile

  5. See suur muutus on toonud kaasa ka haridussüsteemi osiste muutusi TÄNA JUTUKS • Alushariduse tõus poliitika- agendasse • Üldhariduse “köietants” universaalsuse ja omanäolisuse vahel • Kõrghariduse “kaubastumine”

  6. Alushariduse muutumine avalikuks poliitikaks • Osa haridussüsteemist (siiski, education ja care”) • Üha nooremate laste “loendamine” (3-aastased standardpiir) • EL sihtmärkides 95% 4-aastasi kuni kooliiga • EL education monitor • Viimane Eurydice poliitikaanalüüs just alushariduse kohta • Enamikes riikides õigus kohale; mõnedes riikides (nt Läti, Poola, Austria) kohustuslik • “Ainult pooltes riikides” (sic!) on olemas õppekava vmt. Juhised alla 3-aastastele lastele; ülejäänutes vaid koolieelikutele

  7. Miks alusharidus on muutunud nii tähtsaks • Inimvara aspekt (lapsi üha vähem) • Pedagoogiline aspekt (hea algus) • Sotsiaalne aspekt (“turboefekt vaestele peredele”) • Majanduslik aspekt • Piisavad investeeringud alusharidusse on tõhusamad kui järgnevate haridusastmete omad (sh. omavad posit. kaasmõju sotsiaalkulude vähendamisele) • “Tööstressis ema on parem kui töötu ema” (G.Esping-Andersen) • “lõpetamata revolutsioon”

  8. Kaks naist, kaks ajastut, kaks poliitikat 1970-1980 1990-2000

  9. Üldharidus universaalsuse ja omanäolisuse vahel • Universaalsuse plussid • Võrdse(ma)d võimalused igale lapsele • Soome versus Saksamaa • Parem kaitse isikliku rahakoti jaoks (suurem valijaskonna toetus, raskem kärpida) • Latt seatud keskklassi ootuste järgi (st üpris kõrgele) • Universaalsuse miinused • Standardiseerimine • Standardi mõõtmine ja selle põhjal kvaliteedi hindamine

  10. 20 euro senti Kvaliteedist • Kvaliteet kui standard • Kes kehtestab? (lapsevanemad, õpetajad, ametnikud) • Kui kõrgel on latt? (miinimum või keskmine) • Probleemid • Miinimumstandard ei “tööta”, ei erista piisavalt • Indikaatorite sidumine rahastamisega tekitab hälbeid

  11. Näiteid probleemide ilmnemisest Gümnaasium RE 2011 “Lohutuseks niipalju, et mina, kes oli keemias kõige lollim skoorisin 46p ära. Pmst ära tühjaks jäta midagi, pane kasvõi suvalt vastus”. (Taksikoer, 06.06.2010 forum.planet.ee)

  12. USA hariduspoliitika, 1985-2000 • Tüüpiline: • Parteide konsensus • Föded ei sekku • Riiklik hariduspoliitika = sotsiaalhoolekanne (“värvilised”, urbanschoolsjmt) • 1983 haridusraport A Nation at Risk • USA haridus ei võimalda konkurentsivõimelist majandust • Hakatakse nõudma • Testimist • Standarte • Riiklikku sekkumist

  13. NCLB 2002 - nicklebee An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind Eesmärk:Saavutustaset tuleb tõsta Vahendid: karmim kontroll toimuva üle Rahasüst (ca 25 bilj. USD aastas x 10 a) Tööriistad: • Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises • Rahaeraldised seotakse saavutustega • Luusereid (osariike) karistatakse RIA 7002, prof. A.Toots

  14. NCLB: testid ja accountability • Iga-aastane testimine ja sihttasemed 4. ja 8. kl., koos avaldamisega • Kool ja osariik peab näitama pidevat progressi • Kui seda ei suuda, rakendatakse “piitsa”, mis aasta-aastalt karmistub • 2 a. järjest halbu tulemusi – laste õigus lahkuda mujale • 3 a. – õpetajaskonna ja õppekava väljavahetamine • 5 a. – kooli staatuse muutmine (hartakoolid) või kinnipanek RIA 7002, prof. A.Toots

  15. Obama ja post-NCLB • Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks) • Testida tuleb ka loovust • Achivmentgapon suur probleem • Alusharidus on tähtis • Saavutada maailma kõrgeim keskkoolilõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust) • Toetada riiklike grantidega kõrgkooliõpinguid • Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks • Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid • Karmim kontroll grantide kasutamise üle (RacetotheTop, 2009 haridusstiimulite pakett) toetav karm RIA 7002, prof. A.Toots

  16. USA kui hea näide ootustele vastamise paradigmast • Andke aru, mis koolis toimub (accountability) • Meie lapsed peavad olema parimad (performance) • Ma tahan oma lapsele omanäolist kooli, kus lapsevanematel on sõnaõigus (hartakoolid) KUST SEE KÕIK ON TULNUD? • Uutest valitsemisteooriatest (Uus Avalik Haldus) • Ühiskonna fragmenteerumisest, keskklassi nõrgenemisest Illustreerime neid 2 võimalust õpetaja rollidega ….

  17. Muutunud arusaam „heast õpetajast“ • Erialane pädevus, ekspertsus • Vastutus • Autonoomia • Uurimine, teoretiseerimine, mõtestamine • Õpetaja on autoriteetne juht • Tõhusus, töötavad lahendused • Vastutulek vanemate ja ühiskonna ootustele • Paindlikkus, kohanemisvõime • Praktilised oskused, tegemine • Õpetaja on koordinaator, vahendaja või teenindaja Traditsiooniline paradigma Uue avaliku halduse paradigma

  18. Õpetajatest • Kui lapsi jääb vähemaks … • Dünaamikaks peab valmis olema • Mitme kooli õpetajad • Tööle teistesse inimteeninduse sektoritesse • Õpetajakarjääris ülespoole • Edasijõudnute täiendkoolitused • Tasustatud teadus- ja arendustöö (õpikud) • Tublidele õpetajatele andekad õpilased

  19. Kõrghariduse “kaubastumine” • Plussid • Suur valikuvabadus, läbipaistvus; seega tudengil head võimalused hinna kvaliteeti • Ülikoolidel eluline vajadus pidevalt muutuda ja kohaneda (nt töötavad õppijad; erineva ettevalmistusega õppijad) • Mõnedel riikidel oluline ekspordiartikkel või majandusharu • Miinused • Kasvav utilitarism õppijate poolt; mõtlemine pole hea kaup • “Ühiskonna teenimise” paradigma liigne jõulisus

  20. Kus on lahendused? • Õppimist, võistlemist ja standarte ei maksa karta • Neid ei saa eirata, sest see on ajastu ootus • Halvad pole standardid vaid nende kasutamise viisid • Riigieksamite asendamine “üldpädevuste hindamisega” ei muuda midagi • Nn highstaketestsvers. arengu abistamine • Tööta jäämine vers. uuele rajale aitamine

  21. Lõpetuseks Kvaliteetne rahvas on püsimajäämises oluline, sest ka kvaliteetne jalats kestab kauem. Seega kvaliteedis peitub püsivus. Riigieksami arutlusest, 2011

More Related