1 / 13

Pealinnaregiooni õiguslikud ja organisatsioonilised lahendused ja tegevuste kava

Pealinnaregiooni õiguslikud ja organisatsioonilised lahendused ja tegevuste kava. Mikk Lõhmus. Pealinnapiirkond 2011. Pealinnapiirkonna eripära. Tuumiklinna suur domineerimine, Tallinnas elab 82% piirkonna elanikest;

dacey
Télécharger la présentation

Pealinnaregiooni õiguslikud ja organisatsioonilised lahendused ja tegevuste kava

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pealinnaregiooni õiguslikud ja organisatsioonilised lahendused ja tegevuste kava Mikk Lõhmus

  2. Pealinnapiirkond 2011

  3. Pealinnapiirkonna eripära Tuumiklinna suur domineerimine, Tallinnas elab 82% piirkonna elanikest; Jätkuv valglinnastumine, elanike arvu kasv olukorras, kus ülejäänud riigis on pigem vastupidine tendents. Pealinnapiirkonnas elab 37% Eesti elanikest, samuti annab see 2/3 (ja isegi rohkem) Eesti SKP-st. Pealinnapiirkonna linnad-vallad on elanike arvu poolest Eesti keskmisest tunduvalt suuremad. Sarnase üldistuse võib teha sisuliselt kõikide naaberriikide pealinnaregioonide kohta (Riia, Helsingi, Stockholm … jne)

  4. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete ühine täitmine Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete ühine täitmine, koostööpiirkonnad (teenusepiirkonnad) on kujunenud üheks selgemaks paindlikuks alternatiiviks näiteks administratiivsele ühendamisele. Võib tuua kasu seal, kus ühinemine ei oleks erinevatel põhjustel lahendus. Nt Soome PARAS reform

  5. Koostöö ja ülesannete ühine täitmine Eesti õigusruumis Jäätmehooldus (sh korraldatud jäätmevedu, jäätmejaamade võrgustik); Haridusvõrgustiku korraldamine (gümnaasiumiharidus, põhikoolid jne) Sotsiaalasutuste võrgu korraldamine ja sotsiaalteenused (muutub tulevikus üha olulisemaks) Ühistransport; Puhkealad, turism, kalmistud jne ….

  6. Tänane Eesti õigusruum ei ole ülesannete ühist täitmist toetav. Ühistegevus on vabatahtlik ja eeldab osapoolte konsensuslikku otsustust. Kuna iga volikogu või igal ajal oma otsustusi muuta, siis ei ole selline koostöö viis õiguskindel. Valdade ja linnade poolt moodustatud koostööinstitutsioonidele ülesande volitamisel ei ole erinevat õiguslikku raamistust võrreldes haldusülesande volitamisel tavalisele eraõiguslikule juriidilisele isikule. Korralduslik pool tugineb MTÜ-de seadusele või halduslepingule.

  7. Tänane Eesti olukord Koostöö toimib edukalt nn pehmetes valdkondades (koolitused, ühisüritused) või valdkondades, kus KOV enda kulutused on minimaalsed (jäätmehooldus) Koostööd ja ülesannete ühist täitmist takistavad asjaolud on vägagi mitmekesised (soov ise hakkama saada, KOV-ide vaheline konkurents, teenuse kättesaadavuse tagamine võib tekitada lisakulutusi, finantseerimine ja otsustusprotsess, lokaalsed huvid väikses vallas jne)

  8. Võimalikud õiguslikud lahendused KOKS muudatused seonduvalt KOV poolt moodustatud MTÜ-de juhtimismudeliga. Ei lahenda põhiküsimust. Avalik õigusliku koostööpiirkonna moodustamine; Halduslepingud (kas saab ka kohustuslikult koostööpiirkonnas?)

  9. Avalik- õigusliku koostööliidu põhimõtted Koostööliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seadus sätestab kohustuslikult ühiselt täidetavad ülesanded ja osutatavad teenused. Selline lahendus piirab paratamatult kohaliku omavalitsuse autonoomiat, kuid kaaluv avalik huvi ja omavalitsuste osalemine otsustusprotsessis muudab riive proportsionaalseks.

  10. Avalik-õigusliku koostööliidu põhimõtted Koostöömudeli otsustusorganis lähtutakse põhimõttest, et ükski partner ei saa üle 50% hääleõigusest. Ühiste avalike teenuste kulude jagamisel on aluseks teenuse maht ja kasutajate arv iga koostöös osaleva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Üldkulude osas on lähtutud hääleõiguslike valla- või linnaelanike arvust liikme territooriumil Suurima partneri (elanike arv üle 50%) osalemist üldkulude finantseerimisel piiratud 50%.

  11. Mis saab edasi? I etapp- projekti tutvustamine volikogudes, ühisosa leidmine; II etapp- otsustamine (valik alternatiivide vahel); III etapp- jätku-uuringud, dokumentatsiooni ja üleminekukavade koostamine; IV etapp- rakendamine. On võimalik, et avaliku huvi olemasolu korral ja olukorras, kus kokkulepet ei saavuta, võib muudatuste osas juhtiva rolli võtta Vabariigi Valitsus ja Riigikogu. Alternatiivid?

  12. Uued arengud: OECD raport ja koalitsioonileping OECD raport: koostööle suurem tähtsus. Koalitsioonileping: Omavalitsuste koostöö ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamise soodustamine seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks; HOLil on eeltöö tehtud ja saaksime olla vastava oskusteabe pakkuja!

  13. Tänan tähelepanu eest! Hakkame tööle

More Related