1 / 14

Projekt – Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana

Projekt – Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana. Ajalooarhiiv Liina Lõhmus , Riina Voltri 2013. Teemad. Talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord 18.sajandil Talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord 19.sajandil Perekonnanimed Rahvusliku liikumise ettevõtmised. Teemade valik.

ermin
Télécharger la présentation

Projekt – Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Projekt – Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana Ajalooarhiiv Liina Lõhmus, Riina Voltri 2013

  2. Teemad • Talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord 18.sajandil • Talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord 19.sajandil • Perekonnanimed • Rahvusliku liikumise ettevõtmised

  3. Teemade valik • Arhiivimaterjalide olemasolu a) tõlgitult b) digiteeritult

  4. Tunnilahendused • Võimalus läbi viia nii arhiivis kui skaibi vahendusel • IKT võimaluste kasutamine • Individuaal-, paaris- ja rühmatöö põimimine • Töölehed (1. tund 6 tk; 2. tund 7 tk; 3. tund 3 tk, 4. tund 5 tk)

  5. TUNNI TEEMA: PEREKONNANIMED märksõnad: Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimed  Kursuse nimetus(ed): Eesti ajalugu II Tunni pikkus: Paaristund, so 2X45 minutit Sihtrühm: gümnaasium Eeltingimused: Õpilasel on ülevaade muutustest talurahva elus 19. sajandi esimesel poolel ning ettevalmistavalt on kodus uuritud nende sugulaste nimed ja pärinemispiirkond, kelle kohta võiks olla perekonnaloolisi andmeid enne 1926. aastat (sünd, abielu, surm)  Eesmärk: Õpilaneanalüüsiballikatealuselperekonnanimedepanekutjamuutumist. Õpitulemus(ed):Õpilane - analüüsibkasutabjahindaballikaidkriitiliselt - kasutab IKT vahendeid info hankimiseks, esitlemiseks. Kontroll ja hindamine Kontrolltoimubtööülesannetelõpustoimuvatefrontaalsetevestlustekaudu.

  6. Eelhäälestus (5 minutit) arhiivitöötaja sissejuhatus: • väga lühidalt 1816/19 seadustest • teemat puudutavate materjalide olemasolu arhiivis • tutvustab üldistavalt ülesandeid ja on valmis rühmatöö käigus tekkivatele küsimustele vastama.

  7. Õppimine (65 minutit) Individuaalne töö töölehega 1 (15 minutit) • Õpilane loeb Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali lehelt http://www.ra.ee/vau/index.php/et/page/article/index?menuId=2 töölehel viidatud tekstid ja vastab töölehe küsimustele • Üks õpilane tutvustab kõigile oma vastuseid, mida vajadusel korrigeeritakse frontaalse vestluse käigus. Vestlust juhib arhiivitöötaja.

  8. TÖÖLEHT 1 • Lugege Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali lehelt http://www.ra.ee/vau/index.php/et/page/article/index?menuId=2 läbi tekstid Sissejuhatus http://www.ra.ee/vau/index.php/et/page/article/index?menuId=2#article1 Perekonnanimede panek http://www.ra.ee/vau/index.php/et/page/article/index?menuId=2#article5 Nimede eestistamine http://www.ra.ee/vau/index.php/et/page/article/index?menuId=2#article6 • Vastake küsimustele • Millised eelteadmised on vajalikud perekonnaloo uurimiseks arhiivis? • Miks ei ole enamikul eestlastest võimalik uurida oma perelugu enne 18.sajandit? • Milline portaal võimaldab pereloo iseseisvat uurimist? • Kellel olid Eestis enne 19. sajandi teist veerandit perekonnanimed? • Millised olid eestlaste eesnimed? Tooge näiteid. • Miks olid vajalikud lisanimed? • Kuidas tekkisid eestlaste lisanimed? • Miks võisid ühel inimesel olla erinevad lisanimed? • Millal said eestlased perekonnanimed? • Kuidas perekonnanime veel nimetati? Miks? • Mille poolest erines perekonnanimede panek Liivimaal ja Põhja-Eestis? • Miks said Petserimaa elanikud perekonnanime hiljem kui mujal Eestis? • Millest võib olla tingitud asjaolu, et ühel inimesel on erinevates dokumentides erinevad nimed? • Millal ja miks toimus massiline nimede eestistamine? • Millised piirangud kehtestati nimede muutmisele eestistamise perioodil? • Milliseid nimesid eestistati? • Kui palju inimesi muutis nimede eestistamise kampaania käigus oma nime (umbkaudne arv)?

  9. Rühmatöö töölehega 2 (50 minutit) • Kohapeal on klass eelnevalt jaotatud õpetaja poolt neljaliikmelisteks rühmadeks. • Kõigil õpilastel on individuaalne ülesanne (10 min) tutvuda virtuaalselt Suure-Kõpu ja uue Kariste mõisate nimeraamatutega ja täita rühmas tööleht (10 min). • Tutvumine teiste rühmade töölehtedega. Töölehed liiguvad karusellina (korraga vahetatakse töölehti rühmade vahel, kuni leht jõuab kodurühma tagasi), igal rühmal on teise rühma tööga tutvumiseks 2 - 3 minutit. Töölehtede vahetamiseks annab märku tunni läbiviija). • Vajadusel kirjutatakse teiste töölehtedele märkusi ja küsimusi. • Rühm tutvub oma töölehele tehtud märkustega ja on valmis neile vastama. (10 min) • Üks rühm tutvustab oma töö tulemusi frontaalse vestluse käigus. Vestlust juhib arhiivitöötaja. (10 min)

  10. TÖÖLEHT 2 RÜHMATÖÖKS Arhiivifondis Pärnumaa 3. kihelkonnakohus dokumentides leiduv Uue-Kariste mõisa nimeraamat http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.931.1.18:1 Uue-Kariste mõisa nimeraamat, 9. jaanuar 1823.Perekonnanimed, mis anti selles mõisas esimesena vabastatavatele taluperemeestele. Nimekirja on koostanud Uue-Kariste mõisavalitseja Andre Bohm. Selles mõisas on vaid üksikud peremehed võtnud/saanud nime talu järgihttp://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Naitused/2009/P2risrahvast_priirahvaks/931_1_18_10p.JPG http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Naitused/2009/P2risrahvast_priirahvaks/931_1_18_11.JPG Pärnumaa 4. kihelkonnakohus. Viljandi kihelkonnast pärisorjusest vabastatud inimeste nimekirjad. Suure-Kõpu mõisa nimeraamat, 22. jaanuar 1825.Perekonnanimed, mis anti selles mõisas esimesena vabastatavatele sulastele. Nimekirja on koostanud mõisaomanik Alexander vonStryk. http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Naitused/2009/P2risrahvast_priirahvaks/932_1_157_116p.JPG http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Naitused/2009/P2risrahvast_priirahvaks/932_1_157_117.JPG ja sama kihelkonna nimepanemisraamatud hingeloendeis: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.171/10:2 Halliste kihelkonna Uue-kariste mõisa vaherevisjon http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.171/10:2 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.171/10:6 Viljandi kihelkonna Suure-Kõpu vaherevisjon 1826 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.283/6:4 A) Tutvuge individuaalselt ülal toodud linkide kaudu kahes erinevas mõisas pandud perekonnanimedega. B) Arutlege rühmas loetu üle. Leidke mõlemast allikast võimalikult palju erinevaid perekonnanimede rühmi (talunimed, loomanimed jne) Tooge välja sarnasusi ja erinevusi perekonnanimede rühmades, kandke need töölehele (tabelisse) ja olge valmis oma tähelepanekuid teiste rühmadega jagama. Küsimuste tekkimisel pöörduge kohe arhiivitöötaja poole.

  11. Individuaalne töö onomastilise andmebaasiga. www.ra.ee/vau. (20 minutit) • Arhiivitöötaja juhendamisel sisenevad õpilased vajalikule lehele • Töö käigus on arhiivitöötaja valmis toetama kõiki õpilasi individuaalselt • Mõned õpilased tutvustavad oma töö tulemusi teistele

  12. TÖÖLEHT 3 Küsimuste tekkimisel pöörduge arhiivitöötaja poole. Uurige oma perekonnanime päritolu. • Kas see on 1930. aastatel muudetud? – vt Onomastiline andmebaas. www.ra.ee/vau • Vaadake Nimeregistrist järele, mis kogudustes leidub teie perekonnanime? • Missugused huvitavamad perekonnanimed esinevad teie esivanemate kodukihelkonnas? • Proovige uurida oma sugupuud. [ettevalmistavalt peaks olema eelnevalt kodus uuritud nende isikute nimed ja pärinemispiirkond, kelle kohta võiks olla perekonnaloolisi andmeid enne 1926. aastat (sünd, abielu, surm)].. • Kasutage Saaga kirikuraamatutest personaalraamatuid ning meetrikaid. Õigeusu taustaga inimeste kohta on olemas pihilehed ja meetrikad.

  13. Reflektsioon (10 min) • Vestluse käigus arutletakse arhiivitöötaja juhtimisel, mida töö käigus õpiti • Arhiivitöötaja lõpetab tunni omapoolse mõnelauselise teemakohase kokkuvõttega

  14. Täname!

More Related