Euroopa Liidu väliskaubandus ja väliskaubanduspoliitika

1. Euroopa Liidu väliskaubandus ja väliskaubanduspoliitika

2. Euroopa Liidu koht maailmakaubanduses 16.4 % kaupade ekspordist, 27.3 % teenuste ekspordist Suurim importöör JUHTIV KAUBANDUSJÕUD Suurim eksportöör • Välismaised otseinvesteeringud: EL-25 on suurim investeerija (152.5 miljardit eurot)ja investeeringute vastuvõtja (69.8 miljardit eurot) 2005 aastal

3. PEAMINE KAUBAN-DUS JÕUD OSAKAAL MAAILMA TEENUSTEKAUBANDUSES (2005) Euroopa Liidu roll maailmakaubanduses Source: Eurostat

4. EL-25 väliskaubandus: Eksport regiooniti (2005, miljardites eurodes) EFTA 119 SRÜ 80.7 NAFTA 292 Hiina/Hong Kong 72.2 Jaapan /Korea 63.7 MED10 101.7 SAARC 27.1 GCC6 50.4 ASEAN45 Andide 4.5 ACP 30.8 MERCOSUR 23.4 Austraalia/UusMeremaa 23.8

5. EL-25 väliskaubandus: Import regiooniti(2005, miljardites eurodes) EFTA 136.2 SRÜ 134 NAFTA 189 Hiina/ Hong Kong 168.6 Jaapan/ Korea 106.6 MED10 88.2 SAARC 27.8 GCC6 37.6 ASEAN71 Andide 7.2 ACP 36.2 MERCOSUR 34.3 Austraalia/UusMeremaa 12.4

6. Euroopa Liidu ühtse väliskaubanduspoliitika aluste kujunemise ajalooline areng • Euroopa Liidu loomise eel 1950. a. peamiseks majanduslikuks eesmärgiks kaotada ära kaubandustõkked tulevaste liikmesriikide vahel. • 1957.a Rooma lepingus käsitleti juba Euroopa Liidu ühtse kaubanduspoliitika aluseid (CCP – Common Commercial Policy) • Tolliliidu ehk ühtse tollimaksumäära kehtestamine tööstuskaupade osas 1968 a., põllumajandustoodete osas 1970 a. • Alates 1. jaanuarist 1993.a. on Euroopa Liit sisemiste piirideta ühisturg, kuson tagatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine

7. Poliitika eesmärk Hoida Euroopa majandust konkurentsivõimelisena avatud maailmakaubandussüsteemi raames, mida juhitakse mitmepoolsete kokkulepete alusel Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika • Tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime ja avatus maailmamajanduses • Garanteerida reaalne juurdepääs välisturgudele • Toetada tugeva mitmepoolse kaubandussüsteemi loomist • Rakendada tulemuslikke kaubanduse juhtimise vahendeid • Toetada Euroopalikke väärtusi • Demokraatiat, seaduslikkust, keskkonnasäästlikkust, sotsiaalset õiglust .. • Toetada jätkusuutlikku arengut

8. EL väliskaubanduspoliitika – kahepoolne/regionaalne koostöö Lisaks osalemisele WTO mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel sõlmib EL ka kahepoolseid kaubanduslepinguid. 2006. aasta lõpu seisuga on selline koostöö olemas 121 riigiga. • EL poliitika kahepoolsetel kaubandusläbirääki-mistel • Kaubanduse arendamine ja seadusloome • Majandusarengu toetamine • Regionaalne areng • Peamised EL kahepoolsed kaubanduslepingud: • Kokkulepped Aasia, Aafrika ja Vaikse Ookeani riikiderühmaga (ACP) • Vabakaubanduslepingud EFTA, EEA, Euromed, Mercosur riikidega, Mehhiko ja Lõuna Aafrika Vabariigiga • Tolliliit Türgi, Andorra ja San Marinoga • Partnerluse ja Koostöö lepingud Venemaa ja Ukrainaga

9. EL Komisjon on läbirääkija • kõigi 27 liikmesriigi nimel • Euroopa Nõukogu on otsustaja • Mandaat = antakse Nõukogu poolt arvestades Komisjoni ettepanekuid • Komisjon peab läbirääkimisi mandaadi alusel • Nõukogu kiidab heaks läbirääkimiste tulemused (tavaliselt lihthäältenamusega) • Euroopa Parlament • onKomisjoni poolt informeeritudkaubanduspoliitika küsimustes • annab nõusoleku peamistele kaubanduspoliitiliste lepingute ratifitseerimistele Kuidas EL kaubanduspoliitikat juhitakse Läbirääkimiste protsess

10. Euroopa Liidu poolt rakendatavad keskmised tollimaksumäärad kaubagrupiti 2006.a. (%)

11. Tollimaksuvaba kauba osakaal kogu antud kauba impordist Euroopa Liitu 2006. a. (%)

12. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO - World Trade Organisation) Asutati 1.01.1995 Peakorter asub Šveitsis, Genfis Peadirektoriks on Pascal Lamy Liikmete arv 151 (27.07.2007) Eelarve on 165,7 miljonit Šveitsi franki ehk ligikaudu 1,7 miljardit krooni (2003) Genfis WTO peakorteris töötab 550 inimest

13. WTO liikmed, vaatlejad ja ülejäänud riigid

14. Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga 1.Eesti rakendas Euroopa Liidu ühtsed tollimaksud kolmandate riikide suhtes. See nõudis kahte liiki muudatusi. Esiteks, Eesti kohustus muutma oma tollimaksumäärad võrdseks Euroopa Liiduga. Teiseks, Eesti pidi tühistama oma tollimaksumäärad Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, sest tolliliitu kuuluvatel riikidel tuleb loobuda kaubandustõkete kasutamisest teiste samasse liitu kuuluvate riikide suhtes.

15. Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga 2.Eesti rakendas kõiki Euroopa Liidu poolt liitumisehetkel kasutatavaid tollimaksuväliseid kaubanduspoliitilisivahendeid (kvoodid, ekspordimaksud, ekspordisubsiidiumid, sanitaartehnilised nõuded jne.). 3.Eesti pidi oma kaubanduslepingud üle vaatama ja need kooskõlastama Euroopa Liidu üldiste lepingutega.

16. Riikide majandusliku koostöö erinevad tasandid

17. Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis ja koguimpordis 1993 kuni 2007 (protsentides)

18. Eesti ja Venemaa kaubavahetuse areng 2004-2007 (kuised Eesti ekspordi- ja impordimahud Venemaalt milj. kroonides) IMPORT EKSPORT

19. Eesti piimatoodete eksport peamistesse sihtriikidesse 2003 -2007 (milj. kroonides) ja ekspordi kasv (kordades)

20. Kokkuvõte • Euroopa Liit on oluline jõud maailmakaubanduses (40 % maailma kaubandusest) • Eestile kui väikesele ja avatud majandusega riigile on tähtis juurdepääsu sellele turule • Pärast ühinemist Euroopa Liiduga said Eesti ettevõtted vaba juurdepääsu ka muudele turgudele (Venemaa, Kesk- Euroopa uute EL liikmesriikide turud - Poola, Ungari, Tsehhi, Slovaki jne.) • Eesti toidukaupade tootjatel tekkis võimalus müüa oma tooteid kõigis Euroopa Liidu riikides

21. Kokkuvõte • Kuid Eesti pidi rakendama Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika tulemusena kaubanduspiiranguid kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes (põhiliselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas). • See tõi kaasa mõnede kaupade hinnatõusu (banaanid, suhkur) • Tervikuna andis Euroopa Liiduga ühinemine Eesti ettevõtetele palju uusi võimalusi, mida tuleb oskuslikult kasutada.